...Kui tsiteerida Andres Raidi tänahommikusest raadiosaatest. :)
Täna oli igav päev, ma ei teinud absoluutselt midagi. Ühe kaardi kirjutasin kolmveerand-valmis. :D Shiet mind ja mu perfektsionismi... tal oli kirjutatud postcrossingu profiili, et ta tahab kaarti väherõivastatud meestega :D ja minu ajus tekkis hoobilt perfektne kujutis just nimelt sellisest kaardist, mida ma saata tahaks... Paraku pole sellist veel tehtud/Eestisse sisse toodud, võin öelda pärast mõningate poodide läbikammimist. Dämmit. Paluks rohkem paljaid mehi!
Ma kirjutasin kuskile, millest ma rääkida tahaks, aga mul pole aimugi, kuhu ma selle paberi panin... seega... tühi pläma it is!
Täna hommikul jõudsin tööle napilt enne vihma. Enamus päevast sadas ladinal, mõtlesin juba, et pean hakkama laevukest meisterdama, et koju seilata, aga siis jäi järele. Wohoo- mõtles tobujuss ja hakkas asju kokku panema, et koju minna... ja siis hakkas uuesti sadama. :D Kell oli kolmveerand viis, kui alt anti uksekella... seisin, jakk seljas, koridoris ja vaatasin juba kinnipandud arvutit ja tekkis kange tahtmine teha nägu, et ma läksin juba minema. Aga siis kujutasin ette punaseksjoostud näoga ullikest, kes õigel ajal poodi ei osanud tulla ja kahju hakkas, vajutasin tundmatule ukse lahti.
Marita hoopis. :D Seisis seal vihmavarju ja kuulide kingadega ja ütles, et "mõtlesin, et ehk tahad mu vihmavarju alla tulla."
=) Kui nummi. :) Tegi mu tänase päeva täitsa talutavaks. :) Homme läheme Humanasse, temal on mingiks hipipralleks riideid vaja, ja mina... noh.. mul ei ole. :D Ostan mõne värvilise asja ehk. :D Neid pole kunagi liiast. Ma olen täitsa täiskohaga hipi. :D
Õde käis ka töölt läbi. Kurtis rasket elu ja ütles, et polegi enam millegi poole eriti püüelda... Mõtlesin, et vähemalt on soe ja muld on sõmer, saan õueminnes kohe hakata endale peale kühveldama.
Ta läheb autokooli, saab load ja siis viib mind randa. :D Eee... talvel. Noh, hell, vähemalt rand.
Igatsen meeletult "Supernaturali" sarja tagasi, siis sain oma kenamehedoosi iganädalaselt kätte, ja olin tunduvalt rahulikum. Oli vähemalt, mida oodata. Nüüd olen jälle nagu hull. :D Isikliku edetabeli esimene koht on hõivatud ja teine mittehuvitatud, seega otsin mantlipärijat. :D Ma peaks oma teleshow tegema. :D
Pealegi, ma ei saa neid koguaeg vaatamas käia... Orkutis siis. See oleks vist... häiriv. :D Selles mõttes et scary. Neile. :D Ega nemad ju tea, et ma stalkeriks-olemiseks liiiiiga laisk olen. :D Ja liiiiiga palju empaatiavõimet oman. Raisk. :D
Kojutulles tuli üks karvaste jalgadega kutt vastu, vaatas otse silma ja tuli täie rinnaga peale, eest ära ka ei astunud. Ma läksin samamoodi vastu, mulle meeldivad mehed, kes mind ei karda. :) Väga ergutav. Päris kokku me siiski ei põrganud. :D Kahjuks. Ehk võtab järgmine kord käest kinni ja ütleb ka midagi. :D Tegelt käest kinni ei maksa vist võtta, süldistun ehk isase inimese puudutusest. :DDD
Annaks pool kuningriiki sellele, kes mulle praegu juustuburgeri tooks... Või tegelt mitte. Mul on endal kuningriigiga plaane. :D
Nägin muide täna vist bussikat ka... olin juba bussis ja nägin teda vilksamisi aknast. Ilus sale siluett õõtsumas kõndimise taktis üles-alla.. aga nägin ainult selga ja ainult ühe sekundi vältel, nii et võis ka keegi teine olla. Tahaks teda lihtsalt väga näha. :( Ehkki mõistlik tegu oleks unustada.
Ennast teades on muidugi selge, et niipea seda ei juhtu, mulle meeldivad tõsiselt üsna vähesed, ja need meeldivad ikka... ilmatu aja. :D Olen inimeste käest küsinud, et kui pikalt nende esimesed armastused kestsid... Noh, nädala, kuu... Minu esimene armastus kestis 10 aastat. Ja siis lõppes päevapealt. Sai lihtsalt kõrini.:D Kaua sa ikka ootad, et teine sind uuesti märkaks. Või noh... ta märkaski, aga siis oli juba hilja. :D
Nüüd lähen pesen juuksed ära. Homme jälle tööle. :) Ehk nädalalõpus kirjutan veel miskit. :*
Thursday, July 17, 2008
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment