kell on 8 hommikul ja juba kukkusin tagurpidi minevikku. kusjuures, ilma mingi põhjuseta, vähemalt mina ei näe neid põhjuseid. tunded on nii lollakad. eff off, süda.
:D
ei, ma olen tõsine. lihtsalt naerma ajab. :D natuke rõõmus on ka, nagu koju oleks jõudnud. mõned mõtted tunduvad kuidagi õigemad kui teised, isegi kui pole.
arukamal teemal - kust leida torulukkseppa? olen põlvini plögas.
:D jällegi. ei ole naljakas.
väga raske on olla masendunud, kui oled nii kergesti naermahakkav.
Tuesday, March 11, 2014
Friday, February 28, 2014
Higher than a dog
Hahaa, jäin just kõrvalmaja katusel olevaid kajakaid vaatama. Ilus noh, kahekesi seisid seal, kaelad pikad, jälgisid oma valdusi. Kõrvuti. Mõlemal käis pilk ringi, ja järsku sattusid kogemata vastastikku vaatama, haha, ma turtsatasin täiega. Mõlemad keerasid kiirelt pea ära ja vahtisid hoolega teise suunda. This is the stuff romantic comedies are made of. :)
Natuke ärritav on, kulla semurid-blogijad, et keegi teine ei blogi. Ja mitte hetkel, vaid juba aastaid! :D Mis värk on? Pole enam midagi öelda? Või on, kellele öelda? :)
Ega ma ju ka ei tea, kes siin üldse lugemas käivad, ehk polegi sõpsid, nagu ma ise arvan, vaid olen enda teadmata näiteks hulluarstide tasuta koolitusprogramm, iga nädal saavad kokku ja arutavad, mis mul veel viga on. :D Analüüsivad mu elu.
Kui nii on, siis paluks mulle ka üks koopia tulemustest saata. :) Thanks. Mitte et ma seda juba palunud poleks. Aga meenutan.
Tahaks kangesti superhäkker olla sellistes olukordades, siis teaks kohe kõike. Aga noh... ma suren ära kunagi ja siis tulen tagasi ajas ja vaatan, et kes loeb ja kuidas, nii et ära irvita seal midagi, muidu saad järgmises elus jalaga peppensisse. Järgmises elus on mul suuremad jalad ka.
Ühtlasi... pean ilmselt ära mainima, et kui tulete mulle tänaval vastu ja ma justkui ei tunneks ära, siis ma ilmselt ei tunnegi, nii et tule ligi ja ütle haudi. Ma ei mäleta nägusid üldse enam. Ja nii ebamugav on vahel, keegi vaatab möödaminnes otsa ja silmis nagu välgatab see.. äratundmine, aga minul ei midagi. Ma ei tea, kes te olete, tõsiselt. Sellepärast olekski hea häkker olla, saaks kohe tshekkida, et kes ja kus. (Ehkki on ikka neid inimesi ka, keda ma mäletan, kusjuures see valik on totaalselt random, mu aju jätab täitsa suvaliselt meelde. Ja siis on veel need, hahaha, kellest ma läbi vaatan kogemata. :D ÕV siin kurtis ükskord ammu, et olin... oot, ma tshekin, kas leian selle ta kirjutatu... vot selline lugu:
“ eile õhtul, kaubamaja juures. astusid mulle ette ja vaatasid minust läbi. ja kui ma hakkasin tere ütlema, tõstsid pilgu sujuvalt kõrgemale ja vaatasid üle minu pea."
:D Ma vist teen nii jah, on paar korda teiste poolt ka öeldud. See tuleneb mu peasuurusest. Selleks, et ma suudaks kõiki neid asju, mis mu peas toimub, korraga mõelda, pluss jälgida ümbrust, peaks mu pea tükk maad suurem olema, kui ta juba niigi on. Nii et see pole üldse meelega tehtud.
--
Margit mudib mu aju ja üritab mind veenda, et reedel (ehk siis täna juba - hilisem täpsustus) (ehk siis eelmine nädal - veel hilisem täpsustus) (eee.. üleeelmine? mul on juba sassis) (no mingi kaks kuud tagasi vist- tänane täpsustus) on kõige õigem hetk väljaminemiseks. Mu aju on kahtleval seisukohal esialgu. Tagajalgu hetkel ei paista... aga kui kasvavad, siis ilmselt läheb minekuks. :)
Vaatasin attending listi ka, esirinnas oli see kuri naine, kes alati vaatab mõrvarlikult, kui keegi tantsida üritab. :D Aru ma ei mõista, miks ta väljas käib üldse. Tal oleks seda kummist mulli ümber vaja, see teeks kõik õnnelikumaks.
Lootsin, et Margit tuleb autoga, siis saan sõbramehe mõttes kaine olla, aga ta ütles, et tahab KA juua, nii et tuleb ilma autota. :D Kurat. Ma nii lootsin, et saan vett juua ja selge olla. Pole nii ammu joonud, et tõenäoliselt tekib kange janu pärast esimest klaasi. :D
Hästi koomiline tegelikult, et purjes peaga kipun alati kangesti vestlema, ja siis hiljem ei põe, et rääkisin selle või teisega, vaid et üldse rääkisin. Noh, ses mõttes, et ma ei tahagi üldse rääkida, öelda omi asju teistele. (Tead, kui raske on olla nii eraklik pläralõug? Aina äärmused koos mu keres.) Ainult sõpsidele ja siin nähtamatule anonüümsele kuulajale, kes tõenäoliselt olen tuleviku-mina ise, ilma mingi mäluta nagu mul kombeks. Praegugi juba loen vahel ja naeran vanu blogipostitusi. Margit alles meenutas ükspäev, et olime Venemaal käinud rongiga, kahekesi.. plikadena. Ütles, et kustumatu mälestus. Noh.. mina ei mäleta mitte kui midagi tervest üritusest. Mitte kui midagi. Mul on kustuvaid mälestusi terve rodu. :)
Väljas oli igatahes päris tore... huilgasime küll bändile ja naersime kõige peale, suu ja põselihased valutasid pärast mitu päeva. :D Üks mees tantsis ainult peaga. Ja siis üks teine seisis liikumatult nagu kivikuju, jälgisin teda, sest ma ükskord märkasin, et talle lugu väga meeldib ja siis selle koha peal, kus lugu “rokkima hakkas” nagu Beavis ja Butthead oleks öelnud, siis ta ei suutnud enam vastu panna ja järsku tõstis käe külje peale hoogsalt. :D See oligi tants. Ahaha, ma ütlesin Margitile, et jälgi, ja siis kui kutt mingi kolmanda laulu ajal järsku käe külje peale lõi, siis Margit hakkas nii hirmsasti naerma, et pidi pikali kukkuma. :D
Ahaha, ja üks mees (kusjuures, ma pärast tshekkisin guest listi ja tuli välja, et täiega andekas tüüp, kunstnik) tantsis maru naljakalt, nagu kingad ees niimoodi... nagu suusasammu tegi ettepoole või... suskas nagu kinganinadega siiasinna tantsides ja siis ma kommenteerisin jälle Margitile kõrva, et kas ta seda filmi mäletab, kus Jackie Chanil oli see ülikond, mis teda juhtis... et sel kutil on jalanõud, mis ise tantsivad, kutt lehvib ainult järel. :D Väga stiilne ja erispidine tegelikult. Mulle õudsalt meeldivad kõik need inimesed, kes kuidagipidi huvitavad on. Ja naljakad inimesed, neid lihtsalt peab armastama.. päriselt.
Haha, me Margitiga oleme nagu need Monty Pythoni kusik-maratoonarid, mäletad, Silly Olympics klipist. Me ka samamoodi suhtleme, ja siis aegajalt üks või teine vajub kuskile nurka kossdi magama, ja ärkab jälle, räägime edasi ja siis mauhti teine vajub kuskile tagavasakule ära norinal. :D
Eile alles vajusin ära poole jutu pealt ja pärast vaatan, ta oli küsinud, et "jäid magama?" nagu see oleks kõige enesestmõistetavam asi maailmas. Ja nüüd täna kirjutame, kirjutame, järsku jääb vaikseks. Ma kohe teadsin, et ta jäi magama. :D
Nooremana tahtsime/jõudsime ikka laused lõpuni kirjutada... :D
Naljakas on see, kuidas sa vanemaks (haha, ma kirjutasin enne "vanaks" ja siis läksin tagasi ja parandasin :D ) jäädes hakkad end tahtmatult saboteerima. Näiteks... noh.. nooremana ei olnud mul kordagi sellist olukorda, et ma oleks mööda tänavat minnes järsku mõelnud, et "jumala eest, kas mul suu on kinni või lahti," või "kus mu käed on."
Aga mida vanemaks saad, seda rohkem mõtled, elad ennekõike sissepoole, eks. Ja siis unustad sellise tühise asja nagu kere ära lihtsalt. Aeg-ajalt tuleb järsku meelde, ja siis pingutad üle.
Kõnnid ja pingutad lõualihaseid ja kroogid hoolsalt suud kokku, et huuled üle õla ei lehviks, kui mõttesse peaks vajuma... nii need kortsud tulevadki. :)
Kusjuures, haha, täna sain lõpuks ometi teada, miks ma nii põrund olen. Mingi random lehe reklaam oli hommikul putka külge kleebitud, ja seal kirjutati suurte tähtedega, et "magamata öö on võrdne peapõrutusega."
D'uh.
Ja jällegi, vanurid on pidevalt ilgelt vara hommikul juba üleval, sest nad ei suuda magada... huvitav, kas siis vananeks aeglasemalt, kui unerohtu võtaks öösiti?
Või kas mu prillipoepeegli idee läheks müügiks... Prillipoes on selline jama alati, et kui sa tahad näha, kas uued prilliraamid sobivad, siis võtad enda vanad eest ära, paned uued klaasid ette ja nendid fakti, et mitte essugi ei näe. :D Astud ettepoole ja kobad peeglit.. :D Masendav noh. Aga kui neil oleks selline... peegel, mis läheks nagu lainetades edasi, st seal oleks nagu suurendus sees juba. (Prillikanguskate noh. :D) Iga järgnev 15 senti on kangem. Siis paneks lihtsalt uue tavaklaasidega prilli ette ja liiguks mööda peegelseina edasi kuni jõuaks selle osani, millega näed ka.
Aga noh... ma pole seda just läbi mõelnud, ega uurind, kuidas see asi tegelikult töötaks, pealegi oleks see vist liiga kitsas kasutusala... :) Noh, misiganes. Kes tahab, uurigu edasi. :)
Nagu see zhelatiinipakitud mesi, mida kunagi mõtlesin... Noh, ei pea olema zhelatiin, aga mingi selline materjal, mis sulab ära kuumas vees, aga pole kahjulik. Igatahes oleks palju mõnusam mett tee sisse panna nii. Kui ei mäkerdaks lauda ja käsi ära selle käigus. :)
Võiks ju muidugi õppida vähem kobakäpp olema, aga.. ahaha, ma kirjutasin kopakäpp algul. :D
Joosep mõtles ju muide välja saapad, mille kontsa sees oleks iselaadiv patarei, et kui kõnnid, siis see vajutamine ja liikumine laeb patakaid. Mu arust idee on väga nummi, aga kahjuks pole mul patakate tööpõhimõtetest mitte mingisugust aimu, nii et... las siis see idee ka jääb siia. Ehk kunagi avastan ja meenutan Joosepile. Kui ta juba vanem ja targem on. :)
Pilt vahutas just raadios mingist artiklist, kuhu oli kirjutet, et lastega mehed saavad rohkem palka. Ja siis eri teooriad, et miks nii on. Pilt pakkus, et need rabelevadki, et saada võimalikult palju, sest peavad peret toitma. Ma näen hoopis teisiti. Kui inimene õpib igast asjast, mis ta elus toimub või ette tuleb, siis lapsesaamine ja -kasvatamine on ikka päris raske, st. informatiivne. Ja sellega õpib absoluutselt kõike. :D Kannatlikkust, rahulikkust, ennast õpib tundma, teistega arvestama, aega planeerima, ja see on kõigest tilluke osa kogu sellest.. andmebaasist.
(Hahahaha, praegu ta loeb ette mingi lühikese mehe kirja, et naised teda ei taha , ehkki ta muidu on väga tore mees oma jutu järgi, aga ta loeb sellise.. vaikse kogemata-pervohäälega, see ajab nii naerma. :D Ta tegelikult üritab viisaka ja toreda mehe häält teha, aga ei tule eriti välja.
Teemasse - sel mehel on raudselt midagi muud viga, käib kindlasti riides nagu härjapõlvlane või midagi. Lühike kasv pole küll mingi takistus, võib-olla ainult mingite 180sendiste noorte ajudeta beibede puhul. Ma tean mitut lühikest meest, kes on friggin hotid.)
Paksud mehed samamoodi, kusjuures. Mul vanasti oli bussis üks täitsa trullakas tüüp, aga selline... ma ei oska öelda, hea inimese näoga. :D Ja siuke stiilne. Täitsa meeldis mulle.
Täna nägin ühte, kel oli mantel seljas, ja ma vahtisin neid õlgu tagantvaates koguaeg. Ja tal oli mingi sada asja, millel kõigil olid need... kuidas see eesti keeles ongi.. buckle inglise keeles. Pannal? (Haa, nali.) Igatahes, see millegipärast
klikkis ära kuidagi. :D Pole aimugi, mis sadomaso alateadvus mul olla võib. :D Või äkki olen salaalpinist.
Ma postin ära selle blogi, missiis, et poolik ja hüplev, te olete enivei harjunud. Eks ma homme õhtul siis timmin ja postin selle teise poole kah millalgi ära. Täitsa sassis järjekorras tuleb nüüd igasugu kraami:
Uff, see Ukraina teema hetkel... ma lähen nii põlema sellest, et väldin. Samamoodi nagu Estonia teatrit, ma vaatan tihti mujale sealt mööda sõites, sest ma näen seal endiselt ühte meest seismas ja see on lihtsalt liiga.. palju. Mida ma saan teha, on jagada infot sellest jubedusest, ja loota, et mõni selline, kes ei ole munajoodik, märkab. Sest ma lähen küll mõtetes sügavuti kaasa, aga... ma ei taha tegelikult sellele kõigele mõelda. Keskmine inimene, ma olen omaenese tillukestes lollides poolmuredes nii
sees, et mul on raske sealt välja murda ja näha teisi inimesi võitlemas oma elu ja saatuse eest. Ma olen mömm. :( Ma ei taha nutta, nagu eelmises postituseski ütlesin, mida see muudab, mitte kui fkn midagi.
Kui see teema alguses mu kõrvu jõudis, siis lugesin ühest ameerika netilehest kommentaare. Always a smart move, eh? *viril naeratus* Seal suured mehed, ilmselt keskmisest jõukamad ja haritumad ameeriklased, üritasid teha ühele ukrainlannale selgeks, et mis sa räägid, et inimõigused ja ahistamine.. teil on väga hea praegu Venemaa alla jääda, sest mis teist muidu saaks. Oleksite täitsa omaette ja mahajäetud ilma suure Venemaata. Sa oled ilus naine, saad palju ilusaid tütreid ja ei pea oma pead üldse vaevamagi nende praeguste väikeste poliitiliste nääklustega.
Mul hakkas kõrvadest tossu tulema seda lugedes... esiteks.. see, mida patronizing’uks nimetakse, on üks parimaid ja kiiremaid meetodeid, kuidas mind vihale ajada. Aga... sa vana lollakas patsutad enda ees olevale ja abipaluvale naisele pea peale ja ütled, et no aga see on ju väga hea, et sind praegu vägistatakse, see ju tähendab, et veel ei tapeta. Ära rapsi, ära rüsele... sul on kõik ju hästi!
Ma olin poole viieni üleval sel öösel, ehkki lugesin seda kuskil enne keskööd. Ma ei vastanud neile meestele, sest õnneks tuli sinna kiirelt mitmeid palju rahulikumaid inimesi nende silmi avama.. no ja siis veel lolle, eksole. :) Aga see lihtsalt tõmbas seesmiselt mootori nii käima, et...
Samamoodi oli mul siis, kui Paul Walker, see näitleja, surma sai. Wtf populaarsust hakati sellega koguma, et "no mind küll ei koti" või "sada Aafrika last nälgis samal ajal surnuks."
Laa-di-daa küll eksole, sind ja su õilsat südant, et suuremate laibakoguste üle rohkem kurvastad. Ma hakkan ka mõõtma pisarate koguseid, et üle või alla ei jääks päevaskoorile.
Mõned lihtsalt lähevad rohkem korda. Walkeriga on kusjuures kummaline lugu, ma tegelikult ei ole ta fänn selle loogilises mõttes, ma isegi ei tea temast eriti midagi. Aga kunagi lugesin mingeid materjale ja ta tundus nii positiivne ja heasüdamlik.. Ja midagi oli nagu veel, ma ei saanudki täpselt aru. Ehk oleme mõnes varasemas elus kohtunud või midagi.
Igatahes läks jube valusalt korda, kui ta surma sai. Ehk kunagi saan seosest aru.
Muide, küss. Kas te Hurt Locker’it olete näinud? See sõjafilm. Sellega on mul samasugune side. Nad ei nämmuta oma pointi ette, vist isegi ei vihja sellele. Ent ometi saad filmi lõpuks aru, miks sõdurid on sõdurid. Väga hea film seega, sest mul on selle arusaamisega raskusi olnud eluaeg.
Tegelikult ei saa isegi aru, sest see lõpp on täpselt selline, et tekib tunne. Mõistmine. Aga sõnadesse ei oska ma seda veel panna. Ehk on minu oskamatus lihtsalt. :)
Uff... Alender laulab raadios. Eesti muld ja Eesti süda, kes neid suudaks lahuta.
Vesi, ilmselt. Soome laht? :( Masendav.
Ja Mania-mees on ka masendav jälle, luges ette mingi uudise sellest, kuidas kuskil krt-teab-kus oli mingit eesti naist hakanud ahistama keegi nigeerlane, helistama koguaeg ja mingeid sekssõnumeid saatma ja nii edasi. Ja et “hakati uurima, ja selgus, et ahhaaa! see naine oli ise andnud talle oma telefoninumbri!”
Pfft, nigeerlasele andis ISE oma telefoninumbri, paras siis, kui ahistama hakati.
Või nagu mu ema aastatetagune filmijärgne hittlause: “Aga ta polnud üldse mõrvari nägu!”
--
http://www.mymodernmet.com/profiles/blogs/chino-otsuka-imagine-finding-me
Sellise asja leidsin netist ÕV-d kergstalkides, ehk vaadates, mida ta kommis. No wirries, ÕV, ma kergstalkin peaaegu kõiki maailma inimesi. :D Kõik on põnevad. Välja arvatud need, kes ei ole.
Igatahes, kummaline naine. Ta nagu ei suhestu iseendaga üldse. Võõras endale. Või kuidas sulle tundub?
--
Euroürituse esimene osa oli seekord päris tore, ükski laul ei ajanud päris vihaseks. :D Kõik olid täitsa sellised.. toredad. Lemmikud oli alltoodud Super Hot Cosmos Blues Band ja Wilhelm, ehkki Wilhelmi laul mulle eelkuulamisel ei meeldinud, laval hakkas alles elama. (Ja teisest osast meeldis mulle tunduvalt vähem laule, olgu siia vahele öeldud, lemmik oli Miamee.)
Enivei, Nevesise laulja hääl sobib mu kõrvaehitusega ilmselt üleüldse, ja see laul... kohe kui algas, mõtlesin, et uu, nagu tiiger pappkastis. (Kusjuures, ma nii armastan nüüd seda väljendit, et kirjutan kunagi sellise nimega raamatu, raisk.. :D )
Selline... noh.. nagu ärritunud inimesega naljatamine, mõistad. Või tülinorimine, kui märkad liiga hilja, et teisel on mingi pagana karatevöö peal ja üritad siis "nägu päästes" (pun intended) sujuvalt aina vaiksemaks jääda, et teise kannatus ei katkeks. :D Kui tunnetad, et teine on tugevam või ohtlikum kui paistab. Seda laulu ka kuulad ja mõtled, et okeeei... ja ülejärgmisel päeval taipad, et ümised seda omaette juba pikemat aega. Ja siis lähed netti ja kuulad seda 50 korda järjest. :D Tõsilugu.
(Huvitav, kas see laulutegelane on kuskil pikemalt ka välja kirjutatud või miks mulle tundub selline.. põhjapanev..)
Igatahes... ole ettevaatlik. :)
--
Tööl olen üksi nüüd kolm nädalat peaaegu, bossid on puhkusel. Hea rahulik, aga väsitav. Silmad jooksevad vett koguaeg. Ja pakid viin ka ise ära, enne ja peale tööd. Boss käskis küll postiga saata, aga... see on nii kallis. Ja pole veel ühtegi nii kauget kohta olnud, et peaks posti panema. :) Ja no, mõned asuvad nii lähedal, et sõidavad ise kümme korda päevas mööda.. neilt küsin alati enne, et ehk nad tuleks ise, kui vähegi võimalik.
Ühele kliendile rääkisin eile, et meil pole hetkel autojuhti, aga kui te ise ehk siit kasvõi mööda sõidate, siis ei pea peatumagi, ma tulen majast välja ja annan kauba otse tänaval üle.. või noh.. KORRAKS ikka peab peatuma.
Ta turtsatas muidugi. Ennast ajas ka naerma, kujutasin selgelt ette, kuidas ma tal sõidu pealt kilekoti läbi küljeakna sisse virutan nagu pesapalliäss..
--
ma kommisin mingit person of interesti asja a la reese is awesome ja siis järgmisel päeval vaatan, et john reese on vastanud, tuli notification :D
raisk ta on küll täitsa väljamõeldis eks, aga siuke tuline jutt käis läbi kere!
ahaha
keegi tegi temanimelise konto ja seal on pildid ja värgid ja nii, ja siis oli mulle thank you öelnud
aga see esimene hetk oli nii super
vananaise rõõmud
--
M says: ma ootan ka kohtumist diivani ja mr reesega :D
L says: Mõtle, kui mr.Reese ja diivan oleksid üks ja seesama..
*nohiseb õndsalt*
Ma ei tõusekski enam püsti. :D
M says: usun :D varsti saad töölt minema tormata :D äkki ootab üllatus ees :D
L says: :D Jah, mööbel on ära viidud ja mingi vanamees lamab põrandal.
:D No kui tõesti mr Reese oleks, siis ei pahandakski.
--
Eile sattusin Person of Interesti lehel parimale kommentaarile :D Üks oli sinna kirjutanud, et "Person of Internet is the best show ever!"
:D Ohmu.
"Ühes USA lennujaamas puhkes paanika kui kaks eestlast juhuslikult kohtusid.
"TERE RISTO!", hõikas üks teisele."
L says: ma söön nii kõva pirni, et mulle hakkab vaikselt tunduma, et ta on puust
M says: :D
Haa, tsheki testi vastust, nii ongi.
Result: Scopophobia (or fear of being looked at)
You take shy to a whole new level. You feel the weight of judgment in other people's glances. Your body language criminally betrays your sensory pleasure when smelling or tasting. Eating something potentially messy in public would be torture, considering the high risk for stains or smears. Your clothing is your last line of defense against the horror of public nudity. There are medications that could help.
--
Nädalalõpus peab Joosep kirjutama luuletuse Minu sõber, luuletustevõistlusele. Ma juba mitu päeva ootan, et ta küsiks õpetajalt, kas see peab ilmtingimata mõne klassikaaslase kohta olema. Igav oleks klassikaaslastest teha, ja selline... riskantne. :) Joosep on liiga emotsionaalne, ja ehk need luuletused talletatakse kuskile, pärast on elu lõpuni kuskil seina peal mingi tema liigemotsionaalne või –isiklik pahvakas. Parem on asja huumoriga võtta. Kooliminnes arutasime seda, ta pakkus välja, et kirjutab koiliblikast. Et näris padja sisse südamekujulise augu. :D Hihii.
Oh, mul on nii hea meel, et ta olemas on. :) Ja et ta just tema on... ma kirjutasin sulle, eks, et naise ja mehe peale kokku on 64 billion erinevat geenikomplekti variatsiooni ehk last. Täielik jackpot, et just Joosep tuli. :)
--
Hah, Joosep helistas ja ütles, et ta võitiski sel luuletusevärgil, nüüd peab lavale minema peast seda koiluuletust lugema. :D Oli väga uhke ja väga nördinud. :D
(Aga sai ilusti hakkama, hilisem märge.)
--
Ahjaa, eile Joosep rääkis, kuidas õpetaja tegi neile tähelepaneliku lugeja testi. Kõigepealt pidid lugema instruktsioonid korralikult läbi. Need olid umbes siuksed, peast ei mäleta täpselt:
1. Tõuse püsti ja tee tiir ümber oma laua.
2. Mine ja kirjuta tahvlile üks sõna, mis vastab küsimusele "mida teeb?"
3. Laula kõva häälega üks laul.
4. Kirjuta vihikusse esimene salm luuletusest, mis asub õpikus lk.45
ja jooni alla tegusõnad.
5. Täida ainult ülesanne number 4.
Ma ei suuda isegi ette kujutada, kui raske pidi õpetajal olema seal tiirutamise, tahvli ette trügimise ja üksteisest üle jorutamise keskel tõsise näoga olla... :D Mitte keegi polnud tähelepanelik lugeja.
Õpetaja peale olid kurjad pärast, ahaha. :D
--
Uuuuf, tööl on mõnel päeval nii rabavalt igav... Keegi ei kirjuta mulle!
Margitid käisid ju mõlemad ühel ja samal päeval tööintervjuul ja said mõlemad tööle ja nüüd mul pole enam kellegagi rääkida. :D Varsti lähen hulluks.
Mulle anti käsklus kätte mõmmile kampsun kududa, seega ostsin siis tööletulles lõnga ja asun varrastele tuld andma.. Ta armastab oma mõmmit täitsa meeletult. :) See on tal sünnist saadik olnud, igavene kulunud ja kahvatund, väiksena kui ta kurb oli või miski muu mure, siis ta nuttis alati sinna sisse, ta lootis, et pisarad äratavad mõmmi ellu. Tassis teda kaasa alati igale poole, lasteaeda ja kinno ja... siiamaani paneb mõmmile teki peale, kui ise vara ärkama peab ja kooli tormama. Väike Joosep. =)
Tal on täna raske koolipäev, kuus tundi, eesti keeles on kontrolltöö (tegusõnade ja sulghäälikute peale,) ja muusikas tulevad neile sinna mingid külalised kuskilt koorist, kes käsivad kõigil seda lolli
Leopoldilaulu laulda ja siis valivad osad vist kuskile.. ma ei saanudki ta jutust aru, mis toimub, aga kõlas üsna õudsalt, ta kardab hirmsasti. Ma muidugi laulsin talle seda laulu ette nagu vana mees sada korda, noh, et talle jääks samamoodi pähe nagu mulle. :D Tead küll, Hea sõbra jaoks on valla, mu uksed ja mu hing, mu silmad, ning mu kõrvad ning mu perekonnaring.... kui tahad, tule alati, ma ootan, uksed avali, või lenda, lenda kasvõi läbi teeeeleeeekaaanaaaliii. :D
Ma võin edasi ka panna, täiega peas on. Igatahes, ma tegin selle nagu.. naljakaks lauldes, rõhutasin neid naljakaid kohti, nii et õhtuks tundus, et ta juba ei karda seda enam laulda.. aga noh, eks pärast siis kuuleb, kuidas läks. Suurem asi esineja ta pole, põeb hirmsasti... aga samas kipub alati ikka etteritta. :D Teatris ka, kui käisime, siis seal olid Nublus need tuletõrjujad, ja küsisid siis saalist laste käest igasugu küsimusi, ja Joosep ka kohe tõusis püsti ja vastas kõigele ja.. Jube asjalik. :) Nunnunaator.
Muusikaõps on vist ainus õps, kes mulle ei meeldi... tal ongi ainult kolm õpetajat praegu, klassijuhataja, musaõps ja usundiõpetuse õps. Haa, las ma räägin usundiõpetuse õpetajast, Joosep
alles hiljuti rääkis, et neil oli teemaks olnud vaesus ja rikkus. Ja kuula nüüd, sellise lükke tegi õpetaja, kes on õppinud justkui igasugu psühholoogiaid ja õppetrikke ja värke... ehk kel peaks justkui aju
peas olema: "Nii lapsed, nüüd need, kes on rikkad, lähevad klassi etteotsa, ja need, kes on vaesed, lähevad klassi tahaotsa."
...
Mul käed tõmbusid rusikasse ja lõug vajus vaibale, kui kuulsin. Joosep rääkiski sellest ainult seetõttu, et tal tekkis paha tunne sellega seoses, tunnistas, et "ma ei tahtnud neile öelda, et me vaesed oleme,
hakatakse veel narrima... ma läksin ikka klassi ette..."
(Sel hetkel mul kees kõik sees... aga siis ta rääkis edasi, õpetaja oli pärast siis nad kõik ikka sinna klassi ette viinud ja seletanud, et nad on tegelikult kõik rikkad, sest neil kõigil on asju, mis nad rikkaks teevad, et ega ainult raha ei ole kõige tähtsam. Noh, et kõigil emad-isad armastavad ja katused on peakohal ja süüa ja mänguasju saab ja.. Ainult selletõttu ei ole selle õpetaja pea mul
praegu kamina kohal, mõistsin, et ta tegelikult tahtis ikkagi head... Põrguteed ollagi ju heade kavatsusetega sillutatud. Aga... ta oleks ju saanud seda asja teistpidi ajada, tõepoolest...
Mõtle, mis tunne neile lastele südamesse jääb, kes end vaeseks tunnistasid... neil oleks nagu elu lõpuni märk küljes, seesmiselt, isegi kui veab ja ei hakata narrima..) Ohjah..
--
Margit nägi siin vahepeal koguaeg paljaid mehi unes, nüüd, lõpuks ometi paljad mehed kolisid mulle üle. Nägin igast kammajaad muidu, aga lõpus olid filmivõtted ja sada paljast inimest kahlasid kõik kaelani vees, mis läbigi ei paistnud, nii must ja rõve. Väga vastik... ja ilgelt häiris, et vesi läbi ei paista. :D
Bussis oli kah jälle üks... maitsev. Istusime vastastikku, enne mahaminemist ma keerasin meelega põlved tema poole. (See pidavat sümpaatiat näitama, ma ei tea küll, kas ta teab ka seda. :D )
Ma kahjuks mingiks muuks sümpaatianäitamiseks valmis veel pole. :D
Eriti kui arvestada, et ma nägin välja nagu astronaut. Ja ta pole vist eestlane ka.
Õumaigaad, kui vanaks Madonna on jäänud... just nägin delfis pildiga uudist temast..
Vananemine toimubki vist niimoodi, et ükshommik ärkad ise küll üles, aga nägu jääbki alla põlvi.
Täna oli NII võrratu taevas omikul, ma jäin bussist maha ja sõitsin trolliga, jumala tühi oli, ja vahtisin terve aja aknast välja... NII ilus.. ja siis peas mõtlesin igasugu asju ja hell inspiratsioon ja selline.. üleüldine heldimus kõige suhtes tekkis. :D Ja siis jõudsin töö juurde ja isa ja Blong olid kahekesi siin, istusid mornilt vaikides laua taga, üks oma tahvelarvutiga ja teine nina mopsis ja... nagu must auk. :D
Mul inspiratsioon vajus kuidagi.. longu. :D Kirjutasin üles küll paari sõnaga mõtted, aga järsku tundus see jube mannetu ja lapsik.
No küll tuleb tagasi, mul alati tuleb. :)
--
Helistasin ja ütlesin arstiaja ka ära (arstiõde oli nii tänulik, huvitav, kas tavaliselt ei helistata, kui kohale ei minda?), tundub, et see rohi tõepoolest funktsib, sest enam pole nii jube olla kui enne. Ja no mida ma sinna niisama siis ikka lähen. Kui soojemaks läheb, siis käin ehk annan vereproovi, et vaadaku, mis seal seespool teoksil. Aga muidu pole ju mõtet minna.. et ütlen et oli, aga nüüd enam pole. :D Ehk kellegil teisel on suurem/kiirem häda.
Kroonikas on hea intervjuu Taavi Eelmaaga, ta hakkas mulle kohe meeldima. Hästi ettevalmistatud küsimused on kah talle, ehk see intervjueerija teadis, et ta siuke napisõnaline on. :D Aga seal küsib et naljakas, et sa nii kinnine oled, samas oled sa eesti näitlejatest kõige rohkem alasti laval olnud.
Ja Taavi siis vastab, et no mulle on hing natuke olulisem kui perse.
:D
Ajas naerma.
Ahahahaha, Joosep helistas ja rääkis, et nad olid sõbraga kollast lund välja kaevanud. :D Ahaha.
Viskas toru ära vihastades, kui ma ütlesin, et see oli koerapiss. :D
Kõige külmemate ilmadega lähevad nad koolis kelgutama... ja Joosep unustas kelgu koju. :D No loodame, et
Mirjam laenab vahepeal enda kelku. Mirjam oli talle öelnud, et ta meeldib talle, missiis, et ta natuke nohik on. :D
Joosep vastas, et jah, nohikud on targad.
:D
Kui ma peaks kunagi Kaalujälgijate kokkusaamisele minema, siis panen siukse kampsiku selga.
http://mrgugumissgo.bigcartel.com/product/hamburger-sweater
Mu unes oli... no.. üks uni oli siuke, et nagu oleksime istunud mingi seltskonnaga, Katit mäletan ainsana, ja leppisime kokku mingis uues heategevusprojektis, et teeme ära jah. Siuke positiivne pealehakkamine oli, nii mõnus.
Siis teises unes olin ma Pääsküla tänavatel ja jälitasin mingit naist, ma ei tea miks. :D Ja ta läks mööda tänavat, siuke mõnus sume suveöö oli, hästi soe ja tähistaevas ja värki. Ja siis ta kõndis nagu järjest
kergemini ja lõpuks seisis ühe varba peal ja nagu libises mööda maad edasi. :D Ja ma tegin siis sama, lõin aga käed laiali nagu Titanicus ja libisesin niimoodi ühe varba peal edasi mööda maad, hella vihinaga.
Nagu lendasime poolenisti või.. ma ei saanudki aru. Ja siis ma läksin siukse ajuga, et jõudsin talle liiga lähedale ja ta märkas mind, aga ta ei pannud üldse pahaks, vastupidi nagu.. et saime sõpsideks ja
lendasime kahekesi edasi. Kaks imelikku. :D
ja siis kolmas uni oli Mustamäel, et vaatasin hommikul aknast välja, ka suvi oli, ja jõhker üleujutus. Natukene paistis maad ka sealt linnapoolsest majaotsast, ja üks vana sõps Kl*** oli seal akna all, tahtis midagi rääkida või niisama joriseda. Aga ma ei viitsind, ja siis ütlesin, et ma kirjutan sulle kirja. :D Ahaha. Hakkasin kirjutama ka, tuli üks täisleht a4 ja siis sinna külge klammerdasin kirja alguse, mis oli sellisele... ärarebitud paberitükile kirjutatud. :D
Aga õues oli siuke põlveni vesi umber igalpool ja kõik kohad olid koeri täis, ja neil kõigil oli nii hea meel selle vee üle, hüppasid ja kargasid ja pritsisid üksteist.. :D
Ma võitsin vahepeal oma raamatulugemisprogrammis raamatu nimega "Lingvistiline mets." :D Kõlab väga sobivalt, ma müttan seal metsas alatasa.
Kirjutan ühe tsitaadi ka:
"Räägitakse, et täiuslik elamise tunne on selline, mida kogeb inimene, kes langeb lõpmatult aeglaselt tagurpidi sirelitesse, käes puust mõõk."
V.Mikita "Lingvistiline mets."
Fkn awesome, ma ütlen. Just nii ongi. Mulle meeldib eriti see mõõk, just puust.. need oleks nagu su mõtted ja tahtmised ja sõnad, mis tahavad välja veel tulla, su plaanid.
Ma pole jõudnud seda raamatut veel päris läbi lugeda, nii nagu peaks, nii et ilmselt ma kirjutan sellest hiljem. Üleüldse peaks vist jagama kogu seda raamatuemotsiooniuputust, mis mu elus hetkel on, veel pole etteantud nimekirjast ühtegi jama raamatut suutnud leida, kõik on supervinged. Ja mitte ainult sellepärast, et mulle üleüldse meeldivad pea kõik asjad. :D
Joosep vihastas ükspäev mu peale ja ütles solvates: "Giraffe!"
Ma naersin ja küsisin, et miks just kaelkirjak. Joosep: "Because you're higher than a dog."
:D
Ja lõppu boonuseks sulatõde üks törts. :D
6. HUMAN: Why do people that act religious think their works are better then the people who just do good deeds to make the world better?
GOD: Because they view themselves as smarter than you. You’re just a gullible simpleton who does good deeds just for the ‘glory’ of being virtuous. They’re getting an eternity in Heaven out of the deal, sucker.
Natuke ärritav on, kulla semurid-blogijad, et keegi teine ei blogi. Ja mitte hetkel, vaid juba aastaid! :D Mis värk on? Pole enam midagi öelda? Või on, kellele öelda? :)
Ega ma ju ka ei tea, kes siin üldse lugemas käivad, ehk polegi sõpsid, nagu ma ise arvan, vaid olen enda teadmata näiteks hulluarstide tasuta koolitusprogramm, iga nädal saavad kokku ja arutavad, mis mul veel viga on. :D Analüüsivad mu elu.
Kui nii on, siis paluks mulle ka üks koopia tulemustest saata. :) Thanks. Mitte et ma seda juba palunud poleks. Aga meenutan.
Tahaks kangesti superhäkker olla sellistes olukordades, siis teaks kohe kõike. Aga noh... ma suren ära kunagi ja siis tulen tagasi ajas ja vaatan, et kes loeb ja kuidas, nii et ära irvita seal midagi, muidu saad järgmises elus jalaga peppensisse. Järgmises elus on mul suuremad jalad ka.
Ühtlasi... pean ilmselt ära mainima, et kui tulete mulle tänaval vastu ja ma justkui ei tunneks ära, siis ma ilmselt ei tunnegi, nii et tule ligi ja ütle haudi. Ma ei mäleta nägusid üldse enam. Ja nii ebamugav on vahel, keegi vaatab möödaminnes otsa ja silmis nagu välgatab see.. äratundmine, aga minul ei midagi. Ma ei tea, kes te olete, tõsiselt. Sellepärast olekski hea häkker olla, saaks kohe tshekkida, et kes ja kus. (Ehkki on ikka neid inimesi ka, keda ma mäletan, kusjuures see valik on totaalselt random, mu aju jätab täitsa suvaliselt meelde. Ja siis on veel need, hahaha, kellest ma läbi vaatan kogemata. :D ÕV siin kurtis ükskord ammu, et olin... oot, ma tshekin, kas leian selle ta kirjutatu... vot selline lugu:
“ eile õhtul, kaubamaja juures. astusid mulle ette ja vaatasid minust läbi. ja kui ma hakkasin tere ütlema, tõstsid pilgu sujuvalt kõrgemale ja vaatasid üle minu pea."
:D Ma vist teen nii jah, on paar korda teiste poolt ka öeldud. See tuleneb mu peasuurusest. Selleks, et ma suudaks kõiki neid asju, mis mu peas toimub, korraga mõelda, pluss jälgida ümbrust, peaks mu pea tükk maad suurem olema, kui ta juba niigi on. Nii et see pole üldse meelega tehtud.
--
Margit mudib mu aju ja üritab mind veenda, et reedel (ehk siis täna juba - hilisem täpsustus) (ehk siis eelmine nädal - veel hilisem täpsustus) (eee.. üleeelmine? mul on juba sassis) (no mingi kaks kuud tagasi vist- tänane täpsustus) on kõige õigem hetk väljaminemiseks. Mu aju on kahtleval seisukohal esialgu. Tagajalgu hetkel ei paista... aga kui kasvavad, siis ilmselt läheb minekuks. :)
Vaatasin attending listi ka, esirinnas oli see kuri naine, kes alati vaatab mõrvarlikult, kui keegi tantsida üritab. :D Aru ma ei mõista, miks ta väljas käib üldse. Tal oleks seda kummist mulli ümber vaja, see teeks kõik õnnelikumaks.
Lootsin, et Margit tuleb autoga, siis saan sõbramehe mõttes kaine olla, aga ta ütles, et tahab KA juua, nii et tuleb ilma autota. :D Kurat. Ma nii lootsin, et saan vett juua ja selge olla. Pole nii ammu joonud, et tõenäoliselt tekib kange janu pärast esimest klaasi. :D
Hästi koomiline tegelikult, et purjes peaga kipun alati kangesti vestlema, ja siis hiljem ei põe, et rääkisin selle või teisega, vaid et üldse rääkisin. Noh, ses mõttes, et ma ei tahagi üldse rääkida, öelda omi asju teistele. (Tead, kui raske on olla nii eraklik pläralõug? Aina äärmused koos mu keres.) Ainult sõpsidele ja siin nähtamatule anonüümsele kuulajale, kes tõenäoliselt olen tuleviku-mina ise, ilma mingi mäluta nagu mul kombeks. Praegugi juba loen vahel ja naeran vanu blogipostitusi. Margit alles meenutas ükspäev, et olime Venemaal käinud rongiga, kahekesi.. plikadena. Ütles, et kustumatu mälestus. Noh.. mina ei mäleta mitte kui midagi tervest üritusest. Mitte kui midagi. Mul on kustuvaid mälestusi terve rodu. :)
Väljas oli igatahes päris tore... huilgasime küll bändile ja naersime kõige peale, suu ja põselihased valutasid pärast mitu päeva. :D Üks mees tantsis ainult peaga. Ja siis üks teine seisis liikumatult nagu kivikuju, jälgisin teda, sest ma ükskord märkasin, et talle lugu väga meeldib ja siis selle koha peal, kus lugu “rokkima hakkas” nagu Beavis ja Butthead oleks öelnud, siis ta ei suutnud enam vastu panna ja järsku tõstis käe külje peale hoogsalt. :D See oligi tants. Ahaha, ma ütlesin Margitile, et jälgi, ja siis kui kutt mingi kolmanda laulu ajal järsku käe külje peale lõi, siis Margit hakkas nii hirmsasti naerma, et pidi pikali kukkuma. :D
Ahaha, ja üks mees (kusjuures, ma pärast tshekkisin guest listi ja tuli välja, et täiega andekas tüüp, kunstnik) tantsis maru naljakalt, nagu kingad ees niimoodi... nagu suusasammu tegi ettepoole või... suskas nagu kinganinadega siiasinna tantsides ja siis ma kommenteerisin jälle Margitile kõrva, et kas ta seda filmi mäletab, kus Jackie Chanil oli see ülikond, mis teda juhtis... et sel kutil on jalanõud, mis ise tantsivad, kutt lehvib ainult järel. :D Väga stiilne ja erispidine tegelikult. Mulle õudsalt meeldivad kõik need inimesed, kes kuidagipidi huvitavad on. Ja naljakad inimesed, neid lihtsalt peab armastama.. päriselt.
Haha, me Margitiga oleme nagu need Monty Pythoni kusik-maratoonarid, mäletad, Silly Olympics klipist. Me ka samamoodi suhtleme, ja siis aegajalt üks või teine vajub kuskile nurka kossdi magama, ja ärkab jälle, räägime edasi ja siis mauhti teine vajub kuskile tagavasakule ära norinal. :D
Eile alles vajusin ära poole jutu pealt ja pärast vaatan, ta oli küsinud, et "jäid magama?" nagu see oleks kõige enesestmõistetavam asi maailmas. Ja nüüd täna kirjutame, kirjutame, järsku jääb vaikseks. Ma kohe teadsin, et ta jäi magama. :D
Nooremana tahtsime/jõudsime ikka laused lõpuni kirjutada... :D
Naljakas on see, kuidas sa vanemaks (haha, ma kirjutasin enne "vanaks" ja siis läksin tagasi ja parandasin :D ) jäädes hakkad end tahtmatult saboteerima. Näiteks... noh.. nooremana ei olnud mul kordagi sellist olukorda, et ma oleks mööda tänavat minnes järsku mõelnud, et "jumala eest, kas mul suu on kinni või lahti," või "kus mu käed on."
Aga mida vanemaks saad, seda rohkem mõtled, elad ennekõike sissepoole, eks. Ja siis unustad sellise tühise asja nagu kere ära lihtsalt. Aeg-ajalt tuleb järsku meelde, ja siis pingutad üle.
Kõnnid ja pingutad lõualihaseid ja kroogid hoolsalt suud kokku, et huuled üle õla ei lehviks, kui mõttesse peaks vajuma... nii need kortsud tulevadki. :)
Kusjuures, haha, täna sain lõpuks ometi teada, miks ma nii põrund olen. Mingi random lehe reklaam oli hommikul putka külge kleebitud, ja seal kirjutati suurte tähtedega, et "magamata öö on võrdne peapõrutusega."
D'uh.
Ja jällegi, vanurid on pidevalt ilgelt vara hommikul juba üleval, sest nad ei suuda magada... huvitav, kas siis vananeks aeglasemalt, kui unerohtu võtaks öösiti?
Või kas mu prillipoepeegli idee läheks müügiks... Prillipoes on selline jama alati, et kui sa tahad näha, kas uued prilliraamid sobivad, siis võtad enda vanad eest ära, paned uued klaasid ette ja nendid fakti, et mitte essugi ei näe. :D Astud ettepoole ja kobad peeglit.. :D Masendav noh. Aga kui neil oleks selline... peegel, mis läheks nagu lainetades edasi, st seal oleks nagu suurendus sees juba. (Prillikanguskate noh. :D) Iga järgnev 15 senti on kangem. Siis paneks lihtsalt uue tavaklaasidega prilli ette ja liiguks mööda peegelseina edasi kuni jõuaks selle osani, millega näed ka.
Aga noh... ma pole seda just läbi mõelnud, ega uurind, kuidas see asi tegelikult töötaks, pealegi oleks see vist liiga kitsas kasutusala... :) Noh, misiganes. Kes tahab, uurigu edasi. :)
Nagu see zhelatiinipakitud mesi, mida kunagi mõtlesin... Noh, ei pea olema zhelatiin, aga mingi selline materjal, mis sulab ära kuumas vees, aga pole kahjulik. Igatahes oleks palju mõnusam mett tee sisse panna nii. Kui ei mäkerdaks lauda ja käsi ära selle käigus. :)
Võiks ju muidugi õppida vähem kobakäpp olema, aga.. ahaha, ma kirjutasin kopakäpp algul. :D
Joosep mõtles ju muide välja saapad, mille kontsa sees oleks iselaadiv patarei, et kui kõnnid, siis see vajutamine ja liikumine laeb patakaid. Mu arust idee on väga nummi, aga kahjuks pole mul patakate tööpõhimõtetest mitte mingisugust aimu, nii et... las siis see idee ka jääb siia. Ehk kunagi avastan ja meenutan Joosepile. Kui ta juba vanem ja targem on. :)
Pilt vahutas just raadios mingist artiklist, kuhu oli kirjutet, et lastega mehed saavad rohkem palka. Ja siis eri teooriad, et miks nii on. Pilt pakkus, et need rabelevadki, et saada võimalikult palju, sest peavad peret toitma. Ma näen hoopis teisiti. Kui inimene õpib igast asjast, mis ta elus toimub või ette tuleb, siis lapsesaamine ja -kasvatamine on ikka päris raske, st. informatiivne. Ja sellega õpib absoluutselt kõike. :D Kannatlikkust, rahulikkust, ennast õpib tundma, teistega arvestama, aega planeerima, ja see on kõigest tilluke osa kogu sellest.. andmebaasist.
(Hahahaha, praegu ta loeb ette mingi lühikese mehe kirja, et naised teda ei taha , ehkki ta muidu on väga tore mees oma jutu järgi, aga ta loeb sellise.. vaikse kogemata-pervohäälega, see ajab nii naerma. :D Ta tegelikult üritab viisaka ja toreda mehe häält teha, aga ei tule eriti välja.
Teemasse - sel mehel on raudselt midagi muud viga, käib kindlasti riides nagu härjapõlvlane või midagi. Lühike kasv pole küll mingi takistus, võib-olla ainult mingite 180sendiste noorte ajudeta beibede puhul. Ma tean mitut lühikest meest, kes on friggin hotid.)
Paksud mehed samamoodi, kusjuures. Mul vanasti oli bussis üks täitsa trullakas tüüp, aga selline... ma ei oska öelda, hea inimese näoga. :D Ja siuke stiilne. Täitsa meeldis mulle.
Täna nägin ühte, kel oli mantel seljas, ja ma vahtisin neid õlgu tagantvaates koguaeg. Ja tal oli mingi sada asja, millel kõigil olid need... kuidas see eesti keeles ongi.. buckle inglise keeles. Pannal? (Haa, nali.) Igatahes, see millegipärast
klikkis ära kuidagi. :D Pole aimugi, mis sadomaso alateadvus mul olla võib. :D Või äkki olen salaalpinist.
Ma postin ära selle blogi, missiis, et poolik ja hüplev, te olete enivei harjunud. Eks ma homme õhtul siis timmin ja postin selle teise poole kah millalgi ära. Täitsa sassis järjekorras tuleb nüüd igasugu kraami:
Uff, see Ukraina teema hetkel... ma lähen nii põlema sellest, et väldin. Samamoodi nagu Estonia teatrit, ma vaatan tihti mujale sealt mööda sõites, sest ma näen seal endiselt ühte meest seismas ja see on lihtsalt liiga.. palju. Mida ma saan teha, on jagada infot sellest jubedusest, ja loota, et mõni selline, kes ei ole munajoodik, märkab. Sest ma lähen küll mõtetes sügavuti kaasa, aga... ma ei taha tegelikult sellele kõigele mõelda. Keskmine inimene, ma olen omaenese tillukestes lollides poolmuredes nii
sees, et mul on raske sealt välja murda ja näha teisi inimesi võitlemas oma elu ja saatuse eest. Ma olen mömm. :( Ma ei taha nutta, nagu eelmises postituseski ütlesin, mida see muudab, mitte kui fkn midagi.
Kui see teema alguses mu kõrvu jõudis, siis lugesin ühest ameerika netilehest kommentaare. Always a smart move, eh? *viril naeratus* Seal suured mehed, ilmselt keskmisest jõukamad ja haritumad ameeriklased, üritasid teha ühele ukrainlannale selgeks, et mis sa räägid, et inimõigused ja ahistamine.. teil on väga hea praegu Venemaa alla jääda, sest mis teist muidu saaks. Oleksite täitsa omaette ja mahajäetud ilma suure Venemaata. Sa oled ilus naine, saad palju ilusaid tütreid ja ei pea oma pead üldse vaevamagi nende praeguste väikeste poliitiliste nääklustega.
Mul hakkas kõrvadest tossu tulema seda lugedes... esiteks.. see, mida patronizing’uks nimetakse, on üks parimaid ja kiiremaid meetodeid, kuidas mind vihale ajada. Aga... sa vana lollakas patsutad enda ees olevale ja abipaluvale naisele pea peale ja ütled, et no aga see on ju väga hea, et sind praegu vägistatakse, see ju tähendab, et veel ei tapeta. Ära rapsi, ära rüsele... sul on kõik ju hästi!
Ma olin poole viieni üleval sel öösel, ehkki lugesin seda kuskil enne keskööd. Ma ei vastanud neile meestele, sest õnneks tuli sinna kiirelt mitmeid palju rahulikumaid inimesi nende silmi avama.. no ja siis veel lolle, eksole. :) Aga see lihtsalt tõmbas seesmiselt mootori nii käima, et...
Samamoodi oli mul siis, kui Paul Walker, see näitleja, surma sai. Wtf populaarsust hakati sellega koguma, et "no mind küll ei koti" või "sada Aafrika last nälgis samal ajal surnuks."
Laa-di-daa küll eksole, sind ja su õilsat südant, et suuremate laibakoguste üle rohkem kurvastad. Ma hakkan ka mõõtma pisarate koguseid, et üle või alla ei jääks päevaskoorile.
Mõned lihtsalt lähevad rohkem korda. Walkeriga on kusjuures kummaline lugu, ma tegelikult ei ole ta fänn selle loogilises mõttes, ma isegi ei tea temast eriti midagi. Aga kunagi lugesin mingeid materjale ja ta tundus nii positiivne ja heasüdamlik.. Ja midagi oli nagu veel, ma ei saanudki täpselt aru. Ehk oleme mõnes varasemas elus kohtunud või midagi.
Igatahes läks jube valusalt korda, kui ta surma sai. Ehk kunagi saan seosest aru.
Muide, küss. Kas te Hurt Locker’it olete näinud? See sõjafilm. Sellega on mul samasugune side. Nad ei nämmuta oma pointi ette, vist isegi ei vihja sellele. Ent ometi saad filmi lõpuks aru, miks sõdurid on sõdurid. Väga hea film seega, sest mul on selle arusaamisega raskusi olnud eluaeg.
Tegelikult ei saa isegi aru, sest see lõpp on täpselt selline, et tekib tunne. Mõistmine. Aga sõnadesse ei oska ma seda veel panna. Ehk on minu oskamatus lihtsalt. :)
Uff... Alender laulab raadios. Eesti muld ja Eesti süda, kes neid suudaks lahuta.
Vesi, ilmselt. Soome laht? :( Masendav.
Ja Mania-mees on ka masendav jälle, luges ette mingi uudise sellest, kuidas kuskil krt-teab-kus oli mingit eesti naist hakanud ahistama keegi nigeerlane, helistama koguaeg ja mingeid sekssõnumeid saatma ja nii edasi. Ja et “hakati uurima, ja selgus, et ahhaaa! see naine oli ise andnud talle oma telefoninumbri!”
Pfft, nigeerlasele andis ISE oma telefoninumbri, paras siis, kui ahistama hakati.
Või nagu mu ema aastatetagune filmijärgne hittlause: “Aga ta polnud üldse mõrvari nägu!”
--
http://www.mymodernmet.com/profiles/blogs/chino-otsuka-imagine-finding-me
Sellise asja leidsin netist ÕV-d kergstalkides, ehk vaadates, mida ta kommis. No wirries, ÕV, ma kergstalkin peaaegu kõiki maailma inimesi. :D Kõik on põnevad. Välja arvatud need, kes ei ole.
Igatahes, kummaline naine. Ta nagu ei suhestu iseendaga üldse. Võõras endale. Või kuidas sulle tundub?
--
Euroürituse esimene osa oli seekord päris tore, ükski laul ei ajanud päris vihaseks. :D Kõik olid täitsa sellised.. toredad. Lemmikud oli alltoodud Super Hot Cosmos Blues Band ja Wilhelm, ehkki Wilhelmi laul mulle eelkuulamisel ei meeldinud, laval hakkas alles elama. (Ja teisest osast meeldis mulle tunduvalt vähem laule, olgu siia vahele öeldud, lemmik oli Miamee.)
Enivei, Nevesise laulja hääl sobib mu kõrvaehitusega ilmselt üleüldse, ja see laul... kohe kui algas, mõtlesin, et uu, nagu tiiger pappkastis. (Kusjuures, ma nii armastan nüüd seda väljendit, et kirjutan kunagi sellise nimega raamatu, raisk.. :D )
Selline... noh.. nagu ärritunud inimesega naljatamine, mõistad. Või tülinorimine, kui märkad liiga hilja, et teisel on mingi pagana karatevöö peal ja üritad siis "nägu päästes" (pun intended) sujuvalt aina vaiksemaks jääda, et teise kannatus ei katkeks. :D Kui tunnetad, et teine on tugevam või ohtlikum kui paistab. Seda laulu ka kuulad ja mõtled, et okeeei... ja ülejärgmisel päeval taipad, et ümised seda omaette juba pikemat aega. Ja siis lähed netti ja kuulad seda 50 korda järjest. :D Tõsilugu.
(Huvitav, kas see laulutegelane on kuskil pikemalt ka välja kirjutatud või miks mulle tundub selline.. põhjapanev..)
Igatahes... ole ettevaatlik. :)
--
Tööl olen üksi nüüd kolm nädalat peaaegu, bossid on puhkusel. Hea rahulik, aga väsitav. Silmad jooksevad vett koguaeg. Ja pakid viin ka ise ära, enne ja peale tööd. Boss käskis küll postiga saata, aga... see on nii kallis. Ja pole veel ühtegi nii kauget kohta olnud, et peaks posti panema. :) Ja no, mõned asuvad nii lähedal, et sõidavad ise kümme korda päevas mööda.. neilt küsin alati enne, et ehk nad tuleks ise, kui vähegi võimalik.
Ühele kliendile rääkisin eile, et meil pole hetkel autojuhti, aga kui te ise ehk siit kasvõi mööda sõidate, siis ei pea peatumagi, ma tulen majast välja ja annan kauba otse tänaval üle.. või noh.. KORRAKS ikka peab peatuma.
Ta turtsatas muidugi. Ennast ajas ka naerma, kujutasin selgelt ette, kuidas ma tal sõidu pealt kilekoti läbi küljeakna sisse virutan nagu pesapalliäss..
--
ma kommisin mingit person of interesti asja a la reese is awesome ja siis järgmisel päeval vaatan, et john reese on vastanud, tuli notification :D
raisk ta on küll täitsa väljamõeldis eks, aga siuke tuline jutt käis läbi kere!
ahaha
keegi tegi temanimelise konto ja seal on pildid ja värgid ja nii, ja siis oli mulle thank you öelnud
aga see esimene hetk oli nii super
vananaise rõõmud
--
M says: ma ootan ka kohtumist diivani ja mr reesega :D
L says: Mõtle, kui mr.Reese ja diivan oleksid üks ja seesama..
*nohiseb õndsalt*
Ma ei tõusekski enam püsti. :D
M says: usun :D varsti saad töölt minema tormata :D äkki ootab üllatus ees :D
L says: :D Jah, mööbel on ära viidud ja mingi vanamees lamab põrandal.
:D No kui tõesti mr Reese oleks, siis ei pahandakski.
--
Eile sattusin Person of Interesti lehel parimale kommentaarile :D Üks oli sinna kirjutanud, et "Person of Internet is the best show ever!"
:D Ohmu.
"Ühes USA lennujaamas puhkes paanika kui kaks eestlast juhuslikult kohtusid.
"TERE RISTO!", hõikas üks teisele."
L says: ma söön nii kõva pirni, et mulle hakkab vaikselt tunduma, et ta on puust
M says: :D
Haa, tsheki testi vastust, nii ongi.
Result: Scopophobia (or fear of being looked at)
You take shy to a whole new level. You feel the weight of judgment in other people's glances. Your body language criminally betrays your sensory pleasure when smelling or tasting. Eating something potentially messy in public would be torture, considering the high risk for stains or smears. Your clothing is your last line of defense against the horror of public nudity. There are medications that could help.
--
Nädalalõpus peab Joosep kirjutama luuletuse Minu sõber, luuletustevõistlusele. Ma juba mitu päeva ootan, et ta küsiks õpetajalt, kas see peab ilmtingimata mõne klassikaaslase kohta olema. Igav oleks klassikaaslastest teha, ja selline... riskantne. :) Joosep on liiga emotsionaalne, ja ehk need luuletused talletatakse kuskile, pärast on elu lõpuni kuskil seina peal mingi tema liigemotsionaalne või –isiklik pahvakas. Parem on asja huumoriga võtta. Kooliminnes arutasime seda, ta pakkus välja, et kirjutab koiliblikast. Et näris padja sisse südamekujulise augu. :D Hihii.
Oh, mul on nii hea meel, et ta olemas on. :) Ja et ta just tema on... ma kirjutasin sulle, eks, et naise ja mehe peale kokku on 64 billion erinevat geenikomplekti variatsiooni ehk last. Täielik jackpot, et just Joosep tuli. :)
--
Hah, Joosep helistas ja ütles, et ta võitiski sel luuletusevärgil, nüüd peab lavale minema peast seda koiluuletust lugema. :D Oli väga uhke ja väga nördinud. :D
(Aga sai ilusti hakkama, hilisem märge.)
--
Ahjaa, eile Joosep rääkis, kuidas õpetaja tegi neile tähelepaneliku lugeja testi. Kõigepealt pidid lugema instruktsioonid korralikult läbi. Need olid umbes siuksed, peast ei mäleta täpselt:
1. Tõuse püsti ja tee tiir ümber oma laua.
2. Mine ja kirjuta tahvlile üks sõna, mis vastab küsimusele "mida teeb?"
3. Laula kõva häälega üks laul.
4. Kirjuta vihikusse esimene salm luuletusest, mis asub õpikus lk.45
ja jooni alla tegusõnad.
5. Täida ainult ülesanne number 4.
Ma ei suuda isegi ette kujutada, kui raske pidi õpetajal olema seal tiirutamise, tahvli ette trügimise ja üksteisest üle jorutamise keskel tõsise näoga olla... :D Mitte keegi polnud tähelepanelik lugeja.
Õpetaja peale olid kurjad pärast, ahaha. :D
--
Uuuuf, tööl on mõnel päeval nii rabavalt igav... Keegi ei kirjuta mulle!
Margitid käisid ju mõlemad ühel ja samal päeval tööintervjuul ja said mõlemad tööle ja nüüd mul pole enam kellegagi rääkida. :D Varsti lähen hulluks.
Mulle anti käsklus kätte mõmmile kampsun kududa, seega ostsin siis tööletulles lõnga ja asun varrastele tuld andma.. Ta armastab oma mõmmit täitsa meeletult. :) See on tal sünnist saadik olnud, igavene kulunud ja kahvatund, väiksena kui ta kurb oli või miski muu mure, siis ta nuttis alati sinna sisse, ta lootis, et pisarad äratavad mõmmi ellu. Tassis teda kaasa alati igale poole, lasteaeda ja kinno ja... siiamaani paneb mõmmile teki peale, kui ise vara ärkama peab ja kooli tormama. Väike Joosep. =)
Tal on täna raske koolipäev, kuus tundi, eesti keeles on kontrolltöö (tegusõnade ja sulghäälikute peale,) ja muusikas tulevad neile sinna mingid külalised kuskilt koorist, kes käsivad kõigil seda lolli
Leopoldilaulu laulda ja siis valivad osad vist kuskile.. ma ei saanudki ta jutust aru, mis toimub, aga kõlas üsna õudsalt, ta kardab hirmsasti. Ma muidugi laulsin talle seda laulu ette nagu vana mees sada korda, noh, et talle jääks samamoodi pähe nagu mulle. :D Tead küll, Hea sõbra jaoks on valla, mu uksed ja mu hing, mu silmad, ning mu kõrvad ning mu perekonnaring.... kui tahad, tule alati, ma ootan, uksed avali, või lenda, lenda kasvõi läbi teeeeleeeekaaanaaaliii. :D
Ma võin edasi ka panna, täiega peas on. Igatahes, ma tegin selle nagu.. naljakaks lauldes, rõhutasin neid naljakaid kohti, nii et õhtuks tundus, et ta juba ei karda seda enam laulda.. aga noh, eks pärast siis kuuleb, kuidas läks. Suurem asi esineja ta pole, põeb hirmsasti... aga samas kipub alati ikka etteritta. :D Teatris ka, kui käisime, siis seal olid Nublus need tuletõrjujad, ja küsisid siis saalist laste käest igasugu küsimusi, ja Joosep ka kohe tõusis püsti ja vastas kõigele ja.. Jube asjalik. :) Nunnunaator.
Muusikaõps on vist ainus õps, kes mulle ei meeldi... tal ongi ainult kolm õpetajat praegu, klassijuhataja, musaõps ja usundiõpetuse õps. Haa, las ma räägin usundiõpetuse õpetajast, Joosep
alles hiljuti rääkis, et neil oli teemaks olnud vaesus ja rikkus. Ja kuula nüüd, sellise lükke tegi õpetaja, kes on õppinud justkui igasugu psühholoogiaid ja õppetrikke ja värke... ehk kel peaks justkui aju
peas olema: "Nii lapsed, nüüd need, kes on rikkad, lähevad klassi etteotsa, ja need, kes on vaesed, lähevad klassi tahaotsa."
...
Mul käed tõmbusid rusikasse ja lõug vajus vaibale, kui kuulsin. Joosep rääkiski sellest ainult seetõttu, et tal tekkis paha tunne sellega seoses, tunnistas, et "ma ei tahtnud neile öelda, et me vaesed oleme,
hakatakse veel narrima... ma läksin ikka klassi ette..."
(Sel hetkel mul kees kõik sees... aga siis ta rääkis edasi, õpetaja oli pärast siis nad kõik ikka sinna klassi ette viinud ja seletanud, et nad on tegelikult kõik rikkad, sest neil kõigil on asju, mis nad rikkaks teevad, et ega ainult raha ei ole kõige tähtsam. Noh, et kõigil emad-isad armastavad ja katused on peakohal ja süüa ja mänguasju saab ja.. Ainult selletõttu ei ole selle õpetaja pea mul
praegu kamina kohal, mõistsin, et ta tegelikult tahtis ikkagi head... Põrguteed ollagi ju heade kavatsusetega sillutatud. Aga... ta oleks ju saanud seda asja teistpidi ajada, tõepoolest...
Mõtle, mis tunne neile lastele südamesse jääb, kes end vaeseks tunnistasid... neil oleks nagu elu lõpuni märk küljes, seesmiselt, isegi kui veab ja ei hakata narrima..) Ohjah..
--
Margit nägi siin vahepeal koguaeg paljaid mehi unes, nüüd, lõpuks ometi paljad mehed kolisid mulle üle. Nägin igast kammajaad muidu, aga lõpus olid filmivõtted ja sada paljast inimest kahlasid kõik kaelani vees, mis läbigi ei paistnud, nii must ja rõve. Väga vastik... ja ilgelt häiris, et vesi läbi ei paista. :D
Bussis oli kah jälle üks... maitsev. Istusime vastastikku, enne mahaminemist ma keerasin meelega põlved tema poole. (See pidavat sümpaatiat näitama, ma ei tea küll, kas ta teab ka seda. :D )
Ma kahjuks mingiks muuks sümpaatianäitamiseks valmis veel pole. :D
Eriti kui arvestada, et ma nägin välja nagu astronaut. Ja ta pole vist eestlane ka.
Õumaigaad, kui vanaks Madonna on jäänud... just nägin delfis pildiga uudist temast..
Vananemine toimubki vist niimoodi, et ükshommik ärkad ise küll üles, aga nägu jääbki alla põlvi.
Täna oli NII võrratu taevas omikul, ma jäin bussist maha ja sõitsin trolliga, jumala tühi oli, ja vahtisin terve aja aknast välja... NII ilus.. ja siis peas mõtlesin igasugu asju ja hell inspiratsioon ja selline.. üleüldine heldimus kõige suhtes tekkis. :D Ja siis jõudsin töö juurde ja isa ja Blong olid kahekesi siin, istusid mornilt vaikides laua taga, üks oma tahvelarvutiga ja teine nina mopsis ja... nagu must auk. :D
Mul inspiratsioon vajus kuidagi.. longu. :D Kirjutasin üles küll paari sõnaga mõtted, aga järsku tundus see jube mannetu ja lapsik.
No küll tuleb tagasi, mul alati tuleb. :)
--
Helistasin ja ütlesin arstiaja ka ära (arstiõde oli nii tänulik, huvitav, kas tavaliselt ei helistata, kui kohale ei minda?), tundub, et see rohi tõepoolest funktsib, sest enam pole nii jube olla kui enne. Ja no mida ma sinna niisama siis ikka lähen. Kui soojemaks läheb, siis käin ehk annan vereproovi, et vaadaku, mis seal seespool teoksil. Aga muidu pole ju mõtet minna.. et ütlen et oli, aga nüüd enam pole. :D Ehk kellegil teisel on suurem/kiirem häda.
Kroonikas on hea intervjuu Taavi Eelmaaga, ta hakkas mulle kohe meeldima. Hästi ettevalmistatud küsimused on kah talle, ehk see intervjueerija teadis, et ta siuke napisõnaline on. :D Aga seal küsib et naljakas, et sa nii kinnine oled, samas oled sa eesti näitlejatest kõige rohkem alasti laval olnud.
Ja Taavi siis vastab, et no mulle on hing natuke olulisem kui perse.
:D
Ajas naerma.
Ahahahaha, Joosep helistas ja rääkis, et nad olid sõbraga kollast lund välja kaevanud. :D Ahaha.
Viskas toru ära vihastades, kui ma ütlesin, et see oli koerapiss. :D
Kõige külmemate ilmadega lähevad nad koolis kelgutama... ja Joosep unustas kelgu koju. :D No loodame, et
Mirjam laenab vahepeal enda kelku. Mirjam oli talle öelnud, et ta meeldib talle, missiis, et ta natuke nohik on. :D
Joosep vastas, et jah, nohikud on targad.
:D
Kui ma peaks kunagi Kaalujälgijate kokkusaamisele minema, siis panen siukse kampsiku selga.
http://mrgugumissgo.bigcartel.com/product/hamburger-sweater
Mu unes oli... no.. üks uni oli siuke, et nagu oleksime istunud mingi seltskonnaga, Katit mäletan ainsana, ja leppisime kokku mingis uues heategevusprojektis, et teeme ära jah. Siuke positiivne pealehakkamine oli, nii mõnus.
Siis teises unes olin ma Pääsküla tänavatel ja jälitasin mingit naist, ma ei tea miks. :D Ja ta läks mööda tänavat, siuke mõnus sume suveöö oli, hästi soe ja tähistaevas ja värki. Ja siis ta kõndis nagu järjest
kergemini ja lõpuks seisis ühe varba peal ja nagu libises mööda maad edasi. :D Ja ma tegin siis sama, lõin aga käed laiali nagu Titanicus ja libisesin niimoodi ühe varba peal edasi mööda maad, hella vihinaga.
Nagu lendasime poolenisti või.. ma ei saanudki aru. Ja siis ma läksin siukse ajuga, et jõudsin talle liiga lähedale ja ta märkas mind, aga ta ei pannud üldse pahaks, vastupidi nagu.. et saime sõpsideks ja
lendasime kahekesi edasi. Kaks imelikku. :D
ja siis kolmas uni oli Mustamäel, et vaatasin hommikul aknast välja, ka suvi oli, ja jõhker üleujutus. Natukene paistis maad ka sealt linnapoolsest majaotsast, ja üks vana sõps Kl*** oli seal akna all, tahtis midagi rääkida või niisama joriseda. Aga ma ei viitsind, ja siis ütlesin, et ma kirjutan sulle kirja. :D Ahaha. Hakkasin kirjutama ka, tuli üks täisleht a4 ja siis sinna külge klammerdasin kirja alguse, mis oli sellisele... ärarebitud paberitükile kirjutatud. :D
Aga õues oli siuke põlveni vesi umber igalpool ja kõik kohad olid koeri täis, ja neil kõigil oli nii hea meel selle vee üle, hüppasid ja kargasid ja pritsisid üksteist.. :D
Ma võitsin vahepeal oma raamatulugemisprogrammis raamatu nimega "Lingvistiline mets." :D Kõlab väga sobivalt, ma müttan seal metsas alatasa.
Kirjutan ühe tsitaadi ka:
"Räägitakse, et täiuslik elamise tunne on selline, mida kogeb inimene, kes langeb lõpmatult aeglaselt tagurpidi sirelitesse, käes puust mõõk."
V.Mikita "Lingvistiline mets."
Fkn awesome, ma ütlen. Just nii ongi. Mulle meeldib eriti see mõõk, just puust.. need oleks nagu su mõtted ja tahtmised ja sõnad, mis tahavad välja veel tulla, su plaanid.
Ma pole jõudnud seda raamatut veel päris läbi lugeda, nii nagu peaks, nii et ilmselt ma kirjutan sellest hiljem. Üleüldse peaks vist jagama kogu seda raamatuemotsiooniuputust, mis mu elus hetkel on, veel pole etteantud nimekirjast ühtegi jama raamatut suutnud leida, kõik on supervinged. Ja mitte ainult sellepärast, et mulle üleüldse meeldivad pea kõik asjad. :D
Joosep vihastas ükspäev mu peale ja ütles solvates: "Giraffe!"
Ma naersin ja küsisin, et miks just kaelkirjak. Joosep: "Because you're higher than a dog."
:D
Ja lõppu boonuseks sulatõde üks törts. :D
6. HUMAN: Why do people that act religious think their works are better then the people who just do good deeds to make the world better?
GOD: Because they view themselves as smarter than you. You’re just a gullible simpleton who does good deeds just for the ‘glory’ of being virtuous. They’re getting an eternity in Heaven out of the deal, sucker.
Wednesday, February 12, 2014
Surelikkus
See on nii õudne, ainult hetk. Elu on õudne kõigi oma võimaluste ja krampidega. Ja mis vahet sellel on, maailma ajaloos, kui ma nutan, mitte midagi. Lihtsalt jubedalt vihale ajab, et see tilluke ajakübe, mis mulle on antud... ja ma ei oska ikka veel elada.
Sunday, January 19, 2014
Upsidedowndate
Ma update'in kähku oma vabatahtliku nõiutukssaaja tingimusi, sest tundub, et ülemise korruse dude (huvitav, kuidas tal vaipadega veab) on täpselt sama biatch kui saatan Bedazzled nimelises filmis. Töötab küll kiirelt, aga wtf, mees, tõesõna. :D
Igatahes.. peab 100% olema vallaline. Keegi, kelle jaoks ma ei ole lahendus, kinnisidee ega mineviku piiramisobjekt. :) Ja peab olema selline, et kui ma kasvõi mõtlen ta peale, siis püksid vingerdavad jalast minema. :D Nagu päriselt. Muidu pole ju eriti mõtet. Kuigi talvel võib siis sutike problemaatiliseks muutuda see mõtlemise osa. Aga noh... üldplaanis kahtlemata väga armas nii kiiresti reageerida, ..ee.. kes seal ülemisel korrusel üldse... jeesus? :D Dämmit. :D Kas üritab kaelast ära saada, või siis sokutab meelega valesid, et endale hoida. :D
Haa, ja ühtlasi pean überinimliku külmalaine saabumise tõttu laenutama tagumikusoojendaja. See on selline väga lühike mees, kes valdab perfektselt wax-on-wax-off stiili. :D Hahaha, ma kujutan nii piltlikult ette, kuidas ta mu selja taga seisab ja muudkui ringitab, kuni kannikatest sädemeid lööma hakkab. :D
(Millegipärast hakkas Saaremaa valsi refrään peas mängima..)
P.S.
Ma pole küll kindel, kas kuu paistab üldse suurte asju täis majade tagant Tammsaare parki, aga sealt oleks reede hommikul saanud hea pildi nimega "blending in." Need ümmargused lambikuplid ja suur, madal, tumekollane pannkook-kuu... :) Nii ilus.
Igatahes.. peab 100% olema vallaline. Keegi, kelle jaoks ma ei ole lahendus, kinnisidee ega mineviku piiramisobjekt. :) Ja peab olema selline, et kui ma kasvõi mõtlen ta peale, siis püksid vingerdavad jalast minema. :D Nagu päriselt. Muidu pole ju eriti mõtet. Kuigi talvel võib siis sutike problemaatiliseks muutuda see mõtlemise osa. Aga noh... üldplaanis kahtlemata väga armas nii kiiresti reageerida, ..ee.. kes seal ülemisel korrusel üldse... jeesus? :D Dämmit. :D Kas üritab kaelast ära saada, või siis sokutab meelega valesid, et endale hoida. :D
Haa, ja ühtlasi pean überinimliku külmalaine saabumise tõttu laenutama tagumikusoojendaja. See on selline väga lühike mees, kes valdab perfektselt wax-on-wax-off stiili. :D Hahaha, ma kujutan nii piltlikult ette, kuidas ta mu selja taga seisab ja muudkui ringitab, kuni kannikatest sädemeid lööma hakkab. :D
(Millegipärast hakkas Saaremaa valsi refrään peas mängima..)
P.S.
Ma pole küll kindel, kas kuu paistab üldse suurte asju täis majade tagant Tammsaare parki, aga sealt oleks reede hommikul saanud hea pildi nimega "blending in." Need ümmargused lambikuplid ja suur, madal, tumekollane pannkook-kuu... :) Nii ilus.
Wednesday, January 15, 2014
Burning with... indifference?
M says: kas see raudmees keevitabki terve filmi või? seepärast ongi
raudmees?
L says: jah, ta on torulukksepp tegelt. dokumentaalfilm
joosepi isa ütles skaibis hetk tagasi: "Panin just kuldset puudrit kiilaka töökaaslase mütsi sisse."
xD nüüd on nagu uksenupp.
nüüd on joosepi koerused ka kohe palju selgema tagapõhjaga, eksole.. ehh, geneetika. :)
Täna sõitis minust mööda auto reklaamkirjaga "põrand igaks juhuks."
Eriti hea selleks juhuks, kui peaksid hakkama keldrisse kukkuma. Ja ämblikmees pole.
"Me valmistume su lapse sünniks" plakat ajab ka igakord harja punaseks. Ma olen täitsa niisama paks! :D
Haha, netis otsitakse salongile nime. Ma pakuks Schlong. :D
Bussis silt "õhuaken sulgub löögiga." Ma iga kord kujutan ette, kuidas tüüp loeb seda ja siis hästi aeglaselt ja ettevaatlikult paneb akna kinni.. ja siis eest virutab keegi rusikaga, et krdi töll, miks sa akna kinni panid, õhku pole.
--
Haudi. Ma täna olen terve päev viirusetõrjetega jamanud, ja nüüd lõpuks sain blogida. Päris viirusi polnud, aga need va reklaamipaiskajad läksid juba ebanormaalseks, ei näinud enam, kuhu mida kirjutada.
Igal juhul on nüüd jutt juba osaliselt aegunud.. aga postin ikka ära. :) Nii jama kui kohe otse puusalt tulistada ei saa, ikka mingi käkerdis jalus.
Emal oli täna sünnipäev, Joosepiga leppisime kokku, et kuna tema tahab ka vanaemale õnne soovida, et siis hommikul saadan ta kooli, ja õnne soovime koos, siis, kui ta koolist koju tuleb kell 12. Ei tundunud just pikk aeg, arvestades, et vanaema tavaliselt põõnab kuni lõunani. Seega varahommikul koridoris trehvates ignoreerisime teda mõlemad täie rauaga. :D
Otse loomulikult oli täna ta ärkvel ja kraps, muudkui tiirutas siin meiepoolsetes tubades ringi ja vaatas uudishimulikult kappide otsa ja... et kas tõesti midagi pole.. Rääkis nagu muuseas ja ääriveeri igasugu sünnipäevaorgunnimisjutte.. Ma vaatasin kalanäoga vastu ja ütlesin jajah. Kingid-kaardid-värgid olid kardina taga peidetud ja ootamas, ega's ma ohmu ole. Eriti.
Siis ta kõndis koridoris edasitagasi ja puhises närviliselt.
:D
Sadistlikud jooned on mu iseloomus ju alati olnud, Marita juba noomis. :D Aga noh... ema peaks mind teadma juba küll. Kui ma unustan, siis ma ütlengi, et ohshitt, ma unustasin. Kui vait olen ja keerutan, siis järelikult on asi milleski muus.
Ehk nagu Margit ütles ükspäev: kui sa ütled, et päris huvitav, siis järelikult on kräpp.
:D Tegelt ma nii vangerdav pole. Ehk. Võib-olla olen ka. Aga noh.. kui tahad ausat vastust või oluline on sulle, siis ütlen ju nii nagu on. Ebaolulistes küsimustes ei saa ma aga aru, miks peaks koguaeg vaidlema ja õigust või võitu taga ajama, nui neljaks.
Ei kuku tükk küljest, kui ütlen, et väga tore, ehkki endale nii väga ei istu. Ongi ju tore, kui teisele midagi meeldib. :) All is good. Jõuluaeg ja värki. :) Isegi Joosep ütles juba lapsena, et meile ei pea ju ilmtingimata samad asjad meeldima. (Kusjuures, tegelt ma pole siiamaani seda lugu korralikult kuulata saanud, nii et feel free mulle see link uuesti anda. :D Mulle hakkavad paljud asjad alles peale mitmendat kuulamist meeldima. Vahel isegi tunnen, et krt, siin midagi on, ehkki närvidele käib või ei meeldi üldse. :D Siis sunnin end kuulama, kuni aru saan, milles point.)
Samamoodi jorutan neid ühtesid samu mind alatasa kurnavaid mõttelõngu edasi-tagasi, kuni lõpuks ühel heal päeval kampsuni moodi välja hakkavad nägema. Nüüd siin järgnevalt veel üks proov, eelmisel paaril päeval kirjutatud postitus:
Mul on siin üsna kurvad ajad olnud, ses mõttes, et tegelikult.. pole kurb :D aga TUNDUB kurblik. Emomeeleolu kallal üle pika aja, ja kallistada tahaks hirmsasti. Ilmselt sealt need telekameeste vaatamised alguse saavad, kuskil sisemuses lihtsalt on kasvav vajadus kellegi tundmatu sõduri järele ja siis suunad selle, kuhu aga juhtub. Hea, kui suunata jõuab. :D Haha.
Sain lõpuks aru ka Mõrvaennetajate härra Reese'i võlust. No peale selle, et mulle meeldivadki sellised imelikud vaiksed hirmsad kulmkortsus tõrjuvad mehed.. kujutan alati ette, et nende krõbeda kooriku sees on eriti õrn ja haigetsaanud süda, mida tuleb hoida ja julgustada, küll nad siis õitsele puhkevad. Kummaline emane missioon, visata kurbusele armastust peale, teipida kallistustega murtud hinged kokku. (Mehed ütlevad selliste arvamusavalduste kohta, et ma olevat "naiselikult loll," aga nende silmad annavad tavaliselt välja, et mõistavad mind küll.) Aga enivei, herr Reese.
Mõtle vaid.. varahommik, tormad nagu segane korteris ringi, sada asja vaja teha, laps tukub diivanil, püksid ainult ühte säärtpidi jalas ja võileib põse külge kleepunud, ehkki oled teda juba sada aastat musutanud ja turgutanud ja äratanud ja korrutanud, et jumal küll, liiguta end ometi. Ja siis pläriseb uksekell, tuleb Mr. Reese ja ütled talle õnnetute silmadega otsa vaadates: "Laps peab viie minuti pärast koolis olema."
No teeme tegelt et 15 minuti pärast, sest siis ma jõuan lapse korda teha ja neid mõlemaid veel viis minti kallistada. :D
Seejärel istud ja rüüpad teed.
Tüüp LENDAB kooli poole, laseb lihtsalt maha kõik, kes ette jäävad. :D
No okei, see poleks üldse viisakas temast, eks, aga... ta oleks võrratu. Gets the job done. Keeps promises.
Jaaah... turvatunne on väga tähtis asi. Usaldus. Ehkki.. ega ta mind vist kaua vastu usaldaks, kui ma teda nii tavaliste asjadega koguaeg ära kasutaks.. :) Vahel harva võiks.
Täna on jälle üle pika aja hellik olla, eile ja üleeile ja üleüleeile ja üleüleüleeile (no saad aru juba küll :D ) samamoodi. Ja ma tean, miks, ja ma tean, et läheb üle lõpuks jälle. Aga praegu tahaks ka meeletult pugeda mõne eksitavalt hullude silmadega kühmus vanamehe kaissu peitu ja unustada kõik muu. :) So what, et mehel sada viga (ehk siis vead on need asjad, mis sinu endaga kokku ei sobi, mõne teise jaoks on need ehk hoopis plussid..)
Kurb, et ei ole seda päris-päris pea-sassi-minekut enam kogenud, liiga reaalne on kõik. Kui kohtangi (või näen telekas, eksole, ma ei käi ju kuskil, kust ma neid mehi ikka trehvan) mõnda meest, siis ma ei näe ainult, et uu, kena või kuum või andekas, misiganes... ma näen rohkem. Näen neid kaasatulevaid jamasid ja iseloomuhäireid ka, kuigi enamasti on need sellised.. inimlikult armsad ja mu enda jamade ja iseloomuvigadega klapitatavad... Lihtsalt.. ma tean, ei ole see rohi sealpool midagi rohelisem, mulle meeldib siin, kus olen. :) Pole illusioone. Samas sellepärast jällegi ongi ehk selline.. õrn hoolimine. Pole kontrollivajadust. On vabadus. Näe, mehed, nii nunnud, las lippavad.
Aga kui on vabadus, siis pole nagu vajadust ka eriti... vaatan niisama. Eemalt. :D Ja krt, samas tahaks hoopis klammerduda kuskile kuuma kere külge ja lubada, et ei lase enam kunagi lahti. :D Tahaks sellist... ogarat kirge ja kokkusulamist. Seda, et põlv läheks nõrgaks ja pea käiks ringi. :D Täismängu.
sulud algavad
Ehkki lugesin just ühest artiklist sellist ideed, et kui oled end leidnud, siis ei armu enam nii kergesti. Selles võib isegi iva sees olla.
Samas teine idee - et selleks, et suuta ühele inimesele keskenduda, peab petnud olema.. see on nüüd küll sulaselge lollus. Selleks ei pea ju petma. Võid ka lihtsalt jätta maha inimesi, et mõne uuega jalga lasta ja siis nentida, et oh shit, nüüd valisin küll veits mööda. Peab olema elanud, proovinud erinevaid.. ee.. variante. :D
Kõige vastikum on ilmselt see what-if moment. Kui oled eluaeg olnud ühesugune ja siis tekib võimalus teha midagi täiesti väljaspool iseennast.. siis võib kiusatus liiga suur olla. Kasvõi ainult selleks, et teada saada, mis siis juhtub. Et äkki elad siis kuidagi.. rohkem. :)
http://www.hs.fi/elama/Psykiatri+On+helpompi+olla+uskollinen+jos+on+kokenut+kielletyn+intohimon/a1389165324157
sulud lõppevad. :D
Tean, et see rahulik kõrvaltvahtimine ja kontrolli äraandmine, millest enne rääkisin, asetab praegu eelmises postituses väljakäidud jumalakompleksiga sarved risti, aga tegelikult mitte. Üks on käitumine/mõtlemine ja teine on tingimused, sellised põhiasjad, mida ma hindan.. kõigil on ju asju, millest nad üle ei saaks, mis on totaalsed dealbreakerid. Mul on ka. Näiteks Margit just eile õhtul keelas mul Caviezeli naise üle nalja heita, ja see oli nii armas. :) Samas ma tean, et temaga ma saan nii rääkida, ilma et ta arvakski halvasti sellest naisest, või arvaks, et mina päriselt halvasti arvan. Me mõlemad teame, et see on niisama lõõp.
Mulle õudsalt meeldib, kui inimene underdog'i poolt on, see on super. Et isegi kui too täitsa lolli juttu ajab, siis ikkagi kaitsed ta võimalust vähemalt. :) Ja õudsalt meeldib, kui inimene ei lase teise tugeval arvamusel end mõjutada, ei lähe kaasa iga jamaga, et ta mõtleks ise, et tal oleks selgroogu ajada nina moraalselt püsti ka väga raskes olukorras... Et ei oleks julm ega reeturlik, veel hullem - et oleks hea! :)
Tahaksin, et mu sõbrad oleksidki sellised... ehkki ma tean, et see on vahel väga keeruline. Aga põhiline ongi üritada.
Kuigi ma armastan neid ilmselt siis ka, kui nad hakkama ei saaks. Enamasti saan oma sõpside üle väga uhke olla. :) Suure hingega head inimesed.
See on ju nii oluline, kui saad oma lähedastele kindel olla. Kuidas sa saad olla siin sõber, kui seal käitud nii halvasti? See on ju reeturlik, mu arust. Kui teeskled head. Ehkki eks iga inimene teeb oma elus vähemalt paar tõeliselt lolli ja inetut viga.. tahtlikult või kogemata. Inimesed ju noh. :) Ega ma ise kah ideaalne ole. Aga mõtle kui tekiks mingi filmilik katastroofi- või muidu äärmuslik situatsioon, kus inimesed läheksid pisut... teiseks. Keda siis usaldada saad?
Mis te arvate, kas saab armastada inimest, kes sulle ei meeldi? (Hüppan jälle pisut edasi juba, jutt on vist niigi juba igasugusest loogilisusest välja valgunud.)
Ma olen kindlasti juba varem arutlenud selle üle, et ma ei ole "pime" armunu kunagi. Ehk tähendab see sootuks seda, et ma polegi kunagi armunud olnud? Ma mõtlen, mitte nii, nagu peaks? Aju muudkui tiksub, ehkki paar korda on oluliselt aeglustunud... ent ka siis paistis reaalsus ikka üsna selgelt.. kahjuks. Muidu oleks ehk õnnelik edasi olnud, siiralt uskunud, pimesi kakerdanud ja jõudnudki kuskile. Lihtsalt lolli järjekindlusega, eksole. Teame neid mehi küll. :D
Noh, misiganes. Minu mehed on kõik mitte minu mehed, ka need, kes on.
Sellise laulu leidsin, näe, ja millegipärast see räägib minuga. Ehk olen mina ise hoopis vale. Ja kuskil kaugel mingi vaene vaevatud tüüp ongi mulle mõeldud, ja.. mina olen kõigest mina.
Muide, see Jeesusefilm... krt, et ma nii põhjalik alati olen, eks. Ma vaatasin seda youtube'ist, mitte küll tervikuna, ainult juppe, ja üritasin mõista. Peab ju õppima uusi asju ja kogemusi saama ja.. Ja vaatasin, kuidas need tüübid teda seal piinasid ja tümitasid ja siis veel kõik see muu.. Blongile ütlesin, et vaatasin. Blong küsis, et miks ometi, see on ju õudne.
Ja oligi õudne, aga sealt kumas läbi lõpuks see point küll. Ma sain aru. Ei oleks uskunudki, et niimoodi vastu kajab. Nüüd on natukene imelik olla. Valus südamepaisumise film. Kunagi mõtlen selle enda jaoks selgeks.
Kahju, et pole kellegagi arutada neid asju.
Vahel kadestan usklikke, neil on alati keegi, kes neid armastab. :) Ehkki on's sel vahet, kas see tavaliselt selle nime all mõeldav või omaenda väljamõeldud jumal, ta funktsioon on ju vist sama.
Ohjah. Peab vist ikka alla andma ja tunnistama, et vajan ikkagi inimesi oma kõrvale. Inimest. Kahju ainult, et pole kedagi.
Nii neid jumalaid luuaksegi. :( Survival 101.
Õnneks lähevad emohetked varsti üle. Siis olen jälle mina, vana pagan, rõõmsalt üksi rüselemas.
Ma kuulutan varsti konkursi kallistaja/käehoidja ametikohale. Kord nädalas kakskümmend mintsa (ontlikult püstijalu) kallistamist näiteks, ja lisaks mõni kinoseanss kuus, kus tahan (võib-olla) kätt hoida ja (kindlasti) pead õlale panna. Huvitav, mis see palk peaks olema? Kinopileti teeksin välja ja kui õlale magama jään või nutma hakkan, siis tõenäoliselt ilastan pintsaku täis. :D See oleks tööga kaasnev oht. Ja võib ka juhtuda, et hakkan järsku juttu ajama (peale kino), siis kuluks marjaks ära, kui tüüp aru saaks/ oskaks veenvalt mõtlikult noogutada.
Kui kuulutuse lehte paneks, mis arvate, saadaks keegi oma CV? :) Või pildi. Vana t-särgi nuusutamiseks. :D Haha, ja siis pean ise ta lõhna järgi üles leidma nagu politseikoer. Kui ma sedapsi olin, siis oli mul supernina, kui paraadnast sisse astusin, siis teadsin kohe kuni viienda korruseni, mida keegi kuskil süüa tegi. Isegi selle tundsin ära, kui üks inimene mu silme all hulluks läks. Kah lõhna järgi ilmselt teadsin ette, sest mulle see naine meeldis muidu.. aga teadsin, et midagi on väga valesti. Mitte et ma seda tollal oleks teadnud, hiljem lugesin kuskilt, et kehas keemilised reaktsioonid ja siis loomad (haha) tunnetavad ära.
Aga see on alati väga põnev, kui keegi sind nende äranõidumises süüdistab. :) Ütles, et ma jälgin teda läbi klaasitüki, mis teleka peal oli. :D
Nüüd võiks mõne isase inimesega nii juhtuda.. Mitte see hulluksminemise osa, aga vabatahtlik nõiutukssaamine. :) Ja kurat, klaasitükke peaks hakkama inimestele kinkima...
Või ehk peaks lihtsalt sellise asja ostma? :D
http://www.sportfever.ee/hoolauad-matt/2185-voimlemiskast.html
raudmees?
L says: jah, ta on torulukksepp tegelt. dokumentaalfilm
joosepi isa ütles skaibis hetk tagasi: "Panin just kuldset puudrit kiilaka töökaaslase mütsi sisse."
xD nüüd on nagu uksenupp.
nüüd on joosepi koerused ka kohe palju selgema tagapõhjaga, eksole.. ehh, geneetika. :)
Täna sõitis minust mööda auto reklaamkirjaga "põrand igaks juhuks."
Eriti hea selleks juhuks, kui peaksid hakkama keldrisse kukkuma. Ja ämblikmees pole.
"Me valmistume su lapse sünniks" plakat ajab ka igakord harja punaseks. Ma olen täitsa niisama paks! :D
Haha, netis otsitakse salongile nime. Ma pakuks Schlong. :D
Bussis silt "õhuaken sulgub löögiga." Ma iga kord kujutan ette, kuidas tüüp loeb seda ja siis hästi aeglaselt ja ettevaatlikult paneb akna kinni.. ja siis eest virutab keegi rusikaga, et krdi töll, miks sa akna kinni panid, õhku pole.
--
Haudi. Ma täna olen terve päev viirusetõrjetega jamanud, ja nüüd lõpuks sain blogida. Päris viirusi polnud, aga need va reklaamipaiskajad läksid juba ebanormaalseks, ei näinud enam, kuhu mida kirjutada.
Igal juhul on nüüd jutt juba osaliselt aegunud.. aga postin ikka ära. :) Nii jama kui kohe otse puusalt tulistada ei saa, ikka mingi käkerdis jalus.
Emal oli täna sünnipäev, Joosepiga leppisime kokku, et kuna tema tahab ka vanaemale õnne soovida, et siis hommikul saadan ta kooli, ja õnne soovime koos, siis, kui ta koolist koju tuleb kell 12. Ei tundunud just pikk aeg, arvestades, et vanaema tavaliselt põõnab kuni lõunani. Seega varahommikul koridoris trehvates ignoreerisime teda mõlemad täie rauaga. :D
Otse loomulikult oli täna ta ärkvel ja kraps, muudkui tiirutas siin meiepoolsetes tubades ringi ja vaatas uudishimulikult kappide otsa ja... et kas tõesti midagi pole.. Rääkis nagu muuseas ja ääriveeri igasugu sünnipäevaorgunnimisjutte.. Ma vaatasin kalanäoga vastu ja ütlesin jajah. Kingid-kaardid-värgid olid kardina taga peidetud ja ootamas, ega's ma ohmu ole. Eriti.
Siis ta kõndis koridoris edasitagasi ja puhises närviliselt.
:D
Sadistlikud jooned on mu iseloomus ju alati olnud, Marita juba noomis. :D Aga noh... ema peaks mind teadma juba küll. Kui ma unustan, siis ma ütlengi, et ohshitt, ma unustasin. Kui vait olen ja keerutan, siis järelikult on asi milleski muus.
Ehk nagu Margit ütles ükspäev: kui sa ütled, et päris huvitav, siis järelikult on kräpp.
:D Tegelt ma nii vangerdav pole. Ehk. Võib-olla olen ka. Aga noh.. kui tahad ausat vastust või oluline on sulle, siis ütlen ju nii nagu on. Ebaolulistes küsimustes ei saa ma aga aru, miks peaks koguaeg vaidlema ja õigust või võitu taga ajama, nui neljaks.
Ei kuku tükk küljest, kui ütlen, et väga tore, ehkki endale nii väga ei istu. Ongi ju tore, kui teisele midagi meeldib. :) All is good. Jõuluaeg ja värki. :) Isegi Joosep ütles juba lapsena, et meile ei pea ju ilmtingimata samad asjad meeldima. (Kusjuures, tegelt ma pole siiamaani seda lugu korralikult kuulata saanud, nii et feel free mulle see link uuesti anda. :D Mulle hakkavad paljud asjad alles peale mitmendat kuulamist meeldima. Vahel isegi tunnen, et krt, siin midagi on, ehkki närvidele käib või ei meeldi üldse. :D Siis sunnin end kuulama, kuni aru saan, milles point.)
Samamoodi jorutan neid ühtesid samu mind alatasa kurnavaid mõttelõngu edasi-tagasi, kuni lõpuks ühel heal päeval kampsuni moodi välja hakkavad nägema. Nüüd siin järgnevalt veel üks proov, eelmisel paaril päeval kirjutatud postitus:
Mul on siin üsna kurvad ajad olnud, ses mõttes, et tegelikult.. pole kurb :D aga TUNDUB kurblik. Emomeeleolu kallal üle pika aja, ja kallistada tahaks hirmsasti. Ilmselt sealt need telekameeste vaatamised alguse saavad, kuskil sisemuses lihtsalt on kasvav vajadus kellegi tundmatu sõduri järele ja siis suunad selle, kuhu aga juhtub. Hea, kui suunata jõuab. :D Haha.
Sain lõpuks aru ka Mõrvaennetajate härra Reese'i võlust. No peale selle, et mulle meeldivadki sellised imelikud vaiksed hirmsad kulmkortsus tõrjuvad mehed.. kujutan alati ette, et nende krõbeda kooriku sees on eriti õrn ja haigetsaanud süda, mida tuleb hoida ja julgustada, küll nad siis õitsele puhkevad. Kummaline emane missioon, visata kurbusele armastust peale, teipida kallistustega murtud hinged kokku. (Mehed ütlevad selliste arvamusavalduste kohta, et ma olevat "naiselikult loll," aga nende silmad annavad tavaliselt välja, et mõistavad mind küll.) Aga enivei, herr Reese.
Mõtle vaid.. varahommik, tormad nagu segane korteris ringi, sada asja vaja teha, laps tukub diivanil, püksid ainult ühte säärtpidi jalas ja võileib põse külge kleepunud, ehkki oled teda juba sada aastat musutanud ja turgutanud ja äratanud ja korrutanud, et jumal küll, liiguta end ometi. Ja siis pläriseb uksekell, tuleb Mr. Reese ja ütled talle õnnetute silmadega otsa vaadates: "Laps peab viie minuti pärast koolis olema."
No teeme tegelt et 15 minuti pärast, sest siis ma jõuan lapse korda teha ja neid mõlemaid veel viis minti kallistada. :D
Seejärel istud ja rüüpad teed.
Tüüp LENDAB kooli poole, laseb lihtsalt maha kõik, kes ette jäävad. :D
No okei, see poleks üldse viisakas temast, eks, aga... ta oleks võrratu. Gets the job done. Keeps promises.
Jaaah... turvatunne on väga tähtis asi. Usaldus. Ehkki.. ega ta mind vist kaua vastu usaldaks, kui ma teda nii tavaliste asjadega koguaeg ära kasutaks.. :) Vahel harva võiks.
Täna on jälle üle pika aja hellik olla, eile ja üleeile ja üleüleeile ja üleüleüleeile (no saad aru juba küll :D ) samamoodi. Ja ma tean, miks, ja ma tean, et läheb üle lõpuks jälle. Aga praegu tahaks ka meeletult pugeda mõne eksitavalt hullude silmadega kühmus vanamehe kaissu peitu ja unustada kõik muu. :) So what, et mehel sada viga (ehk siis vead on need asjad, mis sinu endaga kokku ei sobi, mõne teise jaoks on need ehk hoopis plussid..)
Kurb, et ei ole seda päris-päris pea-sassi-minekut enam kogenud, liiga reaalne on kõik. Kui kohtangi (või näen telekas, eksole, ma ei käi ju kuskil, kust ma neid mehi ikka trehvan) mõnda meest, siis ma ei näe ainult, et uu, kena või kuum või andekas, misiganes... ma näen rohkem. Näen neid kaasatulevaid jamasid ja iseloomuhäireid ka, kuigi enamasti on need sellised.. inimlikult armsad ja mu enda jamade ja iseloomuvigadega klapitatavad... Lihtsalt.. ma tean, ei ole see rohi sealpool midagi rohelisem, mulle meeldib siin, kus olen. :) Pole illusioone. Samas sellepärast jällegi ongi ehk selline.. õrn hoolimine. Pole kontrollivajadust. On vabadus. Näe, mehed, nii nunnud, las lippavad.
Aga kui on vabadus, siis pole nagu vajadust ka eriti... vaatan niisama. Eemalt. :D Ja krt, samas tahaks hoopis klammerduda kuskile kuuma kere külge ja lubada, et ei lase enam kunagi lahti. :D Tahaks sellist... ogarat kirge ja kokkusulamist. Seda, et põlv läheks nõrgaks ja pea käiks ringi. :D Täismängu.
sulud algavad
Ehkki lugesin just ühest artiklist sellist ideed, et kui oled end leidnud, siis ei armu enam nii kergesti. Selles võib isegi iva sees olla.
Samas teine idee - et selleks, et suuta ühele inimesele keskenduda, peab petnud olema.. see on nüüd küll sulaselge lollus. Selleks ei pea ju petma. Võid ka lihtsalt jätta maha inimesi, et mõne uuega jalga lasta ja siis nentida, et oh shit, nüüd valisin küll veits mööda. Peab olema elanud, proovinud erinevaid.. ee.. variante. :D
Kõige vastikum on ilmselt see what-if moment. Kui oled eluaeg olnud ühesugune ja siis tekib võimalus teha midagi täiesti väljaspool iseennast.. siis võib kiusatus liiga suur olla. Kasvõi ainult selleks, et teada saada, mis siis juhtub. Et äkki elad siis kuidagi.. rohkem. :)
http://www.hs.fi/elama/Psykiatri+On+helpompi+olla+uskollinen+jos+on+kokenut+kielletyn+intohimon/a1389165324157
sulud lõppevad. :D
Tean, et see rahulik kõrvaltvahtimine ja kontrolli äraandmine, millest enne rääkisin, asetab praegu eelmises postituses väljakäidud jumalakompleksiga sarved risti, aga tegelikult mitte. Üks on käitumine/mõtlemine ja teine on tingimused, sellised põhiasjad, mida ma hindan.. kõigil on ju asju, millest nad üle ei saaks, mis on totaalsed dealbreakerid. Mul on ka. Näiteks Margit just eile õhtul keelas mul Caviezeli naise üle nalja heita, ja see oli nii armas. :) Samas ma tean, et temaga ma saan nii rääkida, ilma et ta arvakski halvasti sellest naisest, või arvaks, et mina päriselt halvasti arvan. Me mõlemad teame, et see on niisama lõõp.
Mulle õudsalt meeldib, kui inimene underdog'i poolt on, see on super. Et isegi kui too täitsa lolli juttu ajab, siis ikkagi kaitsed ta võimalust vähemalt. :) Ja õudsalt meeldib, kui inimene ei lase teise tugeval arvamusel end mõjutada, ei lähe kaasa iga jamaga, et ta mõtleks ise, et tal oleks selgroogu ajada nina moraalselt püsti ka väga raskes olukorras... Et ei oleks julm ega reeturlik, veel hullem - et oleks hea! :)
Tahaksin, et mu sõbrad oleksidki sellised... ehkki ma tean, et see on vahel väga keeruline. Aga põhiline ongi üritada.
Kuigi ma armastan neid ilmselt siis ka, kui nad hakkama ei saaks. Enamasti saan oma sõpside üle väga uhke olla. :) Suure hingega head inimesed.
See on ju nii oluline, kui saad oma lähedastele kindel olla. Kuidas sa saad olla siin sõber, kui seal käitud nii halvasti? See on ju reeturlik, mu arust. Kui teeskled head. Ehkki eks iga inimene teeb oma elus vähemalt paar tõeliselt lolli ja inetut viga.. tahtlikult või kogemata. Inimesed ju noh. :) Ega ma ise kah ideaalne ole. Aga mõtle kui tekiks mingi filmilik katastroofi- või muidu äärmuslik situatsioon, kus inimesed läheksid pisut... teiseks. Keda siis usaldada saad?
Mis te arvate, kas saab armastada inimest, kes sulle ei meeldi? (Hüppan jälle pisut edasi juba, jutt on vist niigi juba igasugusest loogilisusest välja valgunud.)
Ma olen kindlasti juba varem arutlenud selle üle, et ma ei ole "pime" armunu kunagi. Ehk tähendab see sootuks seda, et ma polegi kunagi armunud olnud? Ma mõtlen, mitte nii, nagu peaks? Aju muudkui tiksub, ehkki paar korda on oluliselt aeglustunud... ent ka siis paistis reaalsus ikka üsna selgelt.. kahjuks. Muidu oleks ehk õnnelik edasi olnud, siiralt uskunud, pimesi kakerdanud ja jõudnudki kuskile. Lihtsalt lolli järjekindlusega, eksole. Teame neid mehi küll. :D
Noh, misiganes. Minu mehed on kõik mitte minu mehed, ka need, kes on.
Sellise laulu leidsin, näe, ja millegipärast see räägib minuga. Ehk olen mina ise hoopis vale. Ja kuskil kaugel mingi vaene vaevatud tüüp ongi mulle mõeldud, ja.. mina olen kõigest mina.
Muide, see Jeesusefilm... krt, et ma nii põhjalik alati olen, eks. Ma vaatasin seda youtube'ist, mitte küll tervikuna, ainult juppe, ja üritasin mõista. Peab ju õppima uusi asju ja kogemusi saama ja.. Ja vaatasin, kuidas need tüübid teda seal piinasid ja tümitasid ja siis veel kõik see muu.. Blongile ütlesin, et vaatasin. Blong küsis, et miks ometi, see on ju õudne.
Ja oligi õudne, aga sealt kumas läbi lõpuks see point küll. Ma sain aru. Ei oleks uskunudki, et niimoodi vastu kajab. Nüüd on natukene imelik olla. Valus südamepaisumise film. Kunagi mõtlen selle enda jaoks selgeks.
Kahju, et pole kellegagi arutada neid asju.
Vahel kadestan usklikke, neil on alati keegi, kes neid armastab. :) Ehkki on's sel vahet, kas see tavaliselt selle nime all mõeldav või omaenda väljamõeldud jumal, ta funktsioon on ju vist sama.
Ohjah. Peab vist ikka alla andma ja tunnistama, et vajan ikkagi inimesi oma kõrvale. Inimest. Kahju ainult, et pole kedagi.
Nii neid jumalaid luuaksegi. :( Survival 101.
Õnneks lähevad emohetked varsti üle. Siis olen jälle mina, vana pagan, rõõmsalt üksi rüselemas.
Ma kuulutan varsti konkursi kallistaja/käehoidja ametikohale. Kord nädalas kakskümmend mintsa (ontlikult püstijalu) kallistamist näiteks, ja lisaks mõni kinoseanss kuus, kus tahan (võib-olla) kätt hoida ja (kindlasti) pead õlale panna. Huvitav, mis see palk peaks olema? Kinopileti teeksin välja ja kui õlale magama jään või nutma hakkan, siis tõenäoliselt ilastan pintsaku täis. :D See oleks tööga kaasnev oht. Ja võib ka juhtuda, et hakkan järsku juttu ajama (peale kino), siis kuluks marjaks ära, kui tüüp aru saaks/ oskaks veenvalt mõtlikult noogutada.
Kui kuulutuse lehte paneks, mis arvate, saadaks keegi oma CV? :) Või pildi. Vana t-särgi nuusutamiseks. :D Haha, ja siis pean ise ta lõhna järgi üles leidma nagu politseikoer. Kui ma sedapsi olin, siis oli mul supernina, kui paraadnast sisse astusin, siis teadsin kohe kuni viienda korruseni, mida keegi kuskil süüa tegi. Isegi selle tundsin ära, kui üks inimene mu silme all hulluks läks. Kah lõhna järgi ilmselt teadsin ette, sest mulle see naine meeldis muidu.. aga teadsin, et midagi on väga valesti. Mitte et ma seda tollal oleks teadnud, hiljem lugesin kuskilt, et kehas keemilised reaktsioonid ja siis loomad (haha) tunnetavad ära.
Aga see on alati väga põnev, kui keegi sind nende äranõidumises süüdistab. :) Ütles, et ma jälgin teda läbi klaasitüki, mis teleka peal oli. :D
Nüüd võiks mõne isase inimesega nii juhtuda.. Mitte see hulluksminemise osa, aga vabatahtlik nõiutukssaamine. :) Ja kurat, klaasitükke peaks hakkama inimestele kinkima...
Või ehk peaks lihtsalt sellise asja ostma? :D
http://www.sportfever.ee/hoolauad-matt/2185-voimlemiskast.html
Wednesday, January 8, 2014
Põrgupilet, 15 minutit.
Mingis aastalõpukokkuvõttesaates küsiti inimeste käest, et mis olid aasta plussid. Järjest kõik vastasid igast erinevaid asju, ega ma eriti tähelepanelikult ei kuulanud... aga siis vastas üks suurte prillide ja pisikese peaga mees, kes prilliklaaside asemel vist küll luubid olid, silmad paistsid nagu alustassid, täiesti ogar... igatahes, mees ütles nördinud ja justkui süüdistava häälega: "Ei ole mul mingeid plusse..!"
:D Fuuutsk, ma pritsisin shampust üle vaiba nagu Vesuuv. Valetab, valetab! :D
(Vesuuv rikkus teadupärast täiega vaiba ära.) Kusjuures, ega ma tegelikult ei teagi, mismoodi silmad suureks lähevad, kas plusside või miinustega. Ma ei tea, mis mul endalgi on... kõigest 30 aastat juba prillikandja, pole veel meelde jäänud. Aga naerma ajas ikka. :) Ma naeran üldse igal võimalikul juhul.. ja vahel ka võimatul, räägitakse etteheitvalt.
Et siis muhedat jaanuari teile! Aastat ei tohi enam soovida, nüüd pean kuu kaupa hakkama saama. :D Soovin rahu.. sest jaanuar tundub suhete poole pealt täiesti ogar olema, ümberringi kõigil vahutab, isegi mul endal kisub jälle siitsealt imelikuks, ühed kutsuvad välja ja teistega ei saa rääkida, sest muidu ütlevad veel midagi, mis ei lase enam ainultheasõber olla. Ma ei viitsi seda jama enam ammu kaasa teha, seega vingerdan välja ja väldin. :D Õnneks ei huvita kedagi NII palju ka, et tulla ja mind fakti ette panna. Siis oleks oluliselt raskem.. võib-olla. :D Oleneb inimesest, eks.
Samas, teiste seiklusi on väga lõbus kõrvalt jälgida. Inimesed punuvad selliseid uskumatuid pusasid, et.. :D Kuulan ja naeran. :D
Ja noh.. omad tegevused jätavad ka soovida, juba teist korda järjest istusin terve nädalavahetuse teleka ees ja vahtisin Person of Interesti ehk Mõrvaennetajaid. Foxis laseb järjest sada osa. Ja vaatan ja mõtlen et jaaah, mulle see mees täitsa meeldib. Läksin siis ja guugeldasin eelmisel nädalal (või no nüüdseks siis üleeelmisel nädalal) tema kohta ja loen, et usklik. Mõtlesin et no dämmit, eksole. Mulle meeldib, kui inimesel on usku millessegi, aga ma ei tahaks, et see kirikuga seotud on või et sellest kõva häälega jaurataks. Mitte, et võõraste elud üldse minusse kuidagi puutuks, aga.. vat mul on selline... kiiks. Maailmavalitseja kiiks. Jumalakompleks. :D Ma tahan, et mehed, kes mulle meeldivad, oleksid friggin suurepärased, igatepidi. Kui mees on niru, siis mulle ta ei meeldi ka. Mehena, ma mõtlen.
Iseenesest jumalakompleksiga naisele sobikski vist usklik mees, eh? ;)
No, ma arutan seda teemat pärast edasi. Igatahes, järgmisel nädalavahetusel sattusin jälle samal ajal sama sarja maratoni peale ja jäin jälle vahtima. Ikka meeldib, tühja kah, et usklik. :D Hakkasin siis sõbrantsiga arutama, talle ka meeldib. Okei, uurisin siis juurde inffi, loen, et adopteerisid naisega haiged lapsed endale, keda keegi teine võtnud poleks. Hmm. Armastab neid nagu ohmu. Ja see pisike prillidega mees, kes temaga koos mängib, see ajas ühes intervjuus nii vaimustavalt laiahaardelist juttu, megaromantik vist, ja teine kuulas ja pani silmad kinni, et paremini ette kujutada. :D Nagu...
Siis vaatasin pilte ja lugesin muuhulgas, et ta mängis selles Mel Gibsoni filmis Jeesust. Mnjaaaa... mõtleb L-i räpane väike aju, Jeesusel oli suht vähe riideid seljas, peaks mõne pildi üles otsima sellest filmist.. Mõeldud, tehtud. Noh.. mis see veri ja haavad ja okaskroon ikka ära ei ole. See-eest on tilluke riideriba ainult ümber, jippiii. :D Ja ennast ajas samal ajal hirmsasti naerma, et no enam kindlamalt ei saagi endale Põrgusse piletit orgunnida. :D
Paha sarviline naine.
Jah, emane süda rikub kõik ära, mõistus teeb "trallallallaa, kui tore, saan tarku mõtteid mõelda ja omi asju ajada," aga silmad raalivad aju selja taga (oleks ju igati loogiline, et mul aju tagurpidi peas on) salaja ikka ringi et "uuu, see seal on hot, mõtle selle peale pikemalt. Detailselt!" :D
Igatahes, nüüd on hea nalja teha, et ära sega, ma mõtlen Jeesuse peale. Köhh.
:D
Ma pikemalt enam ei blogi, eelmine kord lõpus ei teinud enam reavahesid ja lasi kõik ühes rodus, ma hääletan järgmistel valimistel selle jama vastu. Ähmastav.
Omg, peapusameister on ka näole andnud. :D No tere hommikust. Tõmban juuksed sirgu, kilekoti pähe, teibin kaela ümbert kinni ja mõtlen Jeesuse peale, ahaha. :D Ei mingeid pusasid, thank you veri muhh.
Kahju, et nalja ei saa visata enda lolluse ja kõigi viimase aja awkward situatsioonide üle, teised võtavad endid nii pagana tõsiselt ja pole vist valmis veel. Too soon. Nagu Tujurikkuja laevanaljad. :) Põhjaläinud võiks ju ise natuke naeru kihistada, kui soovi on... aga ei, muudkui ole viisakas. :D
Meh, mehed mu väikses maailmas on kõik nagu reha alla neeland.. Nii kanged ja kammitsetud ja ma muudkui astun nende peale. :D
Nüüd hakkas see vene musketäridefilmi põhilugu peas mängima. Igatahes - 2014, you are drunk... join the party. :)
:D Fuuutsk, ma pritsisin shampust üle vaiba nagu Vesuuv. Valetab, valetab! :D
(Vesuuv rikkus teadupärast täiega vaiba ära.) Kusjuures, ega ma tegelikult ei teagi, mismoodi silmad suureks lähevad, kas plusside või miinustega. Ma ei tea, mis mul endalgi on... kõigest 30 aastat juba prillikandja, pole veel meelde jäänud. Aga naerma ajas ikka. :) Ma naeran üldse igal võimalikul juhul.. ja vahel ka võimatul, räägitakse etteheitvalt.
Et siis muhedat jaanuari teile! Aastat ei tohi enam soovida, nüüd pean kuu kaupa hakkama saama. :D Soovin rahu.. sest jaanuar tundub suhete poole pealt täiesti ogar olema, ümberringi kõigil vahutab, isegi mul endal kisub jälle siitsealt imelikuks, ühed kutsuvad välja ja teistega ei saa rääkida, sest muidu ütlevad veel midagi, mis ei lase enam ainultheasõber olla. Ma ei viitsi seda jama enam ammu kaasa teha, seega vingerdan välja ja väldin. :D Õnneks ei huvita kedagi NII palju ka, et tulla ja mind fakti ette panna. Siis oleks oluliselt raskem.. võib-olla. :D Oleneb inimesest, eks.
Samas, teiste seiklusi on väga lõbus kõrvalt jälgida. Inimesed punuvad selliseid uskumatuid pusasid, et.. :D Kuulan ja naeran. :D
Ja noh.. omad tegevused jätavad ka soovida, juba teist korda järjest istusin terve nädalavahetuse teleka ees ja vahtisin Person of Interesti ehk Mõrvaennetajaid. Foxis laseb järjest sada osa. Ja vaatan ja mõtlen et jaaah, mulle see mees täitsa meeldib. Läksin siis ja guugeldasin eelmisel nädalal (või no nüüdseks siis üleeelmisel nädalal) tema kohta ja loen, et usklik. Mõtlesin et no dämmit, eksole. Mulle meeldib, kui inimesel on usku millessegi, aga ma ei tahaks, et see kirikuga seotud on või et sellest kõva häälega jaurataks. Mitte, et võõraste elud üldse minusse kuidagi puutuks, aga.. vat mul on selline... kiiks. Maailmavalitseja kiiks. Jumalakompleks. :D Ma tahan, et mehed, kes mulle meeldivad, oleksid friggin suurepärased, igatepidi. Kui mees on niru, siis mulle ta ei meeldi ka. Mehena, ma mõtlen.
Iseenesest jumalakompleksiga naisele sobikski vist usklik mees, eh? ;)
No, ma arutan seda teemat pärast edasi. Igatahes, järgmisel nädalavahetusel sattusin jälle samal ajal sama sarja maratoni peale ja jäin jälle vahtima. Ikka meeldib, tühja kah, et usklik. :D Hakkasin siis sõbrantsiga arutama, talle ka meeldib. Okei, uurisin siis juurde inffi, loen, et adopteerisid naisega haiged lapsed endale, keda keegi teine võtnud poleks. Hmm. Armastab neid nagu ohmu. Ja see pisike prillidega mees, kes temaga koos mängib, see ajas ühes intervjuus nii vaimustavalt laiahaardelist juttu, megaromantik vist, ja teine kuulas ja pani silmad kinni, et paremini ette kujutada. :D Nagu...
Siis vaatasin pilte ja lugesin muuhulgas, et ta mängis selles Mel Gibsoni filmis Jeesust. Mnjaaaa... mõtleb L-i räpane väike aju, Jeesusel oli suht vähe riideid seljas, peaks mõne pildi üles otsima sellest filmist.. Mõeldud, tehtud. Noh.. mis see veri ja haavad ja okaskroon ikka ära ei ole. See-eest on tilluke riideriba ainult ümber, jippiii. :D Ja ennast ajas samal ajal hirmsasti naerma, et no enam kindlamalt ei saagi endale Põrgusse piletit orgunnida. :D
Paha sarviline naine.
Jah, emane süda rikub kõik ära, mõistus teeb "trallallallaa, kui tore, saan tarku mõtteid mõelda ja omi asju ajada," aga silmad raalivad aju selja taga (oleks ju igati loogiline, et mul aju tagurpidi peas on) salaja ikka ringi et "uuu, see seal on hot, mõtle selle peale pikemalt. Detailselt!" :D
Igatahes, nüüd on hea nalja teha, et ära sega, ma mõtlen Jeesuse peale. Köhh.
:D
Ma pikemalt enam ei blogi, eelmine kord lõpus ei teinud enam reavahesid ja lasi kõik ühes rodus, ma hääletan järgmistel valimistel selle jama vastu. Ähmastav.
Omg, peapusameister on ka näole andnud. :D No tere hommikust. Tõmban juuksed sirgu, kilekoti pähe, teibin kaela ümbert kinni ja mõtlen Jeesuse peale, ahaha. :D Ei mingeid pusasid, thank you veri muhh.
Kahju, et nalja ei saa visata enda lolluse ja kõigi viimase aja awkward situatsioonide üle, teised võtavad endid nii pagana tõsiselt ja pole vist valmis veel. Too soon. Nagu Tujurikkuja laevanaljad. :) Põhjaläinud võiks ju ise natuke naeru kihistada, kui soovi on... aga ei, muudkui ole viisakas. :D
Meh, mehed mu väikses maailmas on kõik nagu reha alla neeland.. Nii kanged ja kammitsetud ja ma muudkui astun nende peale. :D
Nüüd hakkas see vene musketäridefilmi põhilugu peas mängima. Igatahes - 2014, you are drunk... join the party. :)
Tuesday, December 31, 2013
Yeeees, this is dog.
No tere vana-aasta-lõppu teile kõigile. :)
Kuidas 2013 tundub kokkuvõtvalt? Mu arust üks parimaid aastaid üle pika aja. :) Joosepi isa võttis aru pähe ja avastas lõpuks isarõõmud ja mina leidsin iseennast jälle (neil kahel suuremal selleaastasel sündmusel pole küll mingit omavahelist seost, täpsuse mõttes lisan :) ), ja muidu on ka üsna selline.. sujuv käik sees olnud. Ja mõtted on selged olnud, ei mingit udu, see on nii suurepärane. :)
Täna bussijuht soovis ka head vana aasta lõppu lugupeetud reisijatele, mul tuli pisar silma. :)
Kahju on sellest va 2013-st. Võiks veel natuke kesta.
Jääme vist ikka koju aastavahetuseks, ehkki Inks kutsus külla, nii armas temast. Aga Joosep tahab raudselt isaga skaibis (skype noh) jaurata ja mul oli horoskoobis öeldud, et stay at home or else shit will hit the fan. Ja mul on oma fännidest kahju, seega jään koitsa. :D
Haa, täna sattusin just sel hetkel blogisse, kui viimane siiasattuja oli Kanadast. Vaatan - Ontario, Canada ja mõtlen, et huvitav, kas see oli mingi kommenteerijarobot või pärisinimene... Kui pärisinimene, siis tervitused, ja kõigile teistele ka. Nii tore on mõelda, et kuskilt kaugelt keegi loeb ja leiab ehk mõne mõttejupi või suutäie naeru. Lähematele lugejatele kah semutsev müks õlapiirkonda.
Kuulen, kuidas Joosep oma isaga teises toas skaibi kaudu peitust mängib.
Ilmselt ei leita, sest hüüdis just vihjeks: "Vaata! Ma näitan sulle sõrme! ...mitte keskmist!!!"
enne joonistas just püssi ja kirjutas kõrvale "desert egale"
tuleb näitama.
mina: ...ee.. ma parem ei ütle midagi, muidu sa vihastad
tema: ütle ikka
mina: kas sa oled kindel, et eagle nii kirjutatakse
joosep vaatab pilti, siis võtab aeglaselt kõrvalt vildika, hakkab "egale" peale peitvaid kriipsukesi tõmbama, samal ajal veenvalt venitades: theeere waaas nooooothing hereeeee
:D kusjuures ta teadis väga hästi tegelikult, kuidas kirjutama pidi.. lihtsalt ei kasutand esimesel korral aju.
kui ma ta taban mingilt pahanduselt, siis tal on kombeks aeglaselt nurga taha taganeda, kätega sugestiivselt vehkides ja I'm just an illusion öeldes. Olen vist juba rääkinud sellest .. kunagi.
Postin tänase jooksul siinse teksti ikka ära, siis on lootust, et uuel aastal tuleb tihedamini. :) Kuigi, seoses mu peas toimuva mõtetetornaadoga on minus tärganud kummaline kitsidus, st ei taha jagada enam kirjutatut.. ja samas tahan ju ka! :)
Huvitav, kas see endalehoidmisekihk on hea või halb. Ehk peaks just palju kirjutama... või ehk peaks ootama, kuni kihk nii suureks kasvab, et... ma ei teagi. :D Kasvab nii suureks, et ei tahagi enam kirjutada. :D Haha. No kurat teab, eksole. Tuntud tagurpidiantsuna ei eelda ma tavaliselt igaks juhuks midagi.
Ma üleüldse ootan mingit surematut shedöövrit, jumalikku ilmutust, selle asemel, et lihtsalt otsast trükkimist alustada. :) Aga noh... ma natuke veel venitan.. ehk tulebki. :D Haha. Miks teistel võib tulla ja mul mitte. Vabalt võib. :)
:D
Ohjah... avameelsusepuhangud. Kurdan siis ühtlasi, et olen jube paksuks läinud. Jätsin ju suitsetamise maha üleöö, oktoobri algusest vist? Ei mäletagi enam. Tundsin lihtsalt, et... kui veel suitsetan, siis jään haigeks. Ehkki polnud mingeid sümptomeid, aga teate mind küll ja mu kummalisi fiilinguid.
Enihau, nüüd olen siin aegamööda paisunud nagu kukkel. Õhtul panen särgisabad püksi ja kampsuni selga ja hommikumantli kõige peale ontlikult (külm on,) ja hommikul teen silmad lahti ja kõik kohad on tisse täis. See on see hea osa paks-olemisest, olen väga volüümikas just õigetest kohtadest. :D Aga no.... uuest aastast alustame tervislike eluviiside vilistamist.
Muide, nipp - kui jalgadel külm on ja sokke pole, siis lase kummikud sooja vett täis. Ainult et siis peab aeglaselt käima.
--
"My my baby blue
Yeah I'm talkin' about you
My my baby blue
Yeah I've been thinkin' about you.."
Ehk vanad head õhusepad. Jube totter nostalgia on juba mitmendat päeva. Küllap on see tingitud mu aastatetagusest meeste püha kolmainsusest, mis hetkel teatud asjaoludel jälle üksteisest sõltumatult aktuaalne on. Ma ei tea, miks mõnel varahommikul lähed ja järsku mõtled sellele, kuidas teine magab, siuke karvane käte ja jalgade pusa ja.. näed ja tunned ja.. Ja ise mõtled, et miks ometi.
Hah, see on see mu mõttelainete teooria, olin juba unustanud.. igatahes..
Kas tunded üldse saavadki otsa? Ses mõttes, et kas asjad ununevad ja lõppevad kunagi? Või kuhu kadunud mälestused lähevad? Mulle tundub viimasel ajal, et tunded on nagu maad katvad pikkus-ja laiusjooned, ainult et nad liiguvad ja lainetavad suvaliselt läbi inimeste ning vahel astud pahaaimamatult ja ilma mingi loogika või ettehoiatuseta mõnda ammumöödunud tundesse ja kõik meenub nii selgelt nagu oleks see äsja juhtunud. Ja just seetõttu võib totaalne rõõm sekundi murdosa vältel nutuks muutuda, jne.
Mul õnneks on nii iidsed emotsioonid, et ma tunnen sama, mis tollal, pluss lisaks seisaks nagu praegune targem versioon vana (st noore) ja ogara iseenda kõrval ja kommenteeriks/õpetaks sõbralikult. Ja õnneks lähevad sellised asjad kiiresti üle, mul vähemalt. Eip, mitte helilaineteks, ehkki see oleks sms-laenu puhul tragikoomiline, eurod nuukseteks, eks, aga mulle tundub selline... no
nagu oleks kõikjal selline nähtamatu lasershow, ja iga ruuduke või kolmnurk, mille need nähtamatud kiired moodustavad, on mingi random tunne. Ja kui sealt läbi lähed, siis see jääb hetkeks su külge nagu näts. Veel lahedam oleks see, kui nt pikijooned oleks pikaajalised tunded, need on harvemalt ka, mis seletaks pikki deprekaajastuid tervetele rahvustele, kuniks jooned edasi liiguvad nagu tuulega. Ma olen juba terve pika teooria välja mõelnud..
Aga nad on kõik endiselt kallid, igaüks omal kummalisel moel. Ehkki keegi neist pole mulle see "õige." Mul polegi "õiget," ma arvan. Mul on "võimalikud." :D
Kurb on küll natuke, kui inimesed kahetsevad asju. Mina ei kahetse, aga vahel on põnev mõelda, et aga kui oleks hoopis nii läinud, kuhu ma siis praeguseks jõudnud oleks.
Õnneks ma tean oma juuriklust hästi, ilmselt istuks ikkagi samamoodi ja mõtleks, et tahaks shokolaadi või küpsist... :)
L says: ma pean oma impulsiivsel käitumisel silma peal hoidma, tegin just selle luikede järve hüppe ja oleks äärepealt keldrisse kukkunud, maja kõik ragises
hahaha, omg, siuke väike ümar junn ja paki peale on kirjutatud: HOIATUS! Ei soovitata alla 3-aastastele lastele, sisaldab pisidetaile ja lõikavaid teravaid ääri. Ettevaatust - lämbumisoht.
viska või maha ja jookse eemale, ausõna. :D
enivei, olime tööl ja ma rääkisin talle et joosep kirjutas eelmisel aastal jõuluvanale kirja ja jättis kuuse alla
ja siis isa ütleb et jaah, ja siis ärkab hommikul ja kuuse all on suur kast
teeb kasti lahti ja see on tühi
aga jõuluvana ütles sinna sisse suure aitähi
:D
see on nii lahe kuidas ta räägib nüüd, enne ta ei jaganud üldse selliseid lollakaid mõtteid, aga nüüd on hakand tulema, sest ta näeb, et me oleme ühel tasandil selle asjaga
aga nii hea idee... et kummardab ja ütleb kasti sisse "suur aitäh" ja siis tõmbab teibiga kinni... :D
--
Tead, mis mu maailmapildil valesti on. Või noh, mitte valesti, aga tasakaalust väljas. Just äsja avastasin selle, ehkki nüüd tagasi mõeldes imelik, et enne selle peale ei tulnud. Mulle meeldib anda, eks. Aga ma ei oska vastu saada. Või no, mitte vastu, aga üldse saada. :D Margit just ütles, et sa ei taha nagu üldse raha või, kui ma piletiraha tagasi lükkasin, sest no tõepoolest, tegelikult ta aitas mind hoopis hädast välja sellega, et pileti võttis. Muidu oleks niisama hukka läinud, kuni ma selga murdsin kodus..
Ja justsama meenus see naine, kes ukse taga kella andis ja tahtis mulle mahla anda, lihtsalt niisama, puhtast südamest. Ajasin mingit käojaani talle.. ehkki ka käojaanis oli tõde sees, siin ei ütle teile, mis täpselt. :D Igatahes.. naaber, eks. Ja nii armas temast, aga... ma ei julge võtta võõralt.
Ma ju ei anna teistele lonksu ka, ega anna oma kahvliga ampsu. Tihti ei joo ma näiteks teed edasi, kui see on vahepeal mõne inimesega kuskil teises toas omaette olnud.. (No välja arvatud siis, kui ma jommis olen. :D ) Ma olen sedapidi imelik, ja nii inetu minust... aga veel inetum oleks ju olnud vastu võtta, teades, et keegi meist seda ei joo. (Joosep joob vett ja piima, mahla haruharva.)Süümekad jäid igal juhul. Loodan, et ta pakkus ehk mõnele teisele naabrile siis, kellelegi, kel suur janu ja hea meel pärast. :)
Ja nüüd alles oli teatris üks naine, kes andis mulle ühe euro, et me saaksime kava osta. :D Seisime sabas ja nägin kava ja ütlesin midagi a la ohpeller, ma ei võtnud sularaha kaasa... (otse töölt ju tormasime.) Ja ta andis kuidagi üleõla ja ütles, et oh-see-on-nii-väike-raha ja siis läks ruttu kaks sammu ettepoole, et ma tagasi ei saaks anda. :D See tuletas mulle mind ennast meelde, ja ma ei hakanudki tagasi ajama, ütlesin niisama "aitäh," võtsin euro ja ostsin kava. :) Ses mõttes, et ma saan ju aru küll ta motiivist, küllap samasugune teatrilemb. Nii kenad inimesed viimasel ajal mu teel, eksole. :) Õudsalt lahe kava oli, muide. :D Niiiiiii hea meel, et mälestuseks saime. Me Joosepiga mõlemad oleme suured mälestustefanatid, korjame igast jama. :D
Aga näed, õnneks ma ikka arenen, eks. See uksetaga kellahelistamine oli nii rändom, ma ei olnud valmis, eriti kuna meil käivad igasugused pakkujad ja joomarid ukse taga alatasa, kaitseseisak tekib iga kord, kui kell heliseb... Teatris ma olin teadlik, et inimesed on ümberringi, seal oli natuke normaalsem reageering. Peab ju olema valmis ka vastu võtma, kui head inimesed pakuvad heast südamest. Üritan õppida. :) Aga andmine on ikkagi kuidagi... toredam. :) Oleks selleks ainult rohkem võimalusi.
Joosepi isa küsib ka, et mis lapse "ülalpidamiskulud" on, hea sõna, ahaha, nagu ma peaks ahvi. :D No ega palju erinevusi pole, muidugi. :D Mul nagu polekski mingeid kulusid, ma ei mõtle selle peale eriti, kui talle ostan. Ma armastan teda hirmsasti. Noh... ee.. sokke peaks talle ilmselt ostma juurde, pesen neisse viimasel ajal augud sisse. :) Ja jäätist armastab ta küll seda
kõige kallimat, aga see maitseb mulle endale ka, nii et see pole mingi eriline tema kulu. :) Niisiis ei osanudki nagu öelda midagi... mõtlen, et siis küsin, kui mingi suurem asi tekib ja endal võimalust pole.. Nii tore on igal juhul, et ta aidata tahab.
Mulle ei meeldi rahaasju rääkida, see on kuidagi nii... nõme.
(Mulle meeldiks palju rohkem, kui ta saaks Joosepile ise meisterdada midagi, näiteks selle hetkel vajamineva kummuti.. ta oskaks ka, kuldsed käed. :) Või no, osavad. Kuld on nii nadi materjal ju tegelikult, pehme ja libe. :D Kes see siukseid käsi ikka tahaks.)
Ja seepärast ka, et ta tahab järgmisel aastal Eestisse tulla ja oma sõbrad kõik läbi käia üle Eesti. Ja kuna ta tahab pojaga koos olla nii palju kui võimalik, siis võetakse Joosep kaasa... ja kuna Joosep on veel väike ja näeb neid esmakordselt ja on minu külge kasvanud nagu väike siiami krants, siis võetakse mind ka kaasa. :D Ma küll ütlesin talle, et see läheb rahaliselt üsna kulukaks... aga kõvad pead on meil juba vanadest aegadest saadik kombeks.
Tegelikult on mul selle tuuriga üks sootuks teine probleem. Mulle küll meeldib ta uus naine, ja me saame tõenäoliselt hästi läbi omavahel, aga... me oleme ikka väga ühte nägu. :D
Joosep on alati olnud oma isa täielik koopia, see on huumor, kui sarnased nad on, isegi maneerid ja liigutused, geenid on ikka üks hämmastav värk.
Aga jah... kujutasin ette, kuidas me saabume nagu mingi tsirkusetuur, J ja Joosep nagu üks ja sama mees kahes eri suuruses ja siis meie ta naisega sabas ahahaha, nagu krdi kaksikud. Igaüks, kes isaste kohta midagi ütleb, ja raudselt öeldakse, lisab kõõrdpilgu meie, naiste, poole. :D See on lihtsalt nii lollakas olukord. Üks sõbrants soovitas hipiriided kah selga panna, siis tundub loogiline. One big happy family. :D
--
(")> ... <(") Tule teri sööma. -- Hahahaa, tänahommikune südar - inimtühi ja külm Mustakas, kõndisin hiigelpoe ääres omi mõtteid mõeldes ja kui majanurgast umbes meetri kaugusel olin, ilmus järsku maa lähedalt nähtavale naeratav krokodillinägu. :D Ma vist isegi kiljatasin, corgi sabaslentsiv kaelarihma hoidev onu muheles igatahes hirmsasti. :D Tänahommikune aww - poesabas oli minu järel rõõmsa naeratusega mees. Ta ostis ainult ühe asja, arva ära, mille? :D Piparkoogitaina! :) Mul muidugi läks fantaasia kohe käima, kujutasin ette, kuidas ta jookseb koju (kell oli 8 hommikul,) ja paneb ahju sooja ja kui kukub rullima, nii et jahu lendab! :D Eki keelenõuanne - mitte koomamale, vaid tõmbas koomale. :D Koomamale oleks tegelikult põnev, aga kuidas seda mängida? Ahaha, suguühendus. xD L says: Aa, ja eile istus kinos mu selja taga Baari-Paavo või mis ta nimi nüüd oligi. :D M says: Issand kus sa sellist veel mäletad.. :D L says: No see on ju täiesti ebaoluline, seega loomulikult meeles. :D Üks teine päev, sada aastat tagasi. :D Joosep ütles peale esimest korda oma isaga rääkimist, et "hea, et sa mulle Luke nimeks ei pannud." :D Star Wars reference siis, isa esimene lause oli ju ennasttutvustav “tere, ma olen su isa.” Krt, huumorimeel ja absurdimeel on küll minult vist päritud.. :D Ega paljudel esine elu jooksul võimalust sellist lauset kuuldagi muidugi... -- Bussi oodates lasen silmad üle putka mänguasjavalikust, nagu ikka, eksole. Vaatan - uus helikopter, peale kirjutatud: "Fight Plane, mystery action. It can sound, it can light, it can run." :D It can, but it won't. Very mysterious. Ühtlasi on seal juba ammu müügil Crazy Cat Lady Starter Kit (minu nimetus,) kotitäis suuuurte hullumeelsete silmadega plastmasskasse. Iga kord on kange kiusatus need ära osta, lihtsalt huumori eesmärkidel. -- Hompkust, vaatasin just horoskoopi ja seal on kirjas, et skorpionid on täna nagu jommis. :D Ja endal on küll selline tunne, bussipeatuses nägin üht tuttavat ja kõigepealt ütlesin talle et oih, ma vaatasin ja mõtlesin et tuttav nägu aga kes see küll olla võiks. :D No ma mõtetega viimasel ajal igaks juhuks minevikus (kuna neid minevikunägusid aina kerkib, Õ, mu esimene armastus, kirjutas ka alles ja kutsus külla kangesti), siis uuemaid meestuttavaid ei tunne äragi. :D No ja siis ma tõmbasin ta praktiliselt sinna putka juurde ja näitasin talle seda fight plane'i, millest just fb-s kirjutasin, ise naersin muidugi väga... nagu tunneks teda sada aastat juba ja ma ei tea.. ja siis rääkisime natsa valimistest ja ahahaha, siis panin käe talle niimoodi õla peale, ja ta vaatas mu kätt täie hämminguga, ahaha, et mida ma ometi teen. :D Aga ta seisis mul tee peal ees noh, buss tuli! :DDD Ja siis lükkasin teda veidi eest, patsutasin niimoodi sõbralikult ja tormasin minema. :D Hellalt koomiline tagantjärele mõeldes. Ma olin nagu mingi paganama tornaado. :D Tore poiss on muidu, tal on väike poeg ka, hirmsasti armastab oma poega. :) Nii nunnu. Rebasenäoga oli täna, vaatas mind ja kissitas aina silmi. :D Ahaha, ei tea, kas pritsisin tatti või. :D Jumala eest. :D Ma olen nagu üks neist tädidest, teate küll. :D Hahaha, jubeluguküll. Õnneks me pole üldse nii tuttavadki, nii et no wirries. -- ma peaks ka hakkama no habla ingles ütlema, kui miski ei sobi :D hahaha, kui telefonimüüjad helistavad näiteks ütlen hallooo... ja siis ta hakkab rääkima ja viskan kähku no habla ingles'e letti ehkki ta eesti keeles räägib :D ahaha veel parem on öelda, vabandust ma ei oska inglise keelt, ja toru ära panna. vaeseke on tükk aega segaduses et kas ta rääkis inglise keeles või :D joosep just pidi õppima pähe luuletuse kus oli et tantskem, tantskem, mardikesed, sõni kui armu antakse, vorsti kotti väänatakse ja ütles siis, et uuu, tahaks ka ikkagi marti jooksma minna, saaks nii palju süüa. mina siis ütlen, et ega tänapäeval ei anta enam vorsti, tänapäeval pannakse kommi küll joosep vandus vihaselt raisad annavad kommi! kuhu see kõlbab :D haha, pilt kus terve vannituba on rinnuni vahtu täis ja siis üks kommis all: still romantic -- hahaha. õpetasin siimule skaibi selgeks, nii et nüüd rääkisid mingi tund aega ja mängisid sõda skaibi vahendusel :D roomasid mööda põrandaid L says: veidi peomeeleolu St says: Peameeleolu L says: :D haha. seda sõna hakkan kasutama, kui tahan üksi olla Ahahaha, märkasin siin parema külje peal reklaami: "Sul on häbi oma keha pärast ujumispüksid seljas? Aeg on küps kaalust alla võtta." Hetkeks mõtlesin masendumise peale, aga siis kujutasin end basseini äärde seisma nagu sink, küünarnukid selja taga koos ja ujumispüksid õlgadesse soonimas... :D Täitsa lõbus oleks, ja keha küll ei häbeneks, pigem nagu aju.. :D Püksid ju ikka jalas tavaliselt. Ja mis kuramuse ennastaustav dieedireklaamija kasutab sõna "küps?" :D See on nagu Free range. Never gonna work. :D Mis siin vaba saab olla, kui range on antud. :P Küps on ju toit... kohe hakkab ila tilkuma ja dieet ongi siuhti peppensis. M: ma sain ka maal koerakäppa nuusutada.... maailma parim lõhn :) L: on jah :) oli seal koer ka küljes? norra keel on natuke nagu köhahoog üldse aga mulle meeldib. ja norra mehed on mind alati tõmmand :D kuidagi siuke.. meri ja külm ilm ja.. kampsunid seljas :D -- tead kuidas ma oma ema käest tõe kätte saan? ta ju valetab koguaeg mulle. ma siis küsisin et kas selle soola viskasid ära, kuhu need ööliblikad paljunema läksid. tema: jaa, loomulikult. mina: no arvesta sellega, et kui ma ära suren ükspäev, siis ma tulen tagasi ja vaatan, kas sa rääkisid tõtt. ja siis ma tulen kummitama sind, kui valetasid ema: no võta siis see uus pakk tead neid tähetabeleid ja siis küsitakse, et millist sõna sa kõige esimesena märkad? ma nägin Pines. ja mõtlen, et huvitav, mida see tähendab umbes minuti mõtlesin, siis nägin et tegelt on happiness :D mul vist nii käibki või ehk kõigil? et alguses arvad et mingi jama, ja siis hiljem vaadates alles mõistad, et krt, happiness. :D nüüd oskame juba varem kahtlustama hakata, onju? :) täna rääkisime j-ga mingi kaks tundi vähemalt, tõenäoliselt kauem ja siis rääkisime joosepist midagi ja ta ütles naljatavalt at arukas poiss, ilmselgelt minusse. ja ma siis lisasin et ja väikese tagumikuga. ILMselgelt minusse. kui juba absurdi laskusime, eksole. :D aga ta jäi hetkeks täiega vait ja ei osanud nagu midagi öelda ja see ajas nii naerma :D ta ei teadnud kuidas mulle teatada, et tegelt on igavene suur tagumik sul ju! :D L says: :) jaa koer teeb kõik paremaks peale väljamaareiside St says: XD St says: Ma eile r22kisin mingite venelastega kes s6id kiievikotletti Ja siis me ytlesime et mis liha see on ja tyyp ytles: tuvi...breast Ja siis ytles, ma tean kuidas tissid on aga ma ei tea kuidas breast 6elda St says: Ja siis ma ytlesin tuvitissid L says: ahaha :D St says: Ja ta ise naeris pool tumdi St says: ma leidsin veini!!!! L says: :D yay L says: joosep ütles et järgmisest aastast tahab kitarritundi minna, alates kolmandast klassist lubatakse isa on vist juba hakanud talle kitarre valima ütles et usast saab odavamalt :D St says: :D tuuuuuuuus Tahaks ka kitarri :DDDDD L says: :D pane väike seelik selga ja seo tissid kinni. hobusesabad pähe ja ehk õnnestub teda veenda, et tegelt sain kaksikud St says: XDXD V2ike seelik xd ma tahtsin Milka kampaaniast osa võtta, meile mõlemale joosepiga maitsevad need küpsised ka, ja odavalt sai, ostsin siis kohe kolm pakki. ja siis viskasin ostutsheki ära fkn udupea aga küpsised olid head :D L says: kas sul on seal nesquiki kakaod? teinekord vaata seda pilti sel pakil lähemalt. ma eile sain kreepsu jänes joob neegripeast kõrrega :D tõsilugu tegelt on jänese sõrmed ümber klaasi. kolm sõrme, kõige esimene on kõige suurem, see on nina. ja siis all on lopsakad neegrihuuled mul võttis tükk aega, enne kui aru sain, et see pole neegripilt :D ja see piimaviirg on nagu päikseprillid, siuksed futuristlikult kitsad, või nagu neil lumelauduritel on tsheki horrorlingilt pilti: http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.arn.lv/xml/2849/big/IMG7910.jpg&imgrefurl=http://www.arn.lv/?tp%3D1485%26prodsid%3D2849%26lang%3Dlv&h=246&w=280&sz=51&tbnid=d8PGYKae6GL-XM:&tbnh=90&tbnw=102&zoom=1&usg=__teJG-cDDX8qRUaKCfGU47uGX_nU=&docid=59QnhZzVDilTrM&sa=X&ei=9CY2UsmuGPGP4gSzs4GYBg&ved=0CGAQ9QEwDg&dur=7429* < http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.arn.lv/xml/2849/big/IMG7910.jpg&imgrefurl=http://www.arn.lv/?tp%3D1485%26prodsid%3D2849%26lang%3Dlv&h=246&w=280&sz=51&tbnid=d8PGYKae6GL-XM:&tbnh=90&tbnw=102&zoom=1&usg=__teJG-cDDX8qRUaKCfGU47uGX_nU=&docid=59QnhZzVDilTrM&sa=X&ei=9CY2UsmuGPGP4gSzs4GYBg&ved=0CGAQ9QEwDg&dur=7429>
:D ma nägin seda altpoolt, istusin köögis taburetil ja see pakk oli kapis
riiulil, jänest polnud üldse näha
sonks on ka õige :D
--
:D pilt merejalaväelasest kes läks kaitsma mingit noorukit ja sai peksa ja
ütleb et teeks iga kell uuesti nii.
ja siis seal pildi all üks kommenteerib: your the man.
Teine parandab: you're
kolmas: Nah, pretty sure there is no asterisk in the word.
:D
Selah Sue - This World -
Huvitav, kas Teele-nimelised naised tunnevad pidevat vajadust kuskile
minna, rännata..?
Ed Sheeran - Give Me Love -
Hahahaha, Riina staatus:
“Loen lehest reisipakkumist Lapimaale jõuluvana juurde.
Ilus pikk kirjeldus ja siis ühtäkki on tekst: õhtul tuleb majakeste juurde jõuluvana (eestlane, bussijuht)”
--
L: teine m hakkas raamatuid kirjutama. sul ei ole samu mõtteid?
M: Ma ei oska kirjutada
L: joonista siis oma elulugu
tantsi
M: Kah mul elulugu
L: elulootants oleks ju põnev
M: Ma ei mäleta muffigi
L: ma pärast mõtlesin, et kirjutaks ka.. aga just, jõudsid ette ma ei mäleta ju ka
hea elulugu küll, kaks asja.
M: Lihtsalt passiks ja eeeeeee....et eeeeeee...
Ja läheks laiali
L: jõin kalja ja sõin suhkrusaia
the end
M: Just
L: meil oleks väga lakoonilised elulood
peaks vastastikku kirjutama, siis oleks põnevam mõtleme välja, mida ei tea
M: Oh, hea mõte
Vaatad raamaturiiulis oh, ägedad kaaned ja lahe pealkiri ja siis teed
lahti...peale ühe lause polegi, ülejäænud on tühjad lehed kirjuta ise edasi
--
L: ma käisin ükspäev seal sinukandis, mõtlesin et helistan ja ütlen, et tere,
siin maxima juhataja, meil on teile üks pakkumine. kui viie minutiga maxima
juurde tulete, saate üllatuse
M: Miks sa ei teinud siis?
L: aga siis mõtlesin et ei oska numbrit salajaseks teha
laenaks mingi suvalise käest telefoni ja helistaks...
tere, võitsite kolm muna
--
L: ta on ju horoskoobikunn
koostab neid kaarte ja värke
ütles ju mulle ükskord just sellepärast et jaaa, sa oled NII empaatiline!
mul jäi suu lahti et ta mind üldse märganud on :D
oli vist vaadand enne et mul on uraan kuus või midagi :D
tegelt uraan ei saa vist kuus olla? mõlemad ju taevakehad
krt seda teab, mul käib see üle mõistuse
M: Küsid minu käest või?
L: :D
õde on üritand mulle seletada, aga ma ei jaksa terve lause jooksul
keskendunud olla
M: :D
...hing käib ringi soorebasel... Ongi sellised sõnad või? Nii nummi. Enivei, nägin just aknast, kuidas üks väike poiss tuli, koolikott seljas, jopehõlmad lahti, kampsunid ja mütsid süles, sall lohises mitu meetrit takkajärgi. Mõni ime, et esimestel aastatel haigused murravad. Aga... jumal tänatud, nad on kõik seal topskid, ma juba mõtlesin, et ainult minu järglane tuleb juba kolmandat päeva sandaalidega koju ja unustab saapad kooli. Täna käisin ja tõin suure kotitäie saapaid koju. Ja siis ta saabus,
suure naeratusega, vahetusjalatsid jälle jalas... aga noh, tõi mulle Raffaellot. Naljatilk, ma annan talle taskuraha ja ta ostab mulle selle eest kingitusi.
--
Aga see-eest nägin trollijuhti, kes foori taga seisma jäädes kohe pastaka ja paberi haaras ja kähku kirjutama hakkas. Mõtlen, et ta on kindlasti poeet. "Ta käib mööda maad ja ta silmadesse mahub terve taevas.."
Lugesin just õudsat uudist ka:
A thirty-eight year old man from Brisbane was left with no alternative but to watch an entire concert with his eyes, after he mistakenly left his phone at home.
--
L says: ema tegi liha ja kartulisalatit. st kutsus just sööma, aga samas... ma kuulen, kuidas ta liha taob alles pehmeks... ma ei saa nüüd aru hästi..
M says: ta paneb liha taldrikutele
L says: eriti energiliselt :D
M says: jah :D
L says: haamri abiga... et ikka ilusti taldriku külge jääks
M says: jh, muidu veel libiseb maha
L says: :D
--
M: Ma ei näe sind üldse, oled online?
L: ma sind näen küll
istud seal, aluspükstes
veinipudeliga
Näen teid kõiki seal istumas. Tõsiselt. Pange püksid jalga ja naeratage.
Hõissa! Olgu teil mõnus aastavahetus, saatke vana pinsile ja võtke uus rõõmsa südamega vastu, küll ta siis peegeldab teile sedasama rõõmu.
--
Meh, juba lõppebki... jõuan vist napilt ikka detsembrisse veel, jeee! :) Jaanuarist üritan siis targemat juttu ajada. :D
Hahaha, as if.
Kallid ja musid!
Kuidas 2013 tundub kokkuvõtvalt? Mu arust üks parimaid aastaid üle pika aja. :) Joosepi isa võttis aru pähe ja avastas lõpuks isarõõmud ja mina leidsin iseennast jälle (neil kahel suuremal selleaastasel sündmusel pole küll mingit omavahelist seost, täpsuse mõttes lisan :) ), ja muidu on ka üsna selline.. sujuv käik sees olnud. Ja mõtted on selged olnud, ei mingit udu, see on nii suurepärane. :)
Täna bussijuht soovis ka head vana aasta lõppu lugupeetud reisijatele, mul tuli pisar silma. :)
Kahju on sellest va 2013-st. Võiks veel natuke kesta.
Jääme vist ikka koju aastavahetuseks, ehkki Inks kutsus külla, nii armas temast. Aga Joosep tahab raudselt isaga skaibis (skype noh) jaurata ja mul oli horoskoobis öeldud, et stay at home or else shit will hit the fan. Ja mul on oma fännidest kahju, seega jään koitsa. :D
Haa, täna sattusin just sel hetkel blogisse, kui viimane siiasattuja oli Kanadast. Vaatan - Ontario, Canada ja mõtlen, et huvitav, kas see oli mingi kommenteerijarobot või pärisinimene... Kui pärisinimene, siis tervitused, ja kõigile teistele ka. Nii tore on mõelda, et kuskilt kaugelt keegi loeb ja leiab ehk mõne mõttejupi või suutäie naeru. Lähematele lugejatele kah semutsev müks õlapiirkonda.
Kuulen, kuidas Joosep oma isaga teises toas skaibi kaudu peitust mängib.
Ilmselt ei leita, sest hüüdis just vihjeks: "Vaata! Ma näitan sulle sõrme! ...mitte keskmist!!!"
enne joonistas just püssi ja kirjutas kõrvale "desert egale"
tuleb näitama.
mina: ...ee.. ma parem ei ütle midagi, muidu sa vihastad
tema: ütle ikka
mina: kas sa oled kindel, et eagle nii kirjutatakse
joosep vaatab pilti, siis võtab aeglaselt kõrvalt vildika, hakkab "egale" peale peitvaid kriipsukesi tõmbama, samal ajal veenvalt venitades: theeere waaas nooooothing hereeeee
:D kusjuures ta teadis väga hästi tegelikult, kuidas kirjutama pidi.. lihtsalt ei kasutand esimesel korral aju.
kui ma ta taban mingilt pahanduselt, siis tal on kombeks aeglaselt nurga taha taganeda, kätega sugestiivselt vehkides ja I'm just an illusion öeldes. Olen vist juba rääkinud sellest .. kunagi.
Postin tänase jooksul siinse teksti ikka ära, siis on lootust, et uuel aastal tuleb tihedamini. :) Kuigi, seoses mu peas toimuva mõtetetornaadoga on minus tärganud kummaline kitsidus, st ei taha jagada enam kirjutatut.. ja samas tahan ju ka! :)
Huvitav, kas see endalehoidmisekihk on hea või halb. Ehk peaks just palju kirjutama... või ehk peaks ootama, kuni kihk nii suureks kasvab, et... ma ei teagi. :D Kasvab nii suureks, et ei tahagi enam kirjutada. :D Haha. No kurat teab, eksole. Tuntud tagurpidiantsuna ei eelda ma tavaliselt igaks juhuks midagi.
Ma üleüldse ootan mingit surematut shedöövrit, jumalikku ilmutust, selle asemel, et lihtsalt otsast trükkimist alustada. :) Aga noh... ma natuke veel venitan.. ehk tulebki. :D Haha. Miks teistel võib tulla ja mul mitte. Vabalt võib. :)
:D
Ohjah... avameelsusepuhangud. Kurdan siis ühtlasi, et olen jube paksuks läinud. Jätsin ju suitsetamise maha üleöö, oktoobri algusest vist? Ei mäletagi enam. Tundsin lihtsalt, et... kui veel suitsetan, siis jään haigeks. Ehkki polnud mingeid sümptomeid, aga teate mind küll ja mu kummalisi fiilinguid.
Enihau, nüüd olen siin aegamööda paisunud nagu kukkel. Õhtul panen särgisabad püksi ja kampsuni selga ja hommikumantli kõige peale ontlikult (külm on,) ja hommikul teen silmad lahti ja kõik kohad on tisse täis. See on see hea osa paks-olemisest, olen väga volüümikas just õigetest kohtadest. :D Aga no.... uuest aastast alustame tervislike eluviiside vilistamist.
Muide, nipp - kui jalgadel külm on ja sokke pole, siis lase kummikud sooja vett täis. Ainult et siis peab aeglaselt käima.
--
"My my baby blue
Yeah I'm talkin' about you
My my baby blue
Yeah I've been thinkin' about you.."
Ehk vanad head õhusepad. Jube totter nostalgia on juba mitmendat päeva. Küllap on see tingitud mu aastatetagusest meeste püha kolmainsusest, mis hetkel teatud asjaoludel jälle üksteisest sõltumatult aktuaalne on. Ma ei tea, miks mõnel varahommikul lähed ja järsku mõtled sellele, kuidas teine magab, siuke karvane käte ja jalgade pusa ja.. näed ja tunned ja.. Ja ise mõtled, et miks ometi.
Hah, see on see mu mõttelainete teooria, olin juba unustanud.. igatahes..
Kas tunded üldse saavadki otsa? Ses mõttes, et kas asjad ununevad ja lõppevad kunagi? Või kuhu kadunud mälestused lähevad? Mulle tundub viimasel ajal, et tunded on nagu maad katvad pikkus-ja laiusjooned, ainult et nad liiguvad ja lainetavad suvaliselt läbi inimeste ning vahel astud pahaaimamatult ja ilma mingi loogika või ettehoiatuseta mõnda ammumöödunud tundesse ja kõik meenub nii selgelt nagu oleks see äsja juhtunud. Ja just seetõttu võib totaalne rõõm sekundi murdosa vältel nutuks muutuda, jne.
Mul õnneks on nii iidsed emotsioonid, et ma tunnen sama, mis tollal, pluss lisaks seisaks nagu praegune targem versioon vana (st noore) ja ogara iseenda kõrval ja kommenteeriks/õpetaks sõbralikult. Ja õnneks lähevad sellised asjad kiiresti üle, mul vähemalt. Eip, mitte helilaineteks, ehkki see oleks sms-laenu puhul tragikoomiline, eurod nuukseteks, eks, aga mulle tundub selline... no
nagu oleks kõikjal selline nähtamatu lasershow, ja iga ruuduke või kolmnurk, mille need nähtamatud kiired moodustavad, on mingi random tunne. Ja kui sealt läbi lähed, siis see jääb hetkeks su külge nagu näts. Veel lahedam oleks see, kui nt pikijooned oleks pikaajalised tunded, need on harvemalt ka, mis seletaks pikki deprekaajastuid tervetele rahvustele, kuniks jooned edasi liiguvad nagu tuulega. Ma olen juba terve pika teooria välja mõelnud..
Aga nad on kõik endiselt kallid, igaüks omal kummalisel moel. Ehkki keegi neist pole mulle see "õige." Mul polegi "õiget," ma arvan. Mul on "võimalikud." :D
Kurb on küll natuke, kui inimesed kahetsevad asju. Mina ei kahetse, aga vahel on põnev mõelda, et aga kui oleks hoopis nii läinud, kuhu ma siis praeguseks jõudnud oleks.
Õnneks ma tean oma juuriklust hästi, ilmselt istuks ikkagi samamoodi ja mõtleks, et tahaks shokolaadi või küpsist... :)
L says: ma pean oma impulsiivsel käitumisel silma peal hoidma, tegin just selle luikede järve hüppe ja oleks äärepealt keldrisse kukkunud, maja kõik ragises
hahaha, omg, siuke väike ümar junn ja paki peale on kirjutatud: HOIATUS! Ei soovitata alla 3-aastastele lastele, sisaldab pisidetaile ja lõikavaid teravaid ääri. Ettevaatust - lämbumisoht.
viska või maha ja jookse eemale, ausõna. :D
enivei, olime tööl ja ma rääkisin talle et joosep kirjutas eelmisel aastal jõuluvanale kirja ja jättis kuuse alla
ja siis isa ütleb et jaah, ja siis ärkab hommikul ja kuuse all on suur kast
teeb kasti lahti ja see on tühi
aga jõuluvana ütles sinna sisse suure aitähi
:D
see on nii lahe kuidas ta räägib nüüd, enne ta ei jaganud üldse selliseid lollakaid mõtteid, aga nüüd on hakand tulema, sest ta näeb, et me oleme ühel tasandil selle asjaga
aga nii hea idee... et kummardab ja ütleb kasti sisse "suur aitäh" ja siis tõmbab teibiga kinni... :D
--
Tead, mis mu maailmapildil valesti on. Või noh, mitte valesti, aga tasakaalust väljas. Just äsja avastasin selle, ehkki nüüd tagasi mõeldes imelik, et enne selle peale ei tulnud. Mulle meeldib anda, eks. Aga ma ei oska vastu saada. Või no, mitte vastu, aga üldse saada. :D Margit just ütles, et sa ei taha nagu üldse raha või, kui ma piletiraha tagasi lükkasin, sest no tõepoolest, tegelikult ta aitas mind hoopis hädast välja sellega, et pileti võttis. Muidu oleks niisama hukka läinud, kuni ma selga murdsin kodus..
Ja justsama meenus see naine, kes ukse taga kella andis ja tahtis mulle mahla anda, lihtsalt niisama, puhtast südamest. Ajasin mingit käojaani talle.. ehkki ka käojaanis oli tõde sees, siin ei ütle teile, mis täpselt. :D Igatahes.. naaber, eks. Ja nii armas temast, aga... ma ei julge võtta võõralt.
Ma ju ei anna teistele lonksu ka, ega anna oma kahvliga ampsu. Tihti ei joo ma näiteks teed edasi, kui see on vahepeal mõne inimesega kuskil teises toas omaette olnud.. (No välja arvatud siis, kui ma jommis olen. :D ) Ma olen sedapidi imelik, ja nii inetu minust... aga veel inetum oleks ju olnud vastu võtta, teades, et keegi meist seda ei joo. (Joosep joob vett ja piima, mahla haruharva.)Süümekad jäid igal juhul. Loodan, et ta pakkus ehk mõnele teisele naabrile siis, kellelegi, kel suur janu ja hea meel pärast. :)
Ja nüüd alles oli teatris üks naine, kes andis mulle ühe euro, et me saaksime kava osta. :D Seisime sabas ja nägin kava ja ütlesin midagi a la ohpeller, ma ei võtnud sularaha kaasa... (otse töölt ju tormasime.) Ja ta andis kuidagi üleõla ja ütles, et oh-see-on-nii-väike-raha ja siis läks ruttu kaks sammu ettepoole, et ma tagasi ei saaks anda. :D See tuletas mulle mind ennast meelde, ja ma ei hakanudki tagasi ajama, ütlesin niisama "aitäh," võtsin euro ja ostsin kava. :) Ses mõttes, et ma saan ju aru küll ta motiivist, küllap samasugune teatrilemb. Nii kenad inimesed viimasel ajal mu teel, eksole. :) Õudsalt lahe kava oli, muide. :D Niiiiiii hea meel, et mälestuseks saime. Me Joosepiga mõlemad oleme suured mälestustefanatid, korjame igast jama. :D
Aga näed, õnneks ma ikka arenen, eks. See uksetaga kellahelistamine oli nii rändom, ma ei olnud valmis, eriti kuna meil käivad igasugused pakkujad ja joomarid ukse taga alatasa, kaitseseisak tekib iga kord, kui kell heliseb... Teatris ma olin teadlik, et inimesed on ümberringi, seal oli natuke normaalsem reageering. Peab ju olema valmis ka vastu võtma, kui head inimesed pakuvad heast südamest. Üritan õppida. :) Aga andmine on ikkagi kuidagi... toredam. :) Oleks selleks ainult rohkem võimalusi.
Joosepi isa küsib ka, et mis lapse "ülalpidamiskulud" on, hea sõna, ahaha, nagu ma peaks ahvi. :D No ega palju erinevusi pole, muidugi. :D Mul nagu polekski mingeid kulusid, ma ei mõtle selle peale eriti, kui talle ostan. Ma armastan teda hirmsasti. Noh... ee.. sokke peaks talle ilmselt ostma juurde, pesen neisse viimasel ajal augud sisse. :) Ja jäätist armastab ta küll seda
kõige kallimat, aga see maitseb mulle endale ka, nii et see pole mingi eriline tema kulu. :) Niisiis ei osanudki nagu öelda midagi... mõtlen, et siis küsin, kui mingi suurem asi tekib ja endal võimalust pole.. Nii tore on igal juhul, et ta aidata tahab.
Mulle ei meeldi rahaasju rääkida, see on kuidagi nii... nõme.
(Mulle meeldiks palju rohkem, kui ta saaks Joosepile ise meisterdada midagi, näiteks selle hetkel vajamineva kummuti.. ta oskaks ka, kuldsed käed. :) Või no, osavad. Kuld on nii nadi materjal ju tegelikult, pehme ja libe. :D Kes see siukseid käsi ikka tahaks.)
Ja seepärast ka, et ta tahab järgmisel aastal Eestisse tulla ja oma sõbrad kõik läbi käia üle Eesti. Ja kuna ta tahab pojaga koos olla nii palju kui võimalik, siis võetakse Joosep kaasa... ja kuna Joosep on veel väike ja näeb neid esmakordselt ja on minu külge kasvanud nagu väike siiami krants, siis võetakse mind ka kaasa. :D Ma küll ütlesin talle, et see läheb rahaliselt üsna kulukaks... aga kõvad pead on meil juba vanadest aegadest saadik kombeks.
Tegelikult on mul selle tuuriga üks sootuks teine probleem. Mulle küll meeldib ta uus naine, ja me saame tõenäoliselt hästi läbi omavahel, aga... me oleme ikka väga ühte nägu. :D
Joosep on alati olnud oma isa täielik koopia, see on huumor, kui sarnased nad on, isegi maneerid ja liigutused, geenid on ikka üks hämmastav värk.
Aga jah... kujutasin ette, kuidas me saabume nagu mingi tsirkusetuur, J ja Joosep nagu üks ja sama mees kahes eri suuruses ja siis meie ta naisega sabas ahahaha, nagu krdi kaksikud. Igaüks, kes isaste kohta midagi ütleb, ja raudselt öeldakse, lisab kõõrdpilgu meie, naiste, poole. :D See on lihtsalt nii lollakas olukord. Üks sõbrants soovitas hipiriided kah selga panna, siis tundub loogiline. One big happy family. :D
--
(")> ... <(") Tule teri sööma. -- Hahahaa, tänahommikune südar - inimtühi ja külm Mustakas, kõndisin hiigelpoe ääres omi mõtteid mõeldes ja kui majanurgast umbes meetri kaugusel olin, ilmus järsku maa lähedalt nähtavale naeratav krokodillinägu. :D Ma vist isegi kiljatasin, corgi sabaslentsiv kaelarihma hoidev onu muheles igatahes hirmsasti. :D Tänahommikune aww - poesabas oli minu järel rõõmsa naeratusega mees. Ta ostis ainult ühe asja, arva ära, mille? :D Piparkoogitaina! :) Mul muidugi läks fantaasia kohe käima, kujutasin ette, kuidas ta jookseb koju (kell oli 8 hommikul,) ja paneb ahju sooja ja kui kukub rullima, nii et jahu lendab! :D Eki keelenõuanne - mitte koomamale, vaid tõmbas koomale. :D Koomamale oleks tegelikult põnev, aga kuidas seda mängida? Ahaha, suguühendus. xD L says: Aa, ja eile istus kinos mu selja taga Baari-Paavo või mis ta nimi nüüd oligi. :D M says: Issand kus sa sellist veel mäletad.. :D L says: No see on ju täiesti ebaoluline, seega loomulikult meeles. :D Üks teine päev, sada aastat tagasi. :D Joosep ütles peale esimest korda oma isaga rääkimist, et "hea, et sa mulle Luke nimeks ei pannud." :D Star Wars reference siis, isa esimene lause oli ju ennasttutvustav “tere, ma olen su isa.” Krt, huumorimeel ja absurdimeel on küll minult vist päritud.. :D Ega paljudel esine elu jooksul võimalust sellist lauset kuuldagi muidugi... -- Bussi oodates lasen silmad üle putka mänguasjavalikust, nagu ikka, eksole. Vaatan - uus helikopter, peale kirjutatud: "Fight Plane, mystery action. It can sound, it can light, it can run." :D It can, but it won't. Very mysterious. Ühtlasi on seal juba ammu müügil Crazy Cat Lady Starter Kit (minu nimetus,) kotitäis suuuurte hullumeelsete silmadega plastmasskasse. Iga kord on kange kiusatus need ära osta, lihtsalt huumori eesmärkidel. -- Hompkust, vaatasin just horoskoopi ja seal on kirjas, et skorpionid on täna nagu jommis. :D Ja endal on küll selline tunne, bussipeatuses nägin üht tuttavat ja kõigepealt ütlesin talle et oih, ma vaatasin ja mõtlesin et tuttav nägu aga kes see küll olla võiks. :D No ma mõtetega viimasel ajal igaks juhuks minevikus (kuna neid minevikunägusid aina kerkib, Õ, mu esimene armastus, kirjutas ka alles ja kutsus külla kangesti), siis uuemaid meestuttavaid ei tunne äragi. :D No ja siis ma tõmbasin ta praktiliselt sinna putka juurde ja näitasin talle seda fight plane'i, millest just fb-s kirjutasin, ise naersin muidugi väga... nagu tunneks teda sada aastat juba ja ma ei tea.. ja siis rääkisime natsa valimistest ja ahahaha, siis panin käe talle niimoodi õla peale, ja ta vaatas mu kätt täie hämminguga, ahaha, et mida ma ometi teen. :D Aga ta seisis mul tee peal ees noh, buss tuli! :DDD Ja siis lükkasin teda veidi eest, patsutasin niimoodi sõbralikult ja tormasin minema. :D Hellalt koomiline tagantjärele mõeldes. Ma olin nagu mingi paganama tornaado. :D Tore poiss on muidu, tal on väike poeg ka, hirmsasti armastab oma poega. :) Nii nunnu. Rebasenäoga oli täna, vaatas mind ja kissitas aina silmi. :D Ahaha, ei tea, kas pritsisin tatti või. :D Jumala eest. :D Ma olen nagu üks neist tädidest, teate küll. :D Hahaha, jubeluguküll. Õnneks me pole üldse nii tuttavadki, nii et no wirries. -- ma peaks ka hakkama no habla ingles ütlema, kui miski ei sobi :D hahaha, kui telefonimüüjad helistavad näiteks ütlen hallooo... ja siis ta hakkab rääkima ja viskan kähku no habla ingles'e letti ehkki ta eesti keeles räägib :D ahaha veel parem on öelda, vabandust ma ei oska inglise keelt, ja toru ära panna. vaeseke on tükk aega segaduses et kas ta rääkis inglise keeles või :D joosep just pidi õppima pähe luuletuse kus oli et tantskem, tantskem, mardikesed, sõni kui armu antakse, vorsti kotti väänatakse ja ütles siis, et uuu, tahaks ka ikkagi marti jooksma minna, saaks nii palju süüa. mina siis ütlen, et ega tänapäeval ei anta enam vorsti, tänapäeval pannakse kommi küll joosep vandus vihaselt raisad annavad kommi! kuhu see kõlbab :D haha, pilt kus terve vannituba on rinnuni vahtu täis ja siis üks kommis all: still romantic -- hahaha. õpetasin siimule skaibi selgeks, nii et nüüd rääkisid mingi tund aega ja mängisid sõda skaibi vahendusel :D roomasid mööda põrandaid L says: veidi peomeeleolu St says: Peameeleolu L says: :D haha. seda sõna hakkan kasutama, kui tahan üksi olla Ahahaha, märkasin siin parema külje peal reklaami: "Sul on häbi oma keha pärast ujumispüksid seljas? Aeg on küps kaalust alla võtta." Hetkeks mõtlesin masendumise peale, aga siis kujutasin end basseini äärde seisma nagu sink, küünarnukid selja taga koos ja ujumispüksid õlgadesse soonimas... :D Täitsa lõbus oleks, ja keha küll ei häbeneks, pigem nagu aju.. :D Püksid ju ikka jalas tavaliselt. Ja mis kuramuse ennastaustav dieedireklaamija kasutab sõna "küps?" :D See on nagu Free range. Never gonna work. :D Mis siin vaba saab olla, kui range on antud. :P Küps on ju toit... kohe hakkab ila tilkuma ja dieet ongi siuhti peppensis. M: ma sain ka maal koerakäppa nuusutada.... maailma parim lõhn :) L: on jah :) oli seal koer ka küljes? norra keel on natuke nagu köhahoog üldse aga mulle meeldib. ja norra mehed on mind alati tõmmand :D kuidagi siuke.. meri ja külm ilm ja.. kampsunid seljas :D -- tead kuidas ma oma ema käest tõe kätte saan? ta ju valetab koguaeg mulle. ma siis küsisin et kas selle soola viskasid ära, kuhu need ööliblikad paljunema läksid. tema: jaa, loomulikult. mina: no arvesta sellega, et kui ma ära suren ükspäev, siis ma tulen tagasi ja vaatan, kas sa rääkisid tõtt. ja siis ma tulen kummitama sind, kui valetasid ema: no võta siis see uus pakk tead neid tähetabeleid ja siis küsitakse, et millist sõna sa kõige esimesena märkad? ma nägin Pines. ja mõtlen, et huvitav, mida see tähendab umbes minuti mõtlesin, siis nägin et tegelt on happiness :D mul vist nii käibki või ehk kõigil? et alguses arvad et mingi jama, ja siis hiljem vaadates alles mõistad, et krt, happiness. :D nüüd oskame juba varem kahtlustama hakata, onju? :) täna rääkisime j-ga mingi kaks tundi vähemalt, tõenäoliselt kauem ja siis rääkisime joosepist midagi ja ta ütles naljatavalt at arukas poiss, ilmselgelt minusse. ja ma siis lisasin et ja väikese tagumikuga. ILMselgelt minusse. kui juba absurdi laskusime, eksole. :D aga ta jäi hetkeks täiega vait ja ei osanud nagu midagi öelda ja see ajas nii naerma :D ta ei teadnud kuidas mulle teatada, et tegelt on igavene suur tagumik sul ju! :D L says: :) jaa koer teeb kõik paremaks peale väljamaareiside St says: XD St says: Ma eile r22kisin mingite venelastega kes s6id kiievikotletti Ja siis me ytlesime et mis liha see on ja tyyp ytles: tuvi...breast Ja siis ytles, ma tean kuidas tissid on aga ma ei tea kuidas breast 6elda St says: Ja siis ma ytlesin tuvitissid L says: ahaha :D St says: Ja ta ise naeris pool tumdi St says: ma leidsin veini!!!! L says: :D yay L says: joosep ütles et järgmisest aastast tahab kitarritundi minna, alates kolmandast klassist lubatakse isa on vist juba hakanud talle kitarre valima ütles et usast saab odavamalt :D St says: :D tuuuuuuuus Tahaks ka kitarri :DDDDD L says: :D pane väike seelik selga ja seo tissid kinni. hobusesabad pähe ja ehk õnnestub teda veenda, et tegelt sain kaksikud St says: XDXD V2ike seelik xd ma tahtsin Milka kampaaniast osa võtta, meile mõlemale joosepiga maitsevad need küpsised ka, ja odavalt sai, ostsin siis kohe kolm pakki. ja siis viskasin ostutsheki ära fkn udupea aga küpsised olid head :D L says: kas sul on seal nesquiki kakaod? teinekord vaata seda pilti sel pakil lähemalt. ma eile sain kreepsu jänes joob neegripeast kõrrega :D tõsilugu tegelt on jänese sõrmed ümber klaasi. kolm sõrme, kõige esimene on kõige suurem, see on nina. ja siis all on lopsakad neegrihuuled mul võttis tükk aega, enne kui aru sain, et see pole neegripilt :D ja see piimaviirg on nagu päikseprillid, siuksed futuristlikult kitsad, või nagu neil lumelauduritel on tsheki horrorlingilt pilti: http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.arn.lv/xml/2849/big/IMG7910.jpg&imgrefurl=http://www.arn.lv/?tp%3D1485%26prodsid%3D2849%26lang%3Dlv&h=246&w=280&sz=51&tbnid=d8PGYKae6GL-XM:&tbnh=90&tbnw=102&zoom=1&usg=__teJG-cDDX8qRUaKCfGU47uGX_nU=&docid=59QnhZzVDilTrM&sa=X&ei=9CY2UsmuGPGP4gSzs4GYBg&ved=0CGAQ9QEwDg&dur=7429* < http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.arn.lv/xml/2849/big/IMG7910.jpg&imgrefurl=http://www.arn.lv/?tp%3D1485%26prodsid%3D2849%26lang%3Dlv&h=246&w=280&sz=51&tbnid=d8PGYKae6GL-XM:&tbnh=90&tbnw=102&zoom=1&usg=__teJG-cDDX8qRUaKCfGU47uGX_nU=&docid=59QnhZzVDilTrM&sa=X&ei=9CY2UsmuGPGP4gSzs4GYBg&ved=0CGAQ9QEwDg&dur=7429>
:D ma nägin seda altpoolt, istusin köögis taburetil ja see pakk oli kapis
riiulil, jänest polnud üldse näha
sonks on ka õige :D
--
:D pilt merejalaväelasest kes läks kaitsma mingit noorukit ja sai peksa ja
ütleb et teeks iga kell uuesti nii.
ja siis seal pildi all üks kommenteerib: your the man.
Teine parandab: you're
kolmas: Nah, pretty sure there is no asterisk in the word.
:D
Selah Sue - This World -
Huvitav, kas Teele-nimelised naised tunnevad pidevat vajadust kuskile
minna, rännata..?
Ed Sheeran - Give Me Love -
Hahahaha, Riina staatus:
“Loen lehest reisipakkumist Lapimaale jõuluvana juurde.
Ilus pikk kirjeldus ja siis ühtäkki on tekst: õhtul tuleb majakeste juurde jõuluvana (eestlane, bussijuht)”
--
L: teine m hakkas raamatuid kirjutama. sul ei ole samu mõtteid?
M: Ma ei oska kirjutada
L: joonista siis oma elulugu
tantsi
M: Kah mul elulugu
L: elulootants oleks ju põnev
M: Ma ei mäleta muffigi
L: ma pärast mõtlesin, et kirjutaks ka.. aga just, jõudsid ette ma ei mäleta ju ka
hea elulugu küll, kaks asja.
M: Lihtsalt passiks ja eeeeeee....et eeeeeee...
Ja läheks laiali
L: jõin kalja ja sõin suhkrusaia
the end
M: Just
L: meil oleks väga lakoonilised elulood
peaks vastastikku kirjutama, siis oleks põnevam mõtleme välja, mida ei tea
M: Oh, hea mõte
Vaatad raamaturiiulis oh, ägedad kaaned ja lahe pealkiri ja siis teed
lahti...peale ühe lause polegi, ülejäænud on tühjad lehed kirjuta ise edasi
--
L: ma käisin ükspäev seal sinukandis, mõtlesin et helistan ja ütlen, et tere,
siin maxima juhataja, meil on teile üks pakkumine. kui viie minutiga maxima
juurde tulete, saate üllatuse
M: Miks sa ei teinud siis?
L: aga siis mõtlesin et ei oska numbrit salajaseks teha
laenaks mingi suvalise käest telefoni ja helistaks...
tere, võitsite kolm muna
--
L: ta on ju horoskoobikunn
koostab neid kaarte ja värke
ütles ju mulle ükskord just sellepärast et jaaa, sa oled NII empaatiline!
mul jäi suu lahti et ta mind üldse märganud on :D
oli vist vaadand enne et mul on uraan kuus või midagi :D
tegelt uraan ei saa vist kuus olla? mõlemad ju taevakehad
krt seda teab, mul käib see üle mõistuse
M: Küsid minu käest või?
L: :D
õde on üritand mulle seletada, aga ma ei jaksa terve lause jooksul
keskendunud olla
M: :D
...hing käib ringi soorebasel... Ongi sellised sõnad või? Nii nummi. Enivei, nägin just aknast, kuidas üks väike poiss tuli, koolikott seljas, jopehõlmad lahti, kampsunid ja mütsid süles, sall lohises mitu meetrit takkajärgi. Mõni ime, et esimestel aastatel haigused murravad. Aga... jumal tänatud, nad on kõik seal topskid, ma juba mõtlesin, et ainult minu järglane tuleb juba kolmandat päeva sandaalidega koju ja unustab saapad kooli. Täna käisin ja tõin suure kotitäie saapaid koju. Ja siis ta saabus,
suure naeratusega, vahetusjalatsid jälle jalas... aga noh, tõi mulle Raffaellot. Naljatilk, ma annan talle taskuraha ja ta ostab mulle selle eest kingitusi.
--
Aga see-eest nägin trollijuhti, kes foori taga seisma jäädes kohe pastaka ja paberi haaras ja kähku kirjutama hakkas. Mõtlen, et ta on kindlasti poeet. "Ta käib mööda maad ja ta silmadesse mahub terve taevas.."
Lugesin just õudsat uudist ka:
A thirty-eight year old man from Brisbane was left with no alternative but to watch an entire concert with his eyes, after he mistakenly left his phone at home.
--
L says: ema tegi liha ja kartulisalatit. st kutsus just sööma, aga samas... ma kuulen, kuidas ta liha taob alles pehmeks... ma ei saa nüüd aru hästi..
M says: ta paneb liha taldrikutele
L says: eriti energiliselt :D
M says: jah :D
L says: haamri abiga... et ikka ilusti taldriku külge jääks
M says: jh, muidu veel libiseb maha
L says: :D
--
M: Ma ei näe sind üldse, oled online?
L: ma sind näen küll
istud seal, aluspükstes
veinipudeliga
Näen teid kõiki seal istumas. Tõsiselt. Pange püksid jalga ja naeratage.
Hõissa! Olgu teil mõnus aastavahetus, saatke vana pinsile ja võtke uus rõõmsa südamega vastu, küll ta siis peegeldab teile sedasama rõõmu.
--
Meh, juba lõppebki... jõuan vist napilt ikka detsembrisse veel, jeee! :) Jaanuarist üritan siis targemat juttu ajada. :D
Hahaha, as if.
Kallid ja musid!
Subscribe to:
Posts (Atom)
