Kakukese 25-s tund

Nägin unes, et läksin prillipoodi ja nõudsin kategooriliselt, et mulle tehtaks täpselt samasugused prillid nagu mul enne olid! Ja osutasin mingitele eriti kummalistele helesiniste kivikestega laubakroonprillidele. Nägid välja nagu prillid, mille külge on tiaara keevitatud. :D Aga ilusad sellised.
Tegelikult läksime Mar-iga poodi ja valisime mingisugused, mis mu praeguste sarnased on. Ega ma ei mäletagi enam, millised nad välja nägid, aga savi. Ise ei näe ju ka peeglist, kui pärisprille ees pole, siis on kõik meeldiv udu. Täna õhtul lähen järele neile, eks siis näis. Vähemalt püsivad pea küljes ja otse ja ma ei pea neid koguaeg kergitama. Ma loodan.
Ahahaha, mis meenus, proovisin eri prille ja vaatan järjest Mar-i poole, et kuidas see on, ja kuidas see... ja Mar vaatab ja küsib, et "kuule, kas sul pea on lopergune või?" :D
JAH, noh. :D

Igatahes, leidsime ühed enampvähemp justkui sobivad. Järgmisel päeval käisin ja maksin ära ja tellisin ("Te ju tahate veelkord prille proovida ka?" -eh.. noh, no anna siia, hea küll.) ja lasin silmaarstil endale sügavalt silma vaadata. Silmaarst oli mees. Meesarstid on nii toredad, rahustavad sellised. Või siis ehk on neil see tüüpiline mehelik hirm, et naine muutub iga asja peale hüsteeriliseks ja hakkab nutma või karjuma ja nad lihtsalt üritavad seda "paratamatust" paaniliselt ära hoida. :D
Seletas mulle kõik asjad lahti, ehkki mulle oleks piisanud ka lihtsalt paberist ja kolmest lausest. Mul oli tegelikult marukiire, tööajast käisin ju, ja asendaja ei teadnud suurt millestki midagi. :)
Aga arstionul olid kenad käed. Ega tal endalgi miskit viga olnud, ma lihtsalt kaldun endiselt suure hooga heledamate meeste poole. Või noh... olen avatud variantidele, juhul kui... variandid sobivad on. :D
Ainult et komplimentide tegemist peavad Eesti mehed veel õppima... ütles mulle, et mul on "normaalsed silmad." :D "Ilusad" on see sõna, "ilusad!" :D

Muide, kummaline, et pärast seda, kui ma laiskusest enam silmi ei viitsinud värvida ja seetõttu huulepulga kasuks otsustasin (mitte silmade värvimiseks siis, eks :D ), märkavad mind palju rohkemad mehed. Nüüd kavatsen proovida, mis siis juhtub, kui suu ümber veel ring ka joonistada. Keegi tuleb suudlema, raudselt. :D
Naljakas jah, mismoodi tähelepanu suunatakse. Naistele peab mingeid ümbernurgavihjeid tegema, mehe jaoks peab suure punase ringi ümber joonistama ja noole ka juurde igaks juhuks. Paned nabani dekolteega särgi ja vöö seelikuks ja mees ei saa ise ka aru, miks just see naine kuidagi kenam tundub...
Meestest veel niipalju, et tee või tina, aga mulle ei meeldi vene mehed. Kindlasti on neid normaalseid ka kuskil (mõnda olen näinud ka), aga millegipärast olen oma pika ja pideva elu jooksul enamasti kohanud just selliseid... äkilisi kaabakaid, kel rusikad käivad ees ja aju lohiseb järel. Praegu just nägin siin õue peal... kaks tshikki läksid mööda teed, üks oli jummala jommis, hästi noor selline, kakerdas ühest teeäärest teise, ja teine oli kaine. Vastu astus neile vene mees. Teate küll, üks neist vene meestest, kelle rahvusest juba kaugelt aru saab. Ja jommis tshikk kakerdas talle vastu ja sai juba mööda tast, aga siis kaotas tasakaalu veits ja hakkas tema selja tagant teisele poole teed minema suure hooga, ja ta käsi riivas onklit. Tõesti riivas ainult, ma just jälgisin ju. Ja see keeras ringi ja lõi teda ja haaras siis tal õlgadest ja tõukas täie hooga, nii et tüdruk kukkus selili. Ja sõbranna astus ruttu ligi, et wtf sa teed, mees?! Ja see onkel oleks talle ka vist kallale läinud, näha oli, et kangesti oleks tahtnud, tõstis juba rusikagi. Rusika, saad aru. Aga kell on krdi kolm päeval, valge, kesklinn. Tundus, et see oli ainus asi, mis teda takistas. Ma ei taha mõeldagi, mis sellest vaesest jommis plikast oleks siis saanud, kui ta selle tüübiga kuskil pimedamal ajal üksi oleks kokku sattunud. :(
On ikka faking värdjaid olemas, aru ma ei saa.
Selliste meeste puhul loodan ma siiralt, et ta sõidab kuskil vastu puud ja sureb, enne kui endale pere jõuab luua. Ah kui inetu minust. Noo.. ma loodan, et kuskil polegi nii rumalaid naisi, kes temasugust tahaks. Või et see loll naine oleks vähemalt sigimatu. :(
Rumalate inimeste puhul on lapsed alati need, kes kannatavad. Noh... tarkade inimeste puhul ka tegelikult.
Ja kui ma juba mölisema hakkasin, siis sõbrannale annaks ka piki pead, laseb teisel niimoodi kakerdada. Hoidku käe alt kinni ja viigu koju. Sõprade eest hoolitsetakse, dämmit.

Joosep ütles muide täna mulle, et ma pidavat rääkima nagu mees ja mu käed pidavat ka sama karvased olema. :D
Ja veel ütles, et ta ei tea, kas Oliver on Rasmuse õde või vend. Ma küsisin, et missssmõttes ei tea?! Tema: "No ma ei tea, kas ta on noorem või vanem."
Mnjah. :D Üllatusi igal sammul. Mul on kah seega kolm õde. :P Ja mina olen nende suur vend. Hell, ma olengi see Big Brother, kellest paranoikud räägivad. :D

Semu S-iga rääkisime üksöö sõprusest, ja kuidas sõpradega on niipalju lihtsam. Sõber annab kõikvõimalikku jura andeks, sest ta teab sind. Ta ei solvu, kui kirjutad või ütled midagi, mida on võimalik ka kuidagi valesti mõista. Ta teab, et sa ei mõtleks paha. Ja see on võrratu. :) Usaldus on üks pagana hea asi.
Sõber ei vaja selgitamist, kui sa ütled, et vaagisid asja nii- ja naapidi ja otsustasid midagi, siis ta ei kahtle sinus. Uute inimeste puhul häiribki mind pahatihti see, et nad arvavad, et ma olen napakas. :D No eks mu käitumine aitab üldjuhul kaasa, ma ei suuda/tahagi koguaeg mõistlik olla. :)
Ja eriti pralledel, ofkoors, kus tavaliselt uusi inimesi kohatakse. Näiteks käisin peol, eks. Ja ma ei tundnud seal kedagi. Pole aimugi, kas need ülejäänud inimesed tundsid kõik üksteist, aga õhkkond oli veidi selline... noh.. ettevaatlik. :) Ja mul tekib sellistes olukordades sama kiiks, mis kunagi uude kooli minnes. Seal oli klass täielikult killustunud, olid sporditshikid ja peotshikid ja nohkarid ja nii edasi. Mis oli mu jaoks täiesti vastuvõetamatu, loomulikult. :D Mistõttu hakkasin nö. klouniks. Tegin lollusi ja nalju ja naer ju lähendab inimesi, eks. :) Kui sealt koolist lahkusin, siis polnudki vist mingeid gruppe järele jäänud, vähemalt suhtlesid siis kõik omavahel vabalt. Oleme sõbrad, ju nõu. Mulle meeldib see, kui kõik on semud.

(Semulaul, ma ei suuda sellest naisest kuidagi mööda vaadata, ta on nii... põnev.)



Välja arvatud siis, kui kakuke mängu tuleb. :D Haa, see on uus osa minust, mille olemasolust ma teadlikki polnud. Vähemalt ei teadnud ma, et kakuke NII suur osa minust on. Igatahes... linnas mingi nokastanud meesterahvas tuli midagi küsima, ütlesin, et ooo, mul on väga kiire ja tormasin minema, õnneks oli roheline tuli ja sain kohe üle tee minna. Pool tundi hiljem poes vaatas keegi noormees ja naeratas ja tahtis vist rääkima tulla, ja see idee pani mu kohe kiirelt uksest välja jooksma ja trollile tormama. Seisin ostudega trollis ja vaatasin, kuidas noormees poe ees otsivalt ringi vaatas ja ohkasin kergendatult. Ja siis sain aru, kui ogar ma olen. Nagu päriselt.
Igatahes olen end nüüd jälginud ja võin päris ausalt öelda, et ma olengi kakuke. Kõigi eest veeren minema! Või noh, kuni siga tuleb ja joonelt ilma keerutamata kohe nahka pistab. :D
Netis isegi... tuleb keegi mees rääkima, ja ma panen kohe mingi pirni, mis ta ära ajab. :D Täitsa tobe, isegi, kui ma ei ürita pirni panna, see ikka lendab kuskilt tagavasakulttaskust välja ja tabab kümnesse. :D Masendav.
Huvitav, miks ma nii käitun. Mingi põhjus peab ju olema. Ses suhtes, et mul tekib täielik paanika, ma pean põgenema, kui keegi flirdib või pisutki huvitatuks muutub. :D
Ja ei, ma ei tee üldse nalja, nagu enamasti arvatakse. Tõeline seesmine paanika tekib, ma ei oska suhtuda ega käituda ja... siis arvangi, et targem on lihtsalt ära joosta. :D

Hetkel ongi mu elus aktuaalne küsimus, kuidas MITTE tagurpidikäiku sisse panna liiga vara. Tahaks ennetada halba õnne ja öelda, et ma tegelt ei tahagi midagi. :D Ju nõu.
Igaks juhuks. Siis ei tunne end pärast nii nirusti. Ja teinepool ka mitte.
Hmm. Ehk olengi seepärast selline kakuke?
Või ehk on Mar-il õigus ja ma pole lihtsalt seda õiget meest veel leidnud. Või pole see õige mees ise veel end leidnud. :D

Ehk nagu meil ST-ga vestluses välja tuli...

L says: miks ta ei võiks mingi torumees olla
ST says: jajah, aga mitut torumeest sa tunned
L says: :D kahjuks mitte ühtegi. hädasti oleks vaja küll :D
ST says: no näed
kui sulle oleks ette nähtud torumees, siis sa oleks...
no mul ei tulegi pähe
L says: ma oleks siis toru

--

Ehkki see tekitab küsimuse, et misasi ma siis praegu olen, ja KES mulle sobiv mees olema peaks? :D

--
L says: mehed näevad mind kui klompi bussipingil, põhjust, miks nad istuda ei saa.
Margit says: no mõned mehed on tropid.
L says: no tropp ja klomp sobiks ju hästi

--
Kopin siia ühe targa mõtte ka. (Ma ei vaevu enam teemasid eriti siduma, ma kirjutan selle ühe blogiposti mingi... miljoni päeva jooksul kokku.)
Keegi ei jaksa koguaeg tugev olla. Ükskord mingi vanatädi kuskil ütles, kui tema abielu üüratu pikkuse saladuse kohta küsiti, et "teate, meil vedas, meil ei tekkinud kunagi ühel ja samal ajal käegalöömise tunnet."
:) Kõigil on raskemaid aegu, aga küll siis semud astuvad kõrvale ja on selle vahepealse aja ise tugevad ja veavad üritust ise edasi. :)

--
Muuseas... kas te pole täheldanud - pead pestes howcome, et alles teisel korral vahutama hakkab? Meelega tehtud või. Iga kord pean ühe korra lihtsalt juuksed shampooniseks tegema, siis maha loputama kõik ja alles teisel korral hakkab shampoon vahutama. Totaalne raiskamine.
Ahaha, muide, meenus, tuttaval oli fb-s nali: Mõni ime, et mu lisakilod kuidagi ära ei taha kaduda, pesen pead ju shampooniga, millele on kirjutatud, et lisab kohevust ja volüümi... Seda läheb ju dushi all alati keha peale ka! Nüüdsest hakkan end Fairy'ga pesema, see eemaldab tõrksaimadki rasvad.
Hea plaan! :)
Mind üritati täna vallutada. Või hõivata. :D Tulin läbi pargi, tuulehoog tõi lehtedest rabinal peotäie vihmatilku pähe, nagu ikka. Üks kukkus prillide ja näo vahele ja hakkas mööda nina üles ronima. Pagana põrrrrnikad. :D
Pärast oli tükk aega paranoia, muudkui kobasin oma juustes. Trollikaaslased vist arvasid, et mul on äsjaostetud parukas, pidevalt sätib. :D

Deem, nende uute prillidega on samuti see häda, et ma üritan neid koguaeg vanast harjumusest kergitada. Täna isegi panin ette nad, enne seisid niisama kapi peal. :D Mul on uute asjadega harjumiseks aega vaja. Joosepile näitasin, ta hakkas karjuma, et pane vanad tagasi, sul on nende uutega nii suured silmad! :D Ei tea, kas sinna ehitati mingid luubid sisse või? :D Peaks küll sarnaste klaasidega olema, ainult üks väike silinder lisati. Või ehk on nad lihtsalt puhtad? :D
Tegumood on küll veidi teistsugune, küllap seepärast tundub nii. (Käisin uurimas. :D)
Eks siis vaatame, kas reedel hakatakse mu poole pöörduma kasutades sõna "öökullionu." Kui jaa, siis lähen teen prillipoes lamenti. :D
O_O

Ütlesin täna Mustamäel kõva, selge häälega: "Tere, vares."
:D Ise ehmatasin ka ja vaatasin ringi, et ega keegi ei kuulnud. Aga no... keerasin ümber nurga ja voila, vares, pidin ju midagi ütlema. :D
Ah, mis õnneseen õues praegu ringi kõnnib, teeb suitsu. Tahaks ka. Ehkki ma ei saa aru, kuidas ta külili ei kuku. Mul hakkab momentaalselt pea ringi käima, kui suitsu teen. :D

On the Temperance card, the student stands with one foot on land and the other in the water. Two vessels of liquid are mixed as the Sun rises up over the mountains on a path that begins with the sacred water. As the initiate of Temperance, you strive toward a goal above financial or emotional fulfillment. You're looking for the alchemy of happiness by removing yourself from the equation and focusing on others as parents do with a child.

Ei taha veel end remove'ida. :P Lükkan hirmu edasi.
Näen südameid jälle. Puusüda ja lehesüda ja ükspäev oli päris punane (vist sametist) süda mu teel. Asfaldil. Aga jätsin ta sinna, et ta saaks teistel ka tuju paremaks teha.

Sügise alguse puhul toimus mus tavaline füüsiline muutus, ehk põlv läks peesse. Kõnnak muutus veits kummaliseks, aga saan üldiselt hakkama. (I sünnale minnes oli hea, liipasin kohale ja siis juhatati mind mingi kilomeetrise keldritrepi juurde. :D Muidugi jommis peaga hiljem üles-alla laaberdades murdsin põlve lihtsalt krõnksti lahti, nii et praegu on täitsa enampvähemp juba.)

L says:
pidin täna sepe tööle kaasa võtma, aga hommikul läksin emale kurtma, et ta ei ärka kuidagi, et ma ei saa sinna voodisse ronida, et temani ulatada, sest põlv ei paindu ja ema ütles et sepe oli eile juba kaubelnud talt lubaduse välja, et ta saab koju jääda.
mulle ei öelnud keegi, mul oli kott juba vahetusjalanõusid täis topitud.
eile nõudis mult et ma talle eduard vilde raamatu annaks. nii ütleski.
ta tahab lugeda
tal on kõik semud
eduard vilde nime ütleb ka nagu see oleks keegi lasteaiakaaslane
mar says:
:D lahe poiss
L says:
nagu ükskord tänaval kui ta jäi üht meest vaatama ja siis ütles mulle naerdes, et see mees on ju nagu peeter. ma küsin et mis peeter. sepe: peeter oja!
nagu oleks see kõige loogilisem asi. peeter noh
mar says:
:D
L says:
eile just mõtlesin suitsu tehes, et ta võiks hakata mu telefonikõnesid vastu võtma. ma tahaks näha, kuidas telefonimüüjad ta raudsest haardest end välja kisuvad, et toru ära panna ja põgeneda
ideaalsete klotsilinnade ja pepukarvade maailmast
mar says:
:D hea mõte

--
L says:
mul arvuti kirjutas arvutis kuupäevaks 24 september
automaatselt. kõigil arvetel on 24 sept peal
mar says:
homme on 24
L says:
miks peaks üks arvuti nii tegema. oleks siis et paneks mingi totaalselt vale kuupäeva, aga üks päev edasi, mis mõtet sel on
mar says:
esimest korda kuulen
L says:
eile on 23 september kuupäevaks pannud
aga bossil oli õige kuupäev. lihtsalt 22 sept kadus nagu vahelt ära.
ja kuupäeva lööb automaatselt, mina seda ei löö sisse
:D kaduneljapäev kadus ära. loogiline

--
L says:
otsin emale tööd just. ja ma ei saa aru, miks nad ei või teha mitu valikuvõimalust. et sa saad otsida korraga nii koha kui ala järgi.
või kirjutada rohkem inffi ühele reale. praegu vaatan, tallinn, firma nimi lendav liblikas, aga wtf see teeb või millega tegeleb, no idea.
ja siis klikin mitu korda, et saada teada, et nad otsivad kelnerit
mar says:
:D
L says:
pean ikka jumalaks hakkama, ja asjad korda tegema, krt
mar says:
tee seda palun

Joosepi mängumaailmas olen ma ka jumal, kui mingi jama on, siis tulevad autod/karud/batmanid mu juurde, et "küsime jumalalt." :)
Ahaha, muide, need ülejäänud raha-lastele allkirjalehed jäid Joosepile joonistamiseks, eks. Ja vaatasin täna hommikul, ühele oli peale kirjutatud sinna nime-aadressi kohale:
BATMAN
SÕPRUSE PST 2**-17

Praegu vaatan Van Helsingit ja deem, kui vale mehe nad Draculaks panid. Ma koguaeg ootan, et ta laulma ja tantsima hakkab, no ei ole kuskilt otsast kuri või õudne. Jackmani kuulus ma-olen-väga-intensiivne nägu tuleb ka ainult vahel ette, ülejäänud ajal ta justkui seisab ja ootab paparazzosid. :) Aga temaatika on übernummi, ma armastan igasugu üleloomulikku ja vanaaegset staffi. Ja see peegli ees tantsimise koht ballisaalis on ka überkhuul. Ent vampiiril peaks ikka mingit pagana seksapiili ka olema, mitte et vaatad ja mõtled samal ajal, et mis kaalikal ja naeril vahet on.
Aaa, jaa, seda mõtlesin ka, et kui sul on kaasas sada nuia-vaia-vibu ja püssi ja sa jooksed mööda metsi... kas on siis mõtekas sellist suurt mantlit selga panna? Kui ma peaks kiiruga kuskilt taskust miskit leidma, ma takerduks ikka lootusetult hõlmadesse. :D

Loogiliselt jätkan sellega, et vaatasin ükspäev, mis sõnu guugeldades on inimesed mu blogisse sattunud, esikohal oli konkurentsitult "tõmmuriisikas." :D Ahaha. Vaesed seenehuvilised... oleks ma siis seentest rääkinud, aga ma ütlesin ainult, et ühel vanatädil oli roheline barett. :D

Täna on mingi 5 päev. Just lugesin raha üle, mul on 5,55 euri. Ja mu prillitellimuse number on 55.

Ehh, krt, nägin neid prügikastikolle just, kes mu akna juurde põõsasse endale pesa on teinud. Alguses ajas ikka vihale küll, ses suhtes, et lähed aknale, oma aknale, ja hirm on, sest põõsad liiguvad ja rögisevad. Krt teab, kes need seal olla võivad. Aga nüüd nägin. Kaks pisikest vanameest, rääkisid omavahel juttu, kui raginal põõsasse sukeldusid. Süda jookseb verd, nii tahaks kuidagi... viiks neile võileibu ja teed termosega või oma vanu kampsuneid või.. tekke, et külm ei oleks... või midagi. Aga... siis vist ei saakski enam aknal suitsu tegemas käia, äkki tuleks juttu rääkima, ja ma ei taha juttu rääkida.
Jutud on jamad. Mul on sõnadest kõrini.

(Täna neid pole, kusjuures, aga viin vist nüüd lõpuks oma kevadisest suurpuhastusest meelega seks puhuks kõrvalepandud kampsunid nüüd lõpuks kastiga prügikastiäärele, ehk on sellestki mingit abi.)

L says:
ma nägin unes, et sain k-ga linnas kokku ja ta ütles et oh, L, sa PEAD muga kaasa tulema, tahan sulle kedagi tutvustada.
ja läksime mingisse rokibaari või siuksesse... nagu tapper, kuhu on lauad pandud :D
mar says:
noo?
L says:
ja siis ootasime ja ta keeldus ütlemast, et kes või mis, aga ütles, et sa ei usu iial! :D lappasin ise seal oodates mingit kaustikut, ja k ütleb et anna oma raamatut lugeda, kas said valmis juba. ja ma ei tahtnud anda, küsisin vastu et kas sa mirabiilia sarja tead muidu, seal on jumala häid raamatuid :D (ilgelt hea vangerdus, eks :D )
ja siis tema läks kuskile taharuumi riideid vahetama ja ma mõtlesin et vaatan ka moepärast peeglisse, et otse töölt ju tulin... tööriietega. ja siis lähen koridori poole, kus oli peegel. mul oli seljas valge pluus ja valged lohvakad püksid, ja oranzh vest :D (Ehk ma töötasin arst-teetöölisena või midagi :D )
ja siis tuli k mulle vastu ja tal oli tüllist kleit seljas, siuke puhvis varrukatega ja allosaga, nagu isetehtud, litreid täiskleebitud ja liimine veel siitsealt, vildikaga oli ka joonistatud äärtele. :D
ja siis ma ärkasin üles ja ei saanudki teada, kellega ta mind tuttavaks tahtis teha.
aga jumal tänatud, ütlen ma. kostüüme arvestades XD

Ehhh, ma istusin just mingi tund aega, rätikuturban peas, ja ootasin juuste kuivamist. Way to go.

mar says:
ma vïbolla sinna tulen teiega, vaatame kuidas ajaliselt jüan
õuan
j
L says:
juan
don
:D
mar says:
:D