Olevikuta naine

Mul on jube kiire viimasel ajal, here's why: www.rahalastele.ee
Sai kõrini niisama hädaldamisest ja "härrasrahva" idiootsest käitumisest ja veel idiootsematest otsustest. Kus viga näed laita, seal mine ja aita. Mitte et neile meie abi eriti meeldiks. :D See on täiesti totter, mismoodi teatud seltsimehed meie vastu võitlevad. Aga noh... ega's keegi taha ju oma möödalaskmisi tunnistada. :P
Igatahes, kui oled ka tallinlane, võta ühendust ja anna meile oma allkiri, aid laik it veri muhh. :)

Ja kui keegi kunagi julgeb veel väita, et meid rahastavad eratelekanalid ja kõikvõimalikud parteid, siis löön hambad kurku, ausõna. :D Ma olen just joonistanud umbes 150-200 A3-suuruses aardekaarti, ükshaaval, värvhaaval. Sõrmi enam ei tunne. Kusjuures, ma ei teadnudki, et joonistamisel väsib kõige rohkem pöial ära. Pliiatsitega on see jama, et peab tugevamalt suruma, aga vildikas kumaks jälle läbi paberi inetult.
Tead, kuidas mul see aardekaardi idee üldse tuli? Teeme Ära lasteaiatalgute käigus, me ju otsisime neile tasuta staffi ja võimalikke allahindlusi ja pakkumisi. Viisin siis ühte lasteaeda parajasti 2x5 liitrit akna-ja põrandapesuvahendeid, maalimisvärke ja kindaid ja mis meil seal pakis kõik oligi, juba hakkan unustama. :) Enivei, ma pole ju autoga inimene ja läksin peale päevatööd, seega tundus mu jaoks üsna õudne idee, et lapsed viiakse varem lasteaiast minema ehk ja siis seal polegi kedagi, kellele staff üle anda. :D 10 liitrit on üsna raske. Ja siis läksin ja ise mõtlesin endamisi, et kui pole kedagi kohal, siis, krt, peidan need kanistrid ja värgid sinna hoovi peale ära kuskile, ja joonistan neile aardekaardi. :D

--

Kuna mul pole praegu ka eriti aega, siis ütlen lühidalt, et ma vist ikkagi võitlen oma kirjanikuloomuse vastu edasi. See on see loll tunne, mis elada ei lase, igas olukorras mõtleb aju automaatselt, kuidas seda hetke hiljem kirjeldada. Seega toimuvad kõik asjad mu elus minevikus, isegi see, kuidas ma praegu seda kirjutan. :D Mul polegi olevikku.
Igatahes... vahel on hetki, mida ei tahagi aheldada. Ei taha sorteerida ja sildistada ja nime panna. Nagu metsas kohtaks mõnda looma, ja tal oleks nimesilt küljes. Võta läpakas lahti ja guugelda ja saad kohe teada ta nime ja paaritumiskombed ja munadearvu ja misiganes. On aina faktid ja inff, pole enam miski imeline. Vau-efekti on vaja rohkem! :) Õnneks olen seda ka kohanud viimasel ajal üsna tihti.
Tervitan siinkohal kõiki imelisi inimesi! :) Neid on nii palju, ülitore.
Ja ühe konkreetse inimese puhul - millegipärast öeldes, et vau, arvatakse kohe, et nüüd ma lähen jahile või midagi. :D Ei, ma ei pea kõike lahedat omale saama. :D Meeste puhul ma isegi väldin mistahes kontakte, on's vaja elu keerulisemaks ajada. Mul praegu kõik väga hästi, peas on ruumi ja puha. :D Ei taha enam armuda.

(P.S. Guugelda kõrvukfaasanit, khuul "look." Frodo lemmiklind. :P)

--
Igatsen täna Jürka järele. Rumal.
Joosep nõudis ta pilte ja vaatasime siis ta myspace'ist pilte. Üle pika aja. Ta nägi nii väsinud välja neil. Tahaks ära võtta talt väsimuse ja kõik paha. Et tal ikka kõik hästi läheks.
Ole sa tervitatud seal kaugel. (mitte et ta seda blogi loeks.) Ma usun mõningasse (mõnede inimestega on, enamusega mitte) telepaatiasse. Temaga küll polnud, aga... elu ju muutub igal sammul.

Naljakas tegelikult, kui paljud inimesed, kes ise sellest essugi ei tea, mulle tähtsad on. Mul on päris palju neid, kelle eest oleks... Noh, küll oleks tore, kui saaks panna end mingisse listi, et oled nö. turvamees. Ilma teise teadmata. Et näiteks kui mingi töll jookseb tagavasakult noaga, siis see inimene keda pussitatakse, ei saagi haiget, vaid see haav ja valu tuleb siuhti turvamehele.
Mul oleks nii palju lihtsam elada nii. Seega oleks selline käitumine jällegi sulaselge egoism. :D Noahaavad on kökimöki pideva muretsemise kõrval. :D

--

See oli kirjutatud paar päeva tagasi.
Nüüdseks on meie loomaaiaaktsioon juba ära olnud, NIIII tore oli. :) Mul oli ainult tappev seljavalu, mõõtsin iga vahemaad silmadega, et kas jõuan sinnani minestamata või ei, ja kus lähim pink on. :D
Blong oli ka abiks, gorgeous as always.
Muide, ma mainin oma lemmikmänguasjapoe siin ka ära. Meid on nii paljud firmad aidanud ja andnud täiesti tasuta kaupa, see on lihtsalt super... häid inimesi ikka on veel. :) Teeme Ära lasteaiatalgute abipalumiskirju kirjutasin ma ka, teiste kõrval, ja vastuseid oli suisa rõõm saada. Aga jah, algselt oli küll ääretult kummaline kirjutada, et kas saaks täitsa niisama seda-ja-seda ja hästi suured hunnikud palun, aitäh. :D Samas, talgukaupade koha pealt saan ju aru küll, kõik need asjad läksid kohe konkreetselt abisaajatele, kes need kohe ka ära kasutasid. Nii et abi oli konkreetne ja kiire. Aga mänguasjad meie loomaaia aardejahile, see oli paljude meie toetajate ja ka meie endi käsitöö, lisaks enamus XS Mänguasjade poolt annetatud. Ma ei teinud nende hiigelkasti enne üritust lahtigi, muidu Joosepil oleks liigset tahtejõudu nõudnud mänguasjadest eemalehoidmine. :) Seega nägin sisu alles ürituse päeval ja vau, ausõna. Ma mõtlesin, et ehk nad andsid nii palju asju (palju rohkem, kui ma küsida oleks eales julgenudki) seetõttu, et neil on laojääke või midagi. Asju, mida ei osteta ehk. Aga ei, need olid täiesti suurepärased, korralikud, suured, kallid asjad! Ma oleks ise heameelega neid kõiki ostnud! :D
Seda enam... näe, praegugi heldisin juba pisara silma :D täielik emo... seda enam tegi südame soojaks, et inimesed tulevad niimoodi meie liikumisega kaasa ja aitavad ja... Üleüldse, seal üritusel ka, inimesed olid nii armsad ja kiitsid meid ja... See on nii oluline, meil ju kõigil vahel tunne, et uhh, enam ei jaksa tuuleveskitega võidelda, aga siis tuleb keegi ja ütleb midagi ja jõud voolab pahinal kontidesse tagasi. :) Ohh, kopin siia ka ühe eilse nalja, just rääkisin Mar-ile.

L says:
paar korda mõtlesin, et jeerum, nüüd läheb jamaks. mingid maikades vene mehed, hambaid puudu siinseal, siidripudelid käes, terve kari siukseid.
ja lendasid peale et noh!
...
kuhu saab allkirja anda?
:D

Üldse oli väga positiivne saada just venekeelsetelt inimestelt tagasisidet. Ah, ja ma jumaldasin seda väikest vene poissi, kes tuli ka aardekaarti tahtma, aga meil ju polnud seda vene keeles. :( Ja siis me seletasime ja proovisime näidata, et kuidas ta saaks seda ikkagi lahendada, ja ütlesime, et noh, proovi vähemalt. Ja siis ta istus seal ja uuris seda kaarti ja tuli siis ja küsis lisaküsimusi, aga ma vaatasin, et kell juba üsna palju, ja pakkusin talle, et võta juba enne auhind ära, ja pärast proovid, et kas saad sellest kaardist miskit sotti. :) Muidu ehk me läheme vahepeal juba ära sealt. Ja siis ta oli nii õnnelik, valis endale auhinda ja muudkui kiitis kõike, et nii ilusad asjad. :) (Ta oli üldse nii viisakas ja korralik, täitsa lust selliseid lapsi kohata.) Ja siis valis auhinna välja ja läks.
Ja siis läks tüüüüükkkkkk aega mööda ja ta tuligi tagasi! :))) Vaatasime Katiga täielikus imetluses teineteisele otsa, et... vau, kui tore poiss. Näitas kaarti, ta oligi käinud ringi ja proovinud leida vastuseid. Aga nagu.... how cute is that! Mõtleks ju, et laps saab kingi kätte ja paneb kohe punuma, ei mäleta ta enam mingist kohustusest midagi. :D Nii nummi. Mulle jääb see poiss ikka kauaks ajaks meelde.

Ohjah. Ma pean nüüd oma lapsele järele minema, tahaks teist juba musutada ja kallistada pisut. :) Eile Kati tõi mu autoga ära, tassisime kastid ja värgid mu juurde ja andsin neile omakorda teised kastid vastu (naabrid vist mõtlevad, et mingi eriti kahtlane värk :D ) ja siis sõin ja Joosep lösutas voodil ja ütles, et tule, kallistame. Ja viimane mõte, enne, kui pea patja puudutas, oli, et telekas on sutsuke liiga valjusti, panen kohe vaiksemaks.
Ärkasin selle peale, kui ema pea ukseaugus hõljus ja küsis, et "kas sa täna tööle ei lähegi või."
:D
Öö läbi telekas üürgas ja tuled kõik põlesid. Väga häbiväärne lugu.
Aga õnneks jõudsime ilusti õigeks ajaks lasteaeda-tööle ja kõik on väga broo. :)
Loodan, et teil ka, mul pole aega olnud oma sõpsidegagi suhelda, täitsa ogar. :) Aga nüüd paar päeva ma olen vaba. Siis mõtlen mõne uue ürituse välja. :D
Praegu on nii imelik olla, polegi kiire.
Ehk isegi kirjutan teile siia veel... üht-teist. Poolikuid (aegunud) blogijuppe on siin ees küll, peaks neist miskit kombineerima ehk. :)