Monday, May 3, 2010

Emuaedik

2rme seda posti nyyd loe, eks.
Ma yritan 6htul siia midagi l6busamat peale kirjutada, siis ehk ei m2rkagi keegi.


2rkan hommikul ja ma ei taha t6usta, ei taha silmi lahti teha. Ma ei taha kuskile minna ega midagi teha. Ma koristasin t2na, t6mbasin tolmuimejaga p6randad yle ja.. iga asjaga, mis ma teen, ma tunnen, kuidas viha enda vastu kasvab. Praegu peaksin Joosepile homseks mingeid riideid vaatama... aga ma tean, et tal ei ole jalan6usid. Ma peaksin temaga poodi minema ja need ostma. Ja ma ei taha. Ma ei taha. Sa ei kujuta ettegi, kuidas ma vihkan seda ideed, et ma pean 6ue minema. Ma ei taha, et keegi mind n2eks.
Pyksid on tal kah k6ik l2bi. P6lvi pole enam. :)
Jah, ma leiaks midagi, kui ma ta kapid l2bi kammiks, kindlalt on seal pykse. Mul on ette ostetud igasuguseid, mis talle suured olid kunagi. Aga ma ei taha. Ma ei jaksa.
Ma ei... Ma ei oska isegi 8elda, mis mul viga on. :( Mul ei ole energiat, nagu ikka. Eluaeg olen selline olnud, ma ei... mul ei ole seda vurtsu. Inimesed 2rkavad hommikul ja teevad terve trobikonna asju, k2ivad krdi trennides ja ringides ja linnas kohvikutes ja... mina ei suuda. Ma teen silmad lahti. Kas sellest ei aita?
Ma olen nii.. tyhi.

Ja ma paratamatult m6tlen, et miks ma siis yldse olemas olen? Mida ma teen, mis kasu minust on? K6ik asjad, mida ma teen, kaovad kohe. Koristan kodus, pesen riideid, teen syya, noh... panen asju mikrolaineahju ja pannile ja potti. S88gitegemiseks on seda palju nimetada. Ja ometi olen ma teinud p2ris maitsvaid asju... kunagi oli isegi huvi selle vastu. Kunagi ammu, kui ma laps olin.
K6ik, mis ma teen, kaob sekunditega. T88l samamoodi. Boss 6iendas minuga just yksp2ev, et ma ei tee midagi. Jah, ma ei tee midagi, sest seda pole ju n2ha. Kui ma t6mban tolmu riiulitelt, lettidelt, kappidelt... v6i r22gin telefonis v6i reaalis yksikute klientidega... seda pole ju n2ha.
Mind pole n2ha. Ma olen p2evad l2bi omaette, yksi. Noh... peaaegu, Joosepiga koosolemine on kuidagi... teistmoodi.
Tal oleks nii palju parem olla kellegi teisega. Kellegagi, kes teda 6ue viiks ja temaga m2ngiks ja... ehh. Aus6na, kuul p2he. :( Ma olen k6ige m6ttetum inimene maailmas. Noh... ehk siiski mitte nii lennukalt, ytleme, et yks neist. Kindlasti on ka teisi minusuguseid t8lle. Ma olen nagu m88bel.
Ma ei hakka yldse r22kimagi, et maikuu palk on juba k6ik ette l2inud. Yyriv6last ei r22gi ka, see imeb minust viimse j6u. Sellest, et mu ema on viimaseid p2evi t88l ja siis t88tu seisuses edaspidi, ent sellest hoolimata ostab asju kokku ja suhtub minusse kui rahakotti.
Raha on sitt. Ja kyll ma sellega hakkama saan, alati olen saanud. 2011 l6ppeb mul see pagana pangalaen... ehk siis saab midagigi.. teha. Norrasses6it j22b 2ra, loomulikult.
P6hiline on see, kuidas ometi sundida see mu sisemine h22l vaikseks? See, mis mulle ytleb, et ma pole midagi v22rt. See, mis paneb mind nutma, kui ma m6tlen, et pean majast v2lja minema. Et ma olen liiga kole ja... Ma ei taha seda enam kuulda. T6esti ei taha. Aga kuidas ma ta vaikseks saan? Ma olengi nagu Tom mu enda jutust. Aga.. kas kuidagi... v2hemdrastilisi meetmeid pole, et oma m6tetest p22seda?
Ma vihkan ennast niiv2ga, et ma selline olen. :( Ma ju TEAN, mismoodi 6nnelik olla, ma oskaks kyll. Enamasti suudangi selle jama alla suruda. Aga siis hakkab peas j2lle pihta. Miks ma nii m6tlen? Kas teistel on ka sellist asja?
Teistega vaidlemisel pole raskusi, aga endaga vaielda on tiba keerulisem, eriti kui see h22l nii pagana veenev on. Ta ju tunneb mind, teab, mida 8elda. Teab, kuidas haiget teha. V6iksin samah2sti olematu olla, kedagi ei kotiks.
Nii k6rini on endast. :(

3 comments:

Unknown said...

Jeah, teistel on ka nii! Vähemalt minul küll:S

wonderwoman said...

6udsalt r6ve asi. :(
Nagu... nagu mingi paha t88kaaslane, kes iriseb ja ingub ja m6nitab, ainult et ta on sinuga alati ja igalpool kaasas.
Jube v2sitav on iga sekund oma elust kellegagi v6idelda ja vaielda, eks.

Aga noh... peab kuidagi... headele asjadele keskenduma ja proovima mitte oma m6tetega yksi j22da. :)
Teeme veel suveks mingeid plaane, kuule? :D L2heme n2iteks millalgi sinna Russalka juurde j22tist s88ma. Joosepiga. Ofkoors. :)

Unknown said...

Muide mul on selline töökaaslane reaalselt ka olemas. Lucky me, et ta minuga kaasas ei käi... Aga ise ma nii kriitiline õnneks enam pole. Kuigi jah, eks ikka neid enda kallal irisemisi tuleb ette. Kõigil omad tõusud ja mõõnad.

Russalka juurde võib minna küll. Ja Kadrioru parki jalutama:) A ja kuskilt peaks ühe mõnusa privaatse rannajupi sebima:D