Quiet desperation

Huvitav, miks mu pea arvab, et n2dalavahetus on 6ige aeg valutamiseks? Noh.. okei, tegelt olen juba kolm p2eva j2rjest valuvaigisteid s88nud. V2ga r2me. Ehk homme on pisutki parem... Muidu olen ma reedeks siruli.
Biffy Clyro j2taks ka praeguse seisuga parem vahele...

Ostsin nii ilusa helerohelise l6nga ja tahaks kangesti kududa, aga oh h2da, ma ei leia teist peenikest varrast yles. K2rss k2rnas ja maa kylmand. :)
Helistasin just L-ile Saksamaale, kange igatsus oli kallal. Ta ytles, et tal sama viga. :) Et seekord oli hirmus raske tagasi s6ita. Tegin ettepaneku hakata igal n2dalal6pul helistama... h2sti lyhidalt. :D Peakski mingi siukse kindlaksm22ratud ajalimiidi panema k6nele, et enne r22gib yks kiirk6nes minut aega, ja siis teine, ja siis kolmas minut j22b v6imalikele reaktsioonidele ja ylekysimistele. :D Viisakus tuleb unustada ja ainult pointidest r22kida.

Wtf, hakkasin fotosid arvutisse t6mbama ja arvuti ytleb, et fotokas on trooja hobune. Mismoodi? Pole fotokaga ju kuskil k2inudki, kust see viirus sinna tuli? Eeeeh... hakkab j2lle peale mingi kamm, millest ma aru ei saa. :( Noh... ongi juba ilgelt kaua see pisike l2pakas vastu pidanud. :( Annan vennale tagasi ja l2hen karukoopasse elama.

Vaatan seda saadet etv-st, kus inimesed yle miljoni aasta yksteist leiavad. Enamasti on seal isad ja lapsed N6ukogude armee ajast. Seal on just yks minuvanune naine, kes n2eb oma isa esimest korda kohe varsti. Ma juba ulun. Nii kummaline, et need isad ikkagi m6tlevad oma lastele, ikkagi igatsevad ja tahaks kohtuda.
Mitte nagu m6ni.

Ema k2is t2na koolikokkutulekul. Ta alguses puikles ja jamas, aga sundisin ta ikka minema, ja tagasitulles oli nii infot t2is. :) Oli mitmeid vanu tuttavaid n2inud ja sai juttu r22kida ja... yleyldse. Inimesel on ju vaja vahel uut ymbrust, kasv6i korraks. Oli Joosepi pildiga eputada saanud, ytles, et nii paljudel on lapsed vanemad kui mina, aga lapselapsi ikka veel pole. Noh.. pole nii kerge see kaaslase leidmine t2nap2eval. Ja isegi, kui leiad...
Tead, kui tihti ma olen m6elnud, kui krdi 6nnelik inimene ma tegelikult olen. Mul vedas meeletult, et kui kogemata sedapsi j2in, siis ei pidanud ma kordagi m6tlema, et oh my god, mis nyyd kyll saab ja muid siukseid... kahetsevaid asju. Sest ehkki ma ei olnud kohe yldse lapseks valmis (on see yldse v6imalik? :) ) ja mu enda elu oli t2iesti segamini sel hetkel, siis ometigi... isaks oli just see ainus tyyp kogu maailmas, kellega ma oleks n6us olnud sel hetkel laste saamise peale m6tlemagi. See on nii oluline. :)

Joosep istub laua 22res, joonistab ja ymiseb laulda. Laul l2heb aina t6usvas joones, yha k6vemini ja k6vemini ja innukamalt. :) Ilgelt naljakas on kuulata. Ja mulle 6udsalt meeldib, et ta niimoodi teeb. :)
Lasin tal just joonistada pildi oma perest. J2rjekordne katse, et mida ja kuidas joonistused kajastavad. K6ige t2htsam inimene tehakse ju k6ige suuremalt ja nii edasi.
Alguses joonistas kolm ringi yksteise k6rvale, yhesuurused, ja siis tegi k6igile pyydlikult k6rvad. :D Mind ajas juba naerma, et keegi pole suurem ega v2iksem, seltskond on nagu kloonitud ja seej2rel yksteise kylge kleebitud. :D Aga... tegemist on ju Joosepiga, asjalood pole kunagi nii, nagu alguses paistab. :D
Kysisin temalt, et kes need on. Mina ja tema kahelpool 22rtes. Aga kes see keskmine siis on. (Arvates, et see on vanaema.) Aga ei... see keskmine on lihtsalt mingi... kuju, millega me pilti teeme. :D (V6iks ju arvata, et me teeme pidevalt kujudega pilte. :D Haiglas tegime kyll yhe, aga Joosep ise tahtis seda, ja see kuju oli ka hoopis teistsugune kui nyyd joonistusel.) Kujul olid sinised silmad, mainiti eraldi 2ra. Siis joonistas ta pikalt ja laialt pihlakapuud. :D Seej2rel hakkas kedagi joonistama, m6tlesin, et no nyyd j6udsime l6puks vanaemani. Aga ei, selgus, et see oli hoopis see mees, kes selle kuju tegi. Mehel oli yhe silma peal plaaster, tal "oli vist mingi 6nnetus juhtunud." :D
Veel on pildil p2ike, 2mblik, v2lk (mis sai mu arvamuse kohaselt alguse valestil2inud p2ikesest) ja suur lill.
Muide, kui ma kysisin, et aga kes meie perekonda kuulub, siis k6igepealt h6iskas ta kohe, et "Henri!"
Vanaema ei meenunudki, aga t6en2oliselt oli ta "k6rvaltoas," nagu Joosep ykskord perekonnapilti joonistas lasteaias. :D Ennast ei joonistanudki, tegi ainult minu, vanaema ja... issi ( :( ) ja kui 6petaja kysis, et aga kus sa ise oled, siis vastas, et ma k2isin korraks k6rvaltoas. :D Tore, kui laps raamidest v2ljapoole ka n2eb.
Minu n2gu joonistati k6ige l6pus alles, see ei tundunud just eriti oluline olema. :D Ja v2lja n2en nagu kumminukk :D ahahaha, aga ta ytles, et mul on sellep2rast selline suu, et ma tahan talle musi tegema hakata kohe.



Ja siin on autor ise, kes yritab lypsta kaastunnet (ja komme) niipalju kui v2hegi v6imalik. :D See punane t-s2rk oli yks v2heseid asju, mille tal yle kipsi andis venitada ilma olulist j6udu kasutamata.



Haa, perekonna-psyhholoogilisest-joonistamisest veel... 6de ytles just facebookis, et vend oli lapsena joonistanud pildi vanaisa matustest, kus k6ik olid hirmus kurbade n2gudega olnud ja vanaisa lamas kirstus, naeratus k6rvuni. :D
Mnjaa... Idyll indeed. See oli minu elu viimane matus muide, rohkem pole yhelgi k2inud.

Vaatasin just Lost in Translation-it ja nii tahaks seda uuesti n2ha, algusest peale. Lapsevanemaks saamise juures on yks k6ige r6vedamaid side effecte see, et sa ei n2e enam yhtegi filmi algusest l6puni, samuti ei saa mitte millekski keskenduda. V2hemalt mitte siis, kui ta 2rkvel on... ja minu oma ei magagi peaaegu kunagi. :D
Aga jah... selle filmi l6pp oli nii... vastik. Ma tean nii h2sti seda tunnet, kui s6idad kuskilepoole ja maailm on k6ik kuidagi eriti selge ja teravapiiriline ja kirev, ja ometi ei suuda sa sellega absoluutselt suhestuda, lihtsalt registreerid ymbrust. Sest su sees keeb maailma v2gevaim torm. Siis kui tundub, et keha ei suuda pingele vastu panna ja plahvatad. Ja ometi istud hiirvaikselt nagu kuju ja n2ed ainult kogu seda maailma m88da lendamas.
Ma vihkan seda. See ongi see... "most men lead lives of quiet desperation and go to the grave with the song still in them." Thoreau tsitaat, tshekkisin. (Mu m2lu ei saa just usaldada.) Mis filmist see mulle meelde kyll j2i... kas mitte Surnud Poeetide Yhingust? Hea film, btw.
Ma olen ka most men, arvan kurbduse ja hirmuga. :(

Mind nii piinab see, et ma ei saa oma tunnetest kiiremini yle. N2gin unes j2lle yhte, seekord saatis ta mulle pika armastuskirja, mis oli yhtlasi hyvastij2tt.
Ja nyyd ei saa ma sellest tundest enam lahti, 2rrrrritav. Tegelikult peaksin teda vihkama. Juba on hetki, mil vihkangi.
Ei, ma ei t2psusta, et keda. Aga ka tema kohta v6iks mingi pruudiinfo laekuda, see aitab jube h2sti kaasa peast pagendamisel. Annab vabaduse syymekateta taganemiseks.
Ja 2rgu m6elgugi, et kuidagi eriline on... ma m6tlen siiamaani ka selle pagana siili peale, keda yhel suve88l keset Mustam2ed kohtasin. :D