Käisime Mäkis paar päeva tagasi Joosepi rõõmuks. Tulime koju, avasime oma miljon paberkotikest ja lasime hea maitsta. Ma sõin friikad ära ja jõin Fanta peale ja alles pabereid äraviskama hakates avastasin, et ahjaaa... burks oli ju ka!
Täna (ehk tegelt miljon aastat tagasi -postija vahemärkus) tulin töölt, olin juba mitu tundi kodus olnud, kui vannituppa käsi pesema läksin. Vanniäär oli hirmus külm. Vaatasin siis alla, ja mõtlesin, et kus mu püksid on?!
:D
Joosepil hakkas üks hammas loksuma, ta on ise hirmus närvis ja ei taha neist ilma jääda. Mille üle mul on ainult hea meel, sest ma ka ei taha, et tal piimahambad vahetuma hakkaks, see on nii õudne. :D Nagu päriselt. Kogu see veri ja iuu. Pealegi kardan, et hakkan kaasa tundma ja mul kukuvad endal hambad välja. (Ma teen ju selliseid asju! Mitte hambaheidet, aga üleliigset kaasaelamist.)
Õnneks ta pole sadistlik, seega on loota, et ei hakata oma hambaid loksutama ja vehkima nende juurikatega mu nina all.
Muide, mul on juba üle kuu aja need aina suurenevad sõlmed seal lümfides, eks, ja nüüd panin arstile aja kinni, kui nad juba lillakaks minema hakkasid, ja saad aru, täna hommikul olid hulga väiksemad! :D Tõmbuvad kokku arstihirmust või mis?
Ma ütlen noh, mul pole üldse mõtet arstidega kohtuda, ma olen mingi... absurd. Ja siis pean end pärast halvasti tundma.. ehkki... kuidas sa lillakstõmbuvaid lümfisõlmekesi teeskled? :D Ma ei saa ennast tõsiselt võtta.
Aga vaatame, kuidas homseks on.
Muide, mul oli siin vahepeal... ikka jupp aega tagasi juba, üks eriti totter päev, minevikust iseendale visatud granaat jõudis olevikku. Hämmastav, et kui võtad julguse kokku ja teed midagi tobedat, millest tead, et ehk valesti aru saadakse, siis tuleb see ilmtingimata ringiga su ellu tagasi. :D
Ja siis ürita nägu teha, et ei tunne ära ja et oled mingi hoopis teine inimene. :D Ohjah. Vananemine on totaalne biatch. Asjad, mille üle üldse ei põe nooremana, on vanemana väga... ogarad. :)
Ja see ei olnudki põhjustatud mu pidevast alaväärsustundest. Jeah, millegipärast saadab see tunne mind kõikjal, isegi kui pole põhjust. Mida vanemaks saan, seda tähtsusetumana ma end tunnen.
K andis mulle ühe seljaarsti kontaktid, ehk aitaks see, kui ma jaksaks jälle püsti seista, nagu normaalsed inimesed? K väitis, et seda arsti tõepoolest huvitab, kas ta suudab aidata, ja et ta siiralt üritab. See oleks ju tore. :)
Blong põrutab jälle välismaale, nädalavahetusel oli nii kurb, ta kutsus jalutama ja ma ei jaksanud. Ja siis istusin ja kirusin end, mõnus töll, krt ju teab, millal me jälle ükskord jalutama saaks minna... Läheb ja abiellub veel seal soojalmaal ja saab karja tolmuste varvastega lapsi ja mina ei saagi näha. :(
Blong on nii universaalne, ma kujutan teda kõigis võimalikes rollides ette tegelikult, ta võiks need kõik olla. Mingi kuulus modell eliitseltskonnas või erakust kirjanik a la Brigitte Bardot kuskil metsas mingite... kanadega või suurpere mamma põlle ja kuklitega... Ta on nii vaba oma valikutes, nii mitmekülgne, sest talle sobiks absoluutselt kõik, ta saaks oivaliselt ka mitme rolliga korraga hakkama. :)
Ohjummel, üks klient ütles mulle just "armuline proua!" :D :( Kui masendav. Õnneks ta ütles seda telefoni teel, kui otse-eetris sama öeldaks, siis oleks ikka surmkurbdus küll.
Panen siia oma öise kaaslase. Olen proovinud teisi laule leida sellelt bändilt, mis meeldiks, aga ep ole veel leidnud, SEE laul on SEE laul.
This is not bad love. Ma jumaldan seda kohta, et "Honey, sometimes love means getting a little rrooouuGH." :) See sõna on üleüldse väga sümpaatne.
Üleüldse super sõnad laulul, või ehk ma loen sealt rohkem välja, kui seal tegelt on. Aga mulle meenutab Lolitat, ehk kaabak imbub su ajju ja veenab, et tal on õigus.
Kuigi viga võib ka minus olla, K ükspäev küsis facebookis sensuaalseid ja erootilisi videosid ja mulle meenus The Dead Weatheri "Treat Me Like Your Mother." Armastus ja romantika on omandanud minu peas väga omapärased mõõtmed. Või ehk ongi armastus ja vihkamine sama asi? :D
Mu viimane pääsuke on endiselt mu viimane pääsuke, ehkki igasugused vanemad tiivulised kipuvad tagavasakult sisse lendama, ühte nägin alles hiljuti unes. Tüüpiline uni oli, ta on mu unedes alati kuskil tagaplaanil, a la läheb aknast mööda. :D Seekord läksin ma mingite asjaajamiste käigus mingisse kahekordsesse puumajja, ja tulin just trepist alla ja tema istus trepi allotsas suures tugitoolis ja vaatas üles, niimoodi tagurpidi, seljaga trepi poole. Naljakas. :) Süda jätab endiselt löögi vahele küll, tuleb tunnistada. Mis ei ole naljakas. Siinkohal ilmselt tulebki mängu see, et kas armastus ja vihkamine on sama asi. :) Või see, et ühe neist peab valima, kui ükskõikne olla ei suuda.
Nostalgia murrab viimasel ajal pisut konte.
Pääsuke ongi seepärast hea, et ta on nii.. noh.. turvaliselt võimatu. :) Ja nii võimatult nummi. Not bad love. Not even love, actually. :)
Ahjaa, fun fact ka vahele - Joosep kardab kärbseid. :D Eile sattus meile korterisse üks rasvane porilane, ja küll siis Joosep jooksis edasi-tagasi ja kiljus, et kärbes jälitab teda! :D Ise naeris ka.
Ja ükshommik sain ma sõimata kurjasti, Joosep tuli ja virutas mulle ja ütles, et "Emme! Kas sa mäletad, et sa ütlesid sellele ämblikule, kes meil kempsus elab, et kui ta ära ei lähe, siis sa lööd ta maha? Ta läkski minema!!! Nüüd ma ei näegi teda enam kunagi!"
:D Ise ta kartis pissil käia, vaatas seda ämblikut terve aja kramplikult. Ma ise samamoodi, muide. :D Ahaha. Siuke suur karvane oli. Aga kuidagi kurb oli maha ka lüüa, ega's tema süüdi ole, et ämblikuks sündis. Sestap üritasingi veenda teda ära minema. :D
haha, joosep praegu tuli ja küsib et kuule, kas tädi S***** on sees
ma küsin et kus sees :D
ta näitab selle rohelise nupu peale siin
(ma enne seletasin, kuidas aru saada, kas saab inimestega rääkida või ei)
ütlen et jaa, S***** on siin
"las ma räägin temaga"
ma küsin et milles asi
joosep: mul on see punane auto katki, ma tahan ta käest küsida, et kas tal raha on või
:D mina: hull oled, see on ju ebaviisakas
joosep: ei, ma ütlen "palun" ka
Joosep on, jah, avastanud kirja võimalused. Üksõhtu, kui Mar-iga välja läksime, kirjutas Joosep mulle kaasa südantlõhestava kirja, mille pidin tädi Mar-ile edasi andma. (kui koju jõuan, panen pildi siia vahele)
Msnis või facebooki chatis piilub ka alatasa, kas tuttavaid tädisid, keda peedistada, on online. Õnneks enamasti piirdub ta sõnum "kuitasläep," "rõmkohtuta" ja "heatöt"-iga. :)
Joosepi vestlus Blongiga minu msnis, pidage meeles, et mul pole koduarvutis täpitähti, siis on lihtsam aru saada. :)
L : tere tati s*****
mina olen joosep
S : tere tati joosep
L : mis sinu kodu numper on
S : mul ei ole kodu numbrit :(:(
L : kutasleiame
S : kas maja number?
L : jah
S : 60
L : minaolen haige
S : kas sa mett ja sidrunit sööd?
L : ei
ainult meekateet
koha rotu
S : aga küüslauku?
Kui B***** oli haige siis vanaisa andis talle küüslauku.
L : aga mina ei sookuuslauku
S : mida sa sööd
L : kartulitiakastet
--
oeh, lasti mind ka siia
ta kirjutas enne nii armsalt, et "ma olen haike" aga siis vaatas mu poole ja
küsis et kas on õige ja ma ei saand ju valetada :D:D
--
S says:
issand tead kui palju ilusaid mehi ma eile nägin
nagu dayumn
käisime m-ga katusekinos
ja jalutasid seal edasi tagasi sellised mehed et wow
loomulikud, sassis peaga, unised
L says:
:) unised ja sassis peaga on kõige parem sort
selliseid ma jumaldan
S says:
jeap kes ei jumaldaks
Meestel on jumaldamise saavutamine ikka pagana lihtne. :)
Ja siin Hugh Laurie, mees, kes oskab k6ike. :) Mu lemmikread on:
Sometimes I think my baby’s too good to die
Sometimes I think she should be buried alive
:D
No comments:
Post a Comment