Nii või naa

Ütles juba Pootsmanngi.
Elu on kummaline ja tihti sõltub teiste käitumine otseselt sinu eeskujust. Täna näiteks, kui hommikul koeraga jalutasin, tuli mingi tädike (reha käes, ilmselt koristaja) mu käest küsima, et: "Aga KES teie maja koristaja on?"
Vastasin, et pole aimugi. (Ma isegi ei ela selles majas, millele ta viitas, ma elan järgmises.)
Tädi tõmbas end mu vastusest hoolimata käima ja õiendas mu kallal, et miks teie koristaja neid pabereid siit ära ei korista ja miks ei tellita lisakonteinerit, et prügi ära mahuks ja kastid nii täis poleks, et üle ääre ajavad.
(Tegelikult väga tõsine probleem, mina ju seda paganama Teeme-Ärat me hoovis korraldan oma raha, närvide ja selja kulul, eksole, mistõttu ajab meeletult närvi, kui prügiauto JÄLLE prügi järele ei tule õigel ajal. Prügikastidel ei mahu kaaned kinni ja vareste ja tuule koosmõjul lendab pask hoovi peale ühtlasi kihina laiali. Prügimehed jällegi ütlevad, et kuna autod on ette pargitud, siis nemad ei mahugi prügini. Kah õige, ei mahu jah. Sest linnaosavalitsus remontis teed ja tegi selle ühtlasi tükk maad kitsamaks. Nüüd pole autoomanikel oma masinaid kuskile parkida, litsuvad mitmesse ritta. Kõrvalmajas sama mure, mistõttu osad pargivadki oma autosid sinna meie aladele.
Mida siis teha? Hea idee oleks nimelised parkimisplatsid, kuhu ainult selle maja inimesed tohivad parkida, VÕI prügimaja, aga kes kurat jaksab nende võtmetega jantida, taskud venitavad niigi maani. Lisaks ei jaksa keegi sellest paganama bürokraatiast end läbi närida, kõigil probleeme selletagi... Niisiis pigistatakse silm kinni või kiristatakse niisama hambaid.

Aga natuke nagu vihale ajas, mismõttes mina saan sõimata?! Mismõttes mina. Kus on karma silmad.
Oleks tädike öelnud: "Aga kuule... kas sa ei viitsiks mulle nädalavahetusel appi tulla, teeks puudealuse puhtamaks?"
Ma oleks rõõmuga nõus olnud. Päriselt. Ma mõtlen koguaeg selle pagana hoovi peale, käin seal ju koeraga iga päev mitu korda. Lihtsalt kurb on üksi rassida ja järgmisel päeval jälle ajalehti lendlemas näha. Oleks vähemalt kellegagi koos teha...
(Siinkohal meenub see üks kord, kui teerajad lehtedest puhtaks riisusin sügisel, ja mingid nokastanud mehed eemalt naersid, lõpuks üks tuli küsima, et mida ma teen. Ütlesin siis, et mul on kõrini koerajunnidesse astumisest. (Sealkandis on palju koeri ja vähe viisakaid omanikke.) Onkel küsis, et olete majahoidja? Mina: ei, niisama inimene.
Läks eemale ja mõtles. Siis tuli tagasi ja ütles, et küll ma olevat tubli, aitäh. Nii armas, kui kellelegi korda ka läheb.)

Et siis, nii kuidas teiste poole pöördud, nii sinusse ka suhtutakse. Mr.X-iga on meil alatasa probleeme, sest tema on harjunud üksi elama ja leiab, et igasugune verbaalne ninnunännu on täielik ajaraisk, peab olema konkreetne. Mina seevastu lähen momentaalselt kaitseseisundisse, kui teine minuga liiga kurja häälega räägib. Mismõttes nagu, mis ma paha teinud olen?! Nüüdseks ma olen juba õppinud, et pean kohe talle ütlema, et lõpeta ära, siis talle tuleb meelde, et mina olen teistmoodi inimene. Kõik, kes mind vähegi teavad, et konkreetne olen ma ainult maruvihasena.

Enamasti vaidleme üldistel teemadel, aga neid ma oskan juba vältida, jään lihtsalt vait ja ootan, kuni tiraad lõppeb. Ma ei viitsi vaielda, eriti kuna põhimõtteliselt oleme ühel meelel, tema lihtsalt väljendab end karmimalt ja justkui erandeid poleks. (Aga alati on erandeid, mistõttu minu väljaütlemised sisaldavad alati väikest tagaust, üritan mitte üldistada.)
Pealegi on mind ennast kunagi ebaõiglaselt süüdistatud, seega väldin ise sama tegemist. Ei tea ju detaile, fakte..
Kõige tulisem teema on Joosep. Mr.X võtab kõike lihtsalt ja loogiliselt, mehelikust (enda) vaatenurgast, ja mind ajab tigedaks, kui mulle kasvõi natukene tundub, et teine mind lolliks peab. Igasugune õpetamine ja isatsemine ajab mul sekunditega harja punaseks.
Ise ta ju ütleb, et ma mõtlen ja analüüsin liiga palju... Miks siis mitte eeldada, et ma olen ka kõigest oma lapsesse puutuvast sada korda eri nurkade all mõelnud. Isegi kui tal on õigus, siis minu teistsugune (ja seega ju vale) käitumine on ju millestki tingitud või põhjustatud. Ma olen Joosepiga juba varsti 12+ aastat koos elanud, mul on veits rohkem insighti.

Noh, ühesõnaga... kaks kõva kivi ja nii. :) Ja naa.
Mul on muidugi pekingi paleekoerte promoüritus ka tulekul, nii et närvid pingul, ärritun iga asja peale. :) Kõik kohad valutavad, nagu tõepoolest, kõik kohad. Ahjaa, küsimus. Kuidas seda küünarnuki teist poolt nimetatakse? Eile hakkasin mõtlema ja läksin täitsa segadusse lõpuks. :D Küünarõnnal?

Uhh, pean jälle jooksma.