Tuesday, May 18, 2010

Oh where art thou, My Ass

Suvi on saabunud, nagu isegi tähele panete. Täna tulin läbi pargi nagu mingi Disney kangelanna, liblikad lendasivad ümberringi ja linnud laulsivad pea kohal. Vahtisin pidevalt ringi, et pähe ei shitutaks. Mäherdune romantika.
Sulalumest tekkinud ürgne mädasoo, mis ikka veel ära pole kuivanud, on eriti stiilne, seal on mudalainete ja lombikeste seest siin-seal puujuured ja mahalangenud oksad väljas nagu mingid eelajaloolised koletised. Väga fantaasiatergutav. Meenutab seda King Kongi filmi, mida me Joosepiga nägime ja millest ma hiljem veel paar sõna rääkida tahan.
Mis veel näitab, et suvi käes on? Näiteks see onkel, kes varahommikul täies pikkuses bussipeatuse pingil peesitas, käsipõsakil, väga shikilt. Ta oli loomulikult umbjoobes, aga see-eest väga hooletult elegantne. :D

Haa, meenus hiljutine vestlus vallaliste meeste ainetel. Seal, kus vestluskaaslane elab, on külas kaks vallalist meest. Üks neist on homoseksuaalne. Teine neist on joodik, kes siinseal kraavides magab aegajalt. Ja siis see esimesena mainitud mees käib teda mööda tänavaid rullimas ja kodu poole lohistamas. :D Mine võta siis kinni, kas tegemist on ligimesearmastusega või on seal mingid omakasud sees. :D
Mõtlesin just mainida, see on nagu parim alkoholivastane reklaam meeste jaoks, mida ma elus kuulnud olen. :D Kui kellegil kuskil joodik-mees on, siis rääkige talle edasi. :D Hihii.

L says:
ütle midagi endast, mida teised ei tea
mul on parema talla all ja parema kõrva peal kaks sünnimärki
ja ma kardan kempsus olla :D


Teised tutvusringkonnas teevad dieete ja käivad trennides. Mina otsustasin, et hakkan nüüd paksuks. Mul on kõrini, tõesõna. Minge pekki oma beibekultuuriga. Meest ma omale enivei ei leia, miks peaksin siis end veel piinama kah? Ei näe pointi. Mu elu kõrghetked on saiakesed. Mis teha. Embrace the truth.
Pealegi, olgem ausad, kui ma peaks sellist dieeti pidama nagu K, ma tõenäoliselt lööks kellegi kolmanda päeva hommikul maha ja peaks edaspidise elu vangikongis veetma. Mis poleks kah tegelikult eriti õudne. Saaks lõpuks ometi raamatuid lugeda.
Pärast haiglaskäiku tekkis mul foobia, et ma olen liiga paks ja mind ei jaksa keegi tõsta, kui ma ära suren. Nüüd mõtlen, et f*ck you guys. Viska siis mingi lina üle ja oota, las ma mädanen kergemaks. Kui elusana kellegil mu vastu huvi polnud, miks siis hiljemgi peaks olema. Ja minusugune loll põeb isegi seda, mida keegi arvata võiks, ka PÄRAST surma. Faking idikas olen.
Seega... ei mingit kobinat, krt, kui ma olen otsustand käega lüüa.

Üldse olen natuke... ma lasin lahti, kõigest. Las läheb. Ma ei taha enam kedagi näha ega kuulda. Liiga palju ükskõikseid inimesi.

L says:
nii palju kergem on lasteaias, kui riideid vähe on
siis läheb tunni asemel pool tundi
tead mis kingituse ma eile sain?
:D küll mul veab ikka
eile sepe kinkis mulle isetehtud võlukepikese ja siis võlus mu ära ka kohe, vehkis sellega mu nina all ja ütles: abrakadabra, sul läheb kõik hästi!
xD eks siis nüüd näis... mis edasi saama hakkab
mar says:
nii armas poiss
L says:
nagu kilupirukas

Jah, Joosep on vaheldumisi ingel ja deemon. Sõnakuulamisega on probleeme, sest ta ei kuula. See tähendab, ta kuulab, ja siis hakkab kohe vaidlema ja oma versioone esitama. Seletad talle ära, miks midagi teha ei tohi ja sellepeale tema ütleb, et jah, aga... ja piiiiikkkk seletus, mikspärast ta ikkagi vahel VÕIB niimoodi teha.
See on nii faking väsitav. Vahel mõtlen, et eelistaks last, kes vähemalt valetaks, et "jah, ema," savi siis, mismoodi tegelikult käituks. :D

Hah. Nyyd ma siis tean, miks Joosepiga nii v6imatu on. :D
Tegin eile ta sünnikaardi.
Mercury in Aries.
He argues, disputes, discusses, answers back.
:D


Nüüd hakkan kirjutama masendavatest asjadest, võid vabalt edasi kerida kuni filmilõiguni. Peale seda üritan jälle naerunägu teha. :)

Lasteaias oli just reedel igavene jama. Läksin talle järele õhtul ja eemalt näen, et õpetaja on ta selja taga ja hoiab teda nagu süles või kaisus. Mõtlesin, et ehk tal on külm või midagi. Et aww. Ja siis jõuan lähemale ja näen, et mingi jama on. Õpetaja hoiab tal käsi kinni ja räägib temaga midagi. Ja Joosep väristab lõuga, tige nägu peas.
Mind nähes hakkas muidugi kohe rabelema, et minu juurde joosta. Ma ei teagi, kas see õpetaja tahtis temaga jutu lõpetada, või miks ta nii tigeda näoga mind passima jäi, ja jäigi niisuguse näoga, kuni me lõpuks minema läksime... aga loogiline, et ma ütlesin lapsele, et tule siia ja lasin tal endale kaela lennata. Joosep hakkas muidugi täie rauaga nutma. Teate küll, lapsed hoiavad tagasi end, kuni nad turvalises kohas on.
Misiganes kasvatusmeetmed, ma ei oleks never lubanud sel õpetajal last kinni hoida, ise kõrvalt vaadates. Kui ma eemalt oleks aru saanud, mis toimus, ma oleks eemale hoidnud, kuni nad oleks lõpetanud, loomulikult, aga kuna ma juba seal olin ja laps mind nägi, siis oli ta süllevõtmine ainus loomulik edasine asjade käik. Mina olen tema ema. Ma ei jäta oma nutvat last kuskile võõrasse kohta üksi, ükskõik, kui krdi kaabaklikult ta käitunud ka poleks.
Küsisin Joosepilt siis, et mis värk on ja nii. Tal oli muidugi sada õigustust. Õpetaja ütles, et ta oli teisi lapsi rusikaga löönud ja õpetajale ka vastu hakanud, kui see teda korrale kutsus. :( Ja ma täitsa usun, et see just täpselt nii oligi. Ja õpetaja tegi õigesti kõike. Aga miks ta minu peale nii tige oli, vot sellest ei saa ma aru. Vabandan väga, et lapsele valel hetkel järele jõudsin ja teda teiste ees ei naeruvääristanud. Mul on kombeks info vastu võtta ja siis kodus asjast rääkida, mitte teiste ees lapsega õiendada. Ehkki ma omaarust väljendasin oma hukkamõistu löömisele vägagi selgelt ja nii, et teised lapsed ka kuulsid. Aga ju siis polnud küllalt.
Nõme, et see õpetaja (teise rühma õpetaja) otsustas, et Joosep on selline, ilma, et ta temast üldse midagi teaks. Minu kohta on ka ilmselt kohtuotsus juba paika pandud, mina olen idikast tibuema. Või kuidasiganes see sõna käiski, millega emasid mõnitatakse tänapäeval.
Noored on nii kõiketeadvad.

Nüüd peaks vist delfi suunas ka natuke mürki pritsima... seal oli just artikkel sellest, kuidas noored emad teevad suhtlusportaalist titealbumi. Mina panen ka miljon pilti päevas Joosepist üles. Kui ei sobi, kustuta mind oma sõprade hulgast, jumal küll. Või võta update'id maha. Kuradi ülbed värdjad. Nagu... Mis see sinu asi on, mida ma OMA profiilil teen? Kui tahan, panen 700 korda ühe ja sama pildi üles ja pole mingit kuradi kobinat, rsk.
Artiklis kirjutas, et msni displeiks pannakse ka oma tite pilt ja vaene autor ei saa enam arugi, kellega ta nüüd räägibki. Et ikka ENDA pilt peaks msni displeiks olema. o_0 No... sorri tõesti. Mul on ka haruharva mu enda pilt displeiks, aga mul polegi msnis inimesi, kes ei tea, kes ma olen, ükskõik, mille/kelle pilt mul seal parasjagu on. Paljudel teie tuttavatel nende endi pildid displeiks on? Krdi pseudoprobleem. Hea asi, mille kallal iriseda, et kommentaare saada, et raha rohkem saada. Aga sellele ei mõtle idiootse kirjatüki autor, kui paljud ta sellega nutma paneb. Ja mitte niimoodi natuke pisardama, vaid kohe lahinal nutma. Või kui pikalt see osadele inimestele hinge torkima jääb. Mine löö maaslamajat jalaga, see on neil seal motoks.

Teil pole aimugi, kuidas noori emasid mõnitatakse igalpool. Niigi oled igatepidi vormist väljas ja magamata, hormoonid segi, ei saa isegi aru, mida tunned või miks, tunned end koledana ja üksi, oled nagu vang, poes vaadatakse sind nagu riigivaenlast, sõbrad kadunud järsku, liikuma ei pääse, trolli ega bussi ei mahu ega jaksa seda krdi... ahh.
Mis vahet sel on, need, kes idikad on, neile ei jõua enivei kohale. Ja ülejäänud saavad niisamagi aru.
Ärritav, et siis tuleb mõni nagu see Veebibeebi ema, kelle poolt ma muide olin, siis kui see projekt käis, ja kutsub neid emasid, kes väsinud on ja julgevad seda ka öelda, sitahädadeks.
Niigi on see krdi võltsrõõmsus igalpool võidukäigul. Teeskle. Ära tunnista, et sa ei jaksa. Ära küsi abi. Noorte emade puhul - kes kaotajaks jääb?
Mina olen ka sitahäda, siiani. Joosepi sünni järel magasin peaaegu kaks aastat kaks tundi ööpäevas. Proovi järele, siis tule kommenteerima. See, et ma siiani sitahäda olen, on muidugi jama. Tahaks... Ahh.
Jumal, kuidas ma vihkan sellist nõrgemate mõnitamist. Ole õnnelik, et endal nii hästi kõik on ja jäta teised rahule.

Sellepärast ma delfis ei käigi, ma ei suuda kannatada neid krdi egoistlikke inimesi, kes on nii kitsarinnalised, et süda ei mahukski kuskile. Küllap ilu ja saleda joone huvides kirurgiliselt eemaldatud.
Ooooufff.
Nii tüdind kõigest.
Ja pesumasin ongi vist pees, ei pese ühtki asja puhtaks. Tagasi käte juurde.

--

NII. Võid uuesti lugema hakata.



See on nii superfilm. Milline oivaline tööeetika sel kaablikutil on, eh? :) Ma juba siis sain aru, et superfilm on, kui sel tüübil kuidagi südant polnud vanamehele nähvata, et telekas näidataval pole juhtmetega mingit pistmist. Selliseid mehi võiks rohkem olla. :) Ei peagi tormama kuskil võitlusse ja tulle, aga... lihtsalt mitte nähvama.

L says:
ohjumalküll, hakkab peale
mesilane toas
fuukin lennuk
tegin talle akna lahti ja ta väljus sama viisakalt
mina ja loodus
viisakus on elu alus :D

Veel filmidest. Mar kunagi käis Bridget Jonesi kinos vaatamas ja siis helistas mulle pärast, et pidavat täitsa minu moodi moor olema. :D Nüüd küsisin talt üle, ütles alguses, et mis, te pole üldse ühtemoodi, et ma polevat nii rumal... aga järelemõeldes lisas, et sarnasused olevat siiski olemas. :D
Ma ise oleks hea meelega Bridgeti moodi, ta võib ju veits rumal olla, aga vähemalt tõuseb ta alati püsti ega lase end oluliselt morjendada mingitest jamadest. Ja isegi kui tal ongi suur pers (ehkki no KUS see suur pers seal oli, minul jäi küll täiega kahe silma vahele??? Järjekordne ajupesu, et noored tshikid sõrmed kurku ajaks,) siis sellest hoolimata lippas ta vahetpidamata poolalasti ringi, seega enesekindlusega oli tal vähemalt kõik korras. Mida minu kohta küll kuidagi väita ei saa... kahjuks. Nii et... ma oleks hea meelega veel rohkemgi Bridgeti moodi.

Teine film, mida nägin siin... millalgi, oli Before Sunset. Ma alguses plaanisin ainult alguse ära vaadata ja siis kiirelt pead pesema minna, sest arvasin, et see on sama film, mida ma kunagi varem näinud olen. Ent filmi alguses selgus, et see on hoopis teine osa. :) Esimene osa oli Before Sunrise.
Seega jäin teleka ette nagu naelutatult. Mõlemad osad on suurepärased, tihedad. Kui enamuses filmides on üksainus point ja selle abil voolatakse sujuvalt läbi pooleteise tunni, siis nendes on mõlemas pointe üksteise järel, nagu oleks stsenaariumi kirjutaja pidanud kõik oma veendumused ja arvamused kahte filmi pressima. Peakski uurima, kes need filmid tegi. Tõesti superkuul. Filmid, mille DVD-d ma endale koju ostaks, kui mul pappi oleks.
Ja veelkord... mulle meeldivad asjad, mis pole lõpuni lahti analüüsitud ja läbinäritud. Mulle ei meeldi valmisidee, mulle meeldivad võimalikkused. Ewani foorumis üks tüdruk just kurtis, et talle ei meeldi, kui asjad filmi lõpus lahtiseks jäävad, et kui ei saa päris kindel olla, mis siis ikkagi juhtus. Mulle just see meeldibki. Mulle meeldib ise mõelda.

-What should I do for my b-day, any ideas?
-Sodomy.
-Is that where you knock someone down & take their wallet?
-That depends on where he's keeping his wallet.

Esimesel juunil on see Wear a dress/suit day või? Tundub, et need on korraga. Mis on tore. Loodame, et esimene juuni on soe, muidu ma panen püksid ja ei huvita ka üldse. Panen ülikonna.
Mehed mõtlevad kindlasti vastupidi, et loodame, et on külm. :D Muidu higista mingis ülikonnas ringi. Kui mehed üldse higistavad, ma ei ole ühtegi higistavat meest näinud juba aastaid.
Üks lihamägi just pingutas siin õue peal rinnalihaseid minivuplites, nina päikese poole. Aga noh... see ei higistanud. Ja ma ei pidanud teda Meheks kah, ausalt öeldes. Üldiselt olengi hakanud üha kindlamalt aru saama, et Mehi ei ole enam olemas, nad on vargsi välja surnud. :(

Mingi aeg tagasi M kirjutas FB-s, et i hate my life. Ja ma siis hakkasin mõtlema, et aga kelle elu siis tahaks, kellena parem oleks. Kõigil on ju mingi kamm. Kõigist oma tuttavatest ma tahaks kõige rohkem Mar olla. Tal on oma aed, jumal küll, sellest juba piisab, et kade olla, ja ta teeb koguaeg midagi. Hea küll, tal on horrorpalju tööd, aga ta ka käib igalpool ja suhtleb ja pralletab ja saab uusi kogemusi iga päev. Mina lihtsalt istun vaikuses ja mandun.

Räägime siis King Kongist kah. Ma algul vaatasin telekavast, et oh, kui hea, kell 8 juba hakkab, Joosep saab ka vaadata. Ja see kestis 3 ja pool tundi! Aga ma lasin lapsel ikkagi üleval olla, ega's saa ainult pool filmi vaadata. Pealegi oli see tõeliselt lahedalt tehtud ja haarav film, 3 ja pool tundi läks ludinal. Vahepeal istusime Joosepiga diivani peal teineteise süles nagu kaks ahvikest, nii hirmus/põnev oli. :D Ja Naomi Watts on superarmas.
Film oli tõsiselt lahe, sai heldida ja küüsi närida ja rusikaid viibutada ja kõikvõimalikke muid emotsioone rakendada, aga filmi viimane lause rikkus minu jaoks kõik ära. :D Ei tea, kas see oli mingi... Jack Black ehk maksis peale, et sinna lõppu veel miskit lisada. :D Igatahes, ta ütles lõpus, et "It was the beauty that killed the beast."
Ja siis mul tekkiski küsimus, et kas oli mõeldud naist või ilu üldiselt.
Vihale ajas nii või naa. Sest kurjajuur oli tegelikult ju Blacki tegelane ise, ja tema piirideta ahnus.
Üks ilus video ka siia.




L says:
enne mingi mees andis uksekella ja siis tuli uksest sisse ja siia trepist üles ka, ja ütles mulle, et ma niisama tulin sisse, ma teile ei tule.
:D ma ütlesin et ahah
mõtlesin küll et lisaks, et aga kuhu sa siis lähed või mis teed.
kuidas muidu läheb
:D
helistasin ühele vene kliendile, et kaup on kohal. ta naeris rõõmsalt ja ütles, et "ma siis varsti paistan!" :D niiii armas, kui inimesed ikkagi üritavad, see ei loegi üldse, kas nad õigesti seda teevad.

--

L says:
mulle ei mahu pähe, kuidas ** saab ringi käia ja tal ei tule nagu totaalset valgustust iga kolme sekundi tagant.
kuidas ta saab niimoodi kõndida :D ausalt noh
ta peaks joonelt siia tulema
kuidas ta ikka veel pole taiband, et tal ei ole kuskil mujal nii tore
ehk ta on epiphany-challenged :D
sepe ütles mulle eile, et "sa oled kõige armsam mulle, ja sa oled nii ilus... kui sa tööl oled. ja sa lõhnad nii hästi... kui sa lõhnaõli peale paned."
xD
S says:
:D

--

L says:
haahaa, siin reklaamis all küsitakse, et "kas sinu figuur on suveks valmis?"
paar pirukat on veel puudu, ma ütleks
mar says:
ma lähen trenni
L says:
ok. ma söön viimase piruka ära
mar says:
:D head isu
L says:
:D head trenni

Minu armuelu tarot' kaartide järgi olevat selline:
Täht ja Maailm.
Your cards reveal a long journey in search of a soul mate who is finally going to be fulfilled. You've probably searched for so long that you're practically ready to give up, but you just can't let go of your hope. Hold on for just a little bit longer because your soul mate is probably going to appear in a way you never even thought of. When your soul mate arrives, make them feel welcome, but do not smother them.

Eip, ma seisan padjaga nurga taga. Nagu tiiger! Padjaga tiiger. KÕIK lämmatan ära, kohe. Kättemaksuks, et nii kaua munes. Soul mate, my ass.
Pärast tuleb välja, et mu soul mate ongi mu oma ass.
Ikka lämmatan ära!

go says:
Kle
kas sa juua, seksida ja inglisekeelset kirja tahad teha?
L says:
:D

Heh, ja näe, orksi tuli just siuke kiri mingilt hindult:
Hi sexy!
Tere!! Can we meet sometime...I am in Tallinn and wish to make relation for short term...I wish to visit your place/ or some place suggested by you and have fun...Please reply...
Thanks

Ohjah. Väga igatsen mõne hindust mehe järele. Eriti sellise järele, keda ma kunagi näinudki pole. :D Ta personal message ajas muidugi naerma, see oli "hope is necessary in every condition."
:D

Ja näe, tsheki ilusaid pilte. Ja kes ütleks mulle, kus minuvanused aju ja fantaasiaga kenad Eesti! mehed on?
Siuksed, kellega juttu ka ajada saaks.

http://karelk.livejournal.com/

Haa, näe, kellegi ideaalnaine:
My girlfriend went down on me and as she did she hummed the theme from star wars and pretended my dick was a lightsaber...I'm buying the engagement ring tomorrow.
xD

"Some people never go crazy. What truly horrible lives they must lead." - Charles Bukowski

No comments: