Kirbud, kirbud... :)

Kõik naised tahavad armastust ja abielu.
Ütles naistemees Catcher Block eilses filmis "Down with Love."
Ma paneks pärast "armastust" punkti ja asendaks sõna "naised" sõnaga "inimesed."

Seksi asendati seal shokolaadiga... ehk peaks ka tõsisemalt maitsma hakkama ehkki ma rohkem soolasesõber. Talv tuleb, pikad pimedad ööd ja aina vahi üksi seina ja blogi. :(
Kuigi... tuleb tunnistada, et mul on viimasel ajal täitsa harjumatu magusaisu, nii et ehk ongi mingi seos. :D Üleeile sõin kõik küpsised ära, mis majas leidus, eile ütlesin emale, et kuule, tee kooki ja ta tegigi! :D Ja täna käisin just klaaskomme otsimas vanadest panipaikadest, võtsin kohe mitu tükki... ütlesin emale ka, et "kui neid komme ka poleks, siis peaks vist suhkrut minema lusikaga sööma."
Ema vastas, et "suhkur on otsas."
XD
Kuram noh... ja ei leia kuidagi ühtegi lahkemat meesisendit. :D

Eile oli selline film nagu "Cellular," Kim Basingeriga. Faking põnev film oli. Ma ju kuulan ilma hääleta, ja ikka käisin teleka ees närviliselt edasi-tagasi. Basinger mängis hästi ka. :)
Praegu on Vin Dieseliga mingi märul ja tüüp jäi laviini kätte, siis hüppas mingi metalltoru külge, nagu antenn või midagi... paha mees hüppas otse majja. Laviin pühkis maja minema maa pealt, aga antenn jäi püsti. (Y)

Kuna Sepe on ikka nati haiglane, siis oleme endiselt kodus, ülehomme läheme jälle lasteaeda. Siis proovin teda sinna magama ka jätta. Kodusolles kasutan aega koristamiseks, eile näiteks leidsin kastitäie suveriideid, mille olemasolu olin täitsa unustanud. Ise arvasin, et seal kastis on kampsunid. :) Vaatasin siis hämminguga, kui palju kleite võib ühel püksilembesel naiskodanikul ometi olla. :D Ilmselt pole ma veel lootust kaotanud, et kunagi küllalt kõhnaks, pohhuistiks või armastatuks saan, et julgen kleidiga välja minna. Teine variant oleks autoga mees. :D Kui auto oleks, siis ma käiks üldse teistmoodi riides. Kontsaga ja nii. :) Kui on kuskile põgeneda, siis ma tunnen end turvalisemalt. Mul peab ALATI põgenemistee olema. :)
Miks ometi ei ole veel tehtud (spetsiaalselt mulle, loomulikult) tenniseid, millel konts sisse ehitatud oleks, nii et vajutad nupule ja tennaril on konts all.

Ilm on ikka erakordselt shitt. Masendus kipub vägisi peale, ehkki mulle sügis muidu täitsa meeldib. Mulle meeldib vihm ka... kui ta koos megatuulega ei esine.
Ja siis ongi nii, et vaatad telekast, kuidas inimesed põgenevad kodudest mingite sajandi tormide ja vulkaanide ja orkaanide ja hiidlainete eest, laostuvad, põlevad, lämbuvad, upuvad, surevad nälga... ja vingud, et dämmit, meil on nii jama ilm.

Reedel oli siis see vallaliste kokkutulek. "Shvejki juures." Õnneks Joosep magas päeval, nii et ema tulekuks oli ta suhteliselt puhanud, hüüdis mulle veel ukse pealt lehvitades: "Emme, ole tubli poiss!" =)
Megasüümekas. :) Kord aastas lähen välja, ja just siis, kui laps haige on.
Siis seisin pool tundi peatuses ja ootasin trolli, tuul puhus mu peaaegu pikali. (Seal ma oma kurgu ära külmetasingi.) Ma ei tea, ehk ongi koguaeg nii olnud, aga kuidagi jube vähesed tänavavalgustid põlevad, igal pool on nii pime. Mul hakkas täitsa hirm. Mingid jauravad vene noormehed olid ka peatuses.

Lõpuks troll tuli, see "2" mis uriseb ja undab nagu multikakoer, mäletad, ma olen sellest ükskord varem ka rääkinud. See tegi tuju jälle heaks. Ühtlasi õnnestus vähemalt ühele inimesele endast hullumeelse mulje jätta. :D Mulle ei mahu pähe, kuidas see teisi naerma ei aja... aga noh, mul üsna väike pea ka. :D

Läksin läbi linna... lootes näha võimalikult palju inimesi... siis on ka võimalus, et ma kellelegi meeldin, suurem. Vähemalt seda ma endale ütlesin. Tegelikult me kõik teame, miks ma läbi linna jalutaks, kui endal niigi kiire on.
Kodus vaatasin kõikide nende pilte, kes kommuunist tulla lubasid, et neid ära tunda. Mõtlesin, et ilmvõimatu ülesanne. Tegelikult oli nii, et tormasin sinna sisse, nägin kohe ja tundsin kohe hoobilt kõik ära ka. :) Seltskond oli kirju, ja kõik olid äärmiselt familiaarsed, kõik naersid liiga kõva häälega ja tegid lugematul hulgal kohatuid nalju.

Tundsin end nagu kala vees. :D
Lõbus oli. Kahjuks oli rahvast aga tõesti vähe kohale tulnud ja mul oli ainult ühe siidri jaoks pappi. :D Aga mul oli ka ainult tund aega seal istumiseks ja varsti ema juba helistaski, et tule juba koju. Pealegi jään ma vabalt ühest siidrist täitsa jommi. :D Ma oleks väga hea pruut mõnele vaesemale mehele. :DDDD

Muide... random fact. Kas te olete kunagi mõelnud, kas CSI Gil Grissom ja One Republicu laulja on kuidagi sugulussidemetes? Ma võin kihla vedada, et nad on isa ja poeg. Öelgu nad ise, mida tahavad. :D

Nägin laupäeva öösel unes, et istusin siinsamas, kus praegugi, mul oli suur kollane kirjutuslaud, täpselt akna all. Õues oli äsja vihma sadanud ja päike paistis.
...
Ja siis maandus akna alla suur lind, selline.. kure või flamingo moodi, piiiiikk ja graatsiline, kael nagu madu. Ta oli umbes kahe meetri pikkune, sest ta pea ulatus peaaegu aknast sisse ja ta oli heleroheline ja kollane. Hästi ilus.

Ärkasin üles ja olin lootust täis. Väga head sisendav uni, tekitas tunde, et kõik saab veel korda. :)

Täna hommikul võtsin laualt suvalise ajakirja, et sinna pilku heita ja esilehel oli Strellsoni reklaam. Sellised... täiesti ebaolulised detailid kipuvad mul jalgu alt lööma. Bussikal oli mantlikrae peale sama nimi kirjutatud, mäletan nii hästi neid hommikuid, kui bussis ta selja taga seisin või istusin ja seesmiselt hõljusin.
Ehh... ta on endiselt kõige-kõigem, tea, kas saangi ta peast välja üldse kunagi. Nägin teda viimati aprillis... mul on tõega lobotoomiat vaja. Või teda. :D
Shiet, ma ei mõtle selle peale.
*Lalalalalllallallallaaa!*
:D

Liitusin orkutis kommuuniga Eesti teater. Mul on meeletu teatrinälg. Nii tahaks minna. Mulle meeldivad teatri juures ka täitsa imelikud asjad. Puust nagisevad põrandalauad ja iidne koiaukudega eesriie ja tolmulõhn... Minu arust on teatrites kohe selline... teine õhk. :) Emotsionaalse laenguga, ajalooga.
Dämmit, kuidas tahaks teatrisse minna.

Enihau, seal oli üks teema etenduste kohta, ja ma toon mõned näited etenduste nimedest. "Vee mälu," "Kivid sinu taskutes," ja "Et keegi mind valvaks."
Juba need nimed ajavad mu fantaasia tagajalgadele. :D

Paar nädalat tagasi keegi kuskil (mingis filmis niikuinii, kes seda enam mäletab)ütles, et kui tahad õnnelik olla, siis mõtle, mida sa kõige rohkem teha tahaksid.. ja siis teegi seda. Mina tean, mida ma teha tahaks. Milleta ma ei saa.
Aga ma tunnen, et ma sakin selles täiega. :( Ma oleks nagu.. kinni või eksinud või.. umbes. :D
Nii vastik tunne. Aga ma loodan, et see möödub ja ma oskan varsti jälle. Kui ma üldse kunagi osanud olen. :D Ise ei saa ju öelda... aga vähemalt ma tean, mida ma tahaks teha. Seegi hea. :)

Dämmit, kell on miljon jälle, pean magama minema. Ilusaid unenägusid. :)


Li says:
mis sa nüüd teed, hundionu
St says:
kirbud kirbud, jänukonu
Li says:
jäänukonu
St says:
XD AAHAHAH
St says:
ma purskasin naerma