Andestamatus on andestamatu.

Tead, kui ma nüüd mõtlen, et peaksin oma mõtteid küllaldaselt korrastama ja keskenduma, et blogida, siis hakkab hoobilt pea valutama. Eriti kuna klaviatuurilt on M-tähe klahv puudu (Joosep viskas mingi mänguasjaga kogemata arvuti pihta ja klahv lendas laias kaares üle toa nagu nahkhiir) ja seetõttu on trükkimine pisut raskendatud. Noh, ja ma üritan samaaegselt telekat vaadata, öösiti tuleb mingi... ma pakun, et see on rootsi sari (ei kuule ju essugi), Anna Pihl sarja nimeks (hahaa, jah), ja mulle täitsa meeldib see, siuke... kummaliselt imelik. :) Võib-olla kui ma seda häälega vaataks, siis poleks see peategelane pooltki nii huvitav ja kaasahaarav.

Tegin täna facebookis paar tobedat testi. Näitan teilegi, mis suurepärased tulemused mul tulid. Tuju tegi küll heaks. :)

1. test- Unique and brilliant. Has a lot of ideas. Difficult to fathom. Thinks forward. Extraordinary ideas. Sharp thinking. Fine and strong clairvoyance. Can become good doctors. Dynamic in personality. Secretive. Inquisitive. Knows how to dig secrets. Always thinking. Less talkative but amiable. Brave and generous. Patient. Stubborn and hard-hearted. If there is a will, there is a way. Determined. Never give up. Hardly becomes angry unless provoked. Loves to be alone. Thinks differently from others. Sharp-minded. Motivates oneself. Does not appreciate praises. High-spirited. Well-built and tough. Deep love and emotions. Romantic. Uncertain in relationships. Homely. Hardworking. High abilities. Trustworthy. Honest and keeps secrets. Not able to control emotions. Unpredictable.

2. test, kes ma olin eelmises elus (loe nüüd seda, hea nali XD )
the result is Mother Teresa or The Dalai Lama. You were a humanitarian with enormous spirit who provided hope for millions. You achieved what only few can achieve and did so for the sheer goodness of it, without the hope for reward or personal gain.

3. test, kes on mu hingeloom (see ehmatas küll väheke, ma olen alati öelnud, et hunte armastan)
the result is Timber Wolf. loyal to family and friends. Likes to be in a goup but can be alone at times. protective of loved ones. Makes a solid trusting friend!

4. test, mis fantaasiaolend ma oleks.
the result is You are a unicorn!.
While normally associated as a very feminine creature, unicorns are anything but. With their giant horns, unicorns are very battle-ready and can be fierce if they or loved ones are threatened. Unicorns, however, are the least violent of all fantasy creatures. They are very calm, and would prefer to fight a battle with words of wisdom then fighting. They have fast reflexes and love to run. They are generally solitary creatures, but often have a few good friends. Unicorns are very wise and powerful. Some unicorns often grow wings, in which case they are often called pegasuses. Male unicorns can be very fierce, and are normally the color of black coal. They use their horns as swords to spear and impale people, while it also has some healing properties. A few lucky humans have managed to bridle unicorns, in which case they have forced it to do his bidding. But woe to those who dare let their harnasses slip.


Et siis selline loom olen. Sarvega ema Teresa. :D

Mis ma siis vahepeal teinud olen... Mitu inimest on küsinud, et kuhu ma kadunud olen. Ja ma ei olegi kadunud, täitsa olemas olen, ma lihtsalt ei kirjuta. :)
Muidugi. Te teate mind liiga hästi. Ma pole ka MSNis kellegagi rääkinud eriti pikalt ja pidevalt, seega... Loomulikult ma kirjutan, muidu ma ilmselt haihtukski, aurustuks koos teeveega. :) Ma olen liiga edev, et vait olla. Vajan pausideta aplausi. :)
Või ehk see polekski aplaus, kui pause poleks, oleks hoopis muusika.

Hah, siit jõuamegi põhisüüdlaseni. Mul on nüüd uus läpakas. Kõik informatsioon jäi vanasse arvutisse, ja kui tahtsin sealt inffi kätte saada, siis selgus, et sinna on vaja midagi downloadida selleks...ent nett oli juba uues läpakas. :) Eks mainin vennale seda millalgi, ei taha teist järjekindlalt kurnata oma imelike probleemidega.
Joosepile vend meeldis. Siin on tõendusmaterjal:




:)

Uue arvutiga kuulasin ma esimese nädala nonstop muusikat. Kings of Leoni põhiliselt. Ma jumaldan neid endiselt. See on see bänd, mille ma oleks pidanud teismelisena leidma, et siis kiljuda ja hüpata... noh...hea küll, ma olin juba teismelisena liiga kammitsetud, et kiljuda ja hüpata. :) Siis ma oleksin pidanud enne plaanid paika panema, kuidas ma kiljun ja hüppan. Pole miskit spontaanset siin päikese all. :D

Siis me olime Joosepiga päris pikalt haiged. Siis oli Joosepi sünnipäev, mis omakorda vajas teatavat eeltööd (hullumeelset ja higist mitmepäevast rassimist, et korter külaliskõlbulik oleks.) Seejärel läks mu ema hommikul tööle, hüüdis ukse pealt "tsau" ja läks. Ja kaks tundi hiljem helistati ta töö juurest, et kus ta ometi on.
Ma ei osanudki nagu midagi öelda. Ta ei ole selline inimene, kes näeb vaateaknal ilusat kleiti ja unustab end või jääb nurga peale tuttavaga lobisema. Ütlesin, et ehk ta siis tuleb ikka ja et ... noh..ootame veel.
Lõpuks helistasin politseisse ja kiirabisse. Kumbki infotelefon ei osanud ühtki infotükikestki anda. Traumapunkti helistasin ka, seal teda polnud. Ja ema oma mobiili vastu ei võtnud, sinna proovisin ju kõigepealt.
Terve selle aja helistas iga natukese aja tagant ema üks töökaaslane, mingi noor, eriti nõudliku häälega tshikk. Ei teagi, mida ta arvas, et ma peidan ema, kes tegelikult kodus magab või mida. Või ehk ta ei mõelnudki midagi. Viimane variant kõlab üsna tõesena, sest ma ütlesin talle juba esimeses kõnes, et helistan teile kohe, kui midagi teada saan ja sellest hoolimata ei jätnud ta mind rahule. Ehk ta mõtles, et ma ei muretse veel küllaldaselt, tegemist on ju kõigest mu emaga.

Enivei... Ilmselt ta helistas sama lakkamatult mu ema telefonile (mida mina teha ei julgenud, kartes, et aku saab tühjaks, ja ta ei saa ise helistada, kui saab), sest ühel hetkel helistati ja öeldi, et ema võtab nüüd jälle telefoni, aga ta ei tunne kedagi ära. Helistasin. Ta oli politseiautos. Ta rääkis nagu väike laps, jube asjalikult, aga ilma mingi kartuseta, et keegi teda hindab. "Tead, ma ei leidnud trollipeatust üles."
:) Me elame siin kõigest 30 aastat ja ta on terve selle aja jooksul ühes ja samas kohas töötanud,ühest ja samast peatusest trolli peale läinud.
Ta vaidles politseinikega, et need talle trollipeatuse suuna kätte näitaks, ja et ta tuleb ise koju. :) Palusin tal telefoni ühe politseiniku kätte anda ja uurisin asja. Ja siis tegin emale selgeks, et ta peab kiirabi ootama jääma, et arstid peavad ta üle vaatama. Õnneks kuulas ta mind uskumatult taltsalt, täpselt nagu laps. Ehkki kõigile teistele ajas sõrad vastu, hiljem haiglas arstid ka kurtsid, et ta ei kuula üldse, muudkui käib ja sehkendab ja õiendab igalpool. Mõnes mõttes see isegi meeldis mulle. :) Minu isepäine ja kartmatu ema. :)

Noh... mis siin ikka pikalt rääkida, loomulikult kirjutati ta kohe haiglasse sisse.
Järgmisel nädalal sõitis mu boss välismaale, jättes mind üksinda poodi ülal pidama. Me olime Joosepiga mõlemad haiged, mina õnneks rohkem kui tema. Lapsehoidjaid ei ole, seega võtsin ma ta tööle kaasa. Õnneks on ta juba nii suur ja tubli, et ei tekita mingeid probleeme. :) Aga väsitav on loomulikult ikka.
Nädala keskel oli mul ühel õhtul niisugune palavik, et mäletan, et kohtasin ühte klienti tänaval, hästi tore naine, ja ma ei mäleta mitte ühtegi sõna, mida me rääkisime. Pea käis nii meeletult ringi, et minestama ajas.

Igatahes... järgmise nädala algul hakkas Joosepil niipalju parem, et viisin ta lasteaeda. Lasteaia ukse peal oli suur silt "Rühmas on tuulerõuged."
:)

Vahel ajab täitsa naerma, eks. :)
Ja mis kõige tobedam selle asja juures, TEGELIKULT läks ju jube hästi.
Mõtle nüüd ise, kui su ema kaotab kontaktivõime ja noh.. mõistuse, siis võib ju igasugu asju pahasti minna, eks. Ma elan ju Mustamäel, ju nõu. Aga tema leiti nii kiiresti üles ja viidi kähku arstide hoole alla. Tal avastati muide epilepsia (kahepoolse ajuinfarkti ja aneurüsmi tagajärjel, mis tal ju alles oli), ja ta peab meeletutes kogustes tablette sööma edaspidi... aga krt küll, mis kõik OLEKS võinud juhtuda. Juba see eelmine kord oli täielik... inimesed kukuvad jalapealt juba ühepoolsega ajuinfarktiga, mu ema käis veel nädal aega tööl enne arstileminekut.

Ja me olime Joosepiga haiged jah, aga mul oli põhimõtteliselt võimalus teda tööle kaasa võtta. Väga paljudel ei ole seda.
Ja no... tuulerõuged ongi parem lapsena läbi põdeda.
Nii et... mis siin ikka. Kõik on väga hästi.

Tuulerõuged tal ongi siis nüüd. Praegu juba paraneb, tal läks see väga kergesti ja kiiresti üle. Eriti kuna ma märkasin, et see saialilletinktuur on tegelikult tobe. Kuivatab ju nahka, ja seega paneb kogu asjanduse sügelema. Joosepil niigi kuiv nahk, ja ta kuulas väga ilusti ja sai oivaliselt aru, kui ma talle seletasin, et sügada ei tohi. Siis me panimegi ainult paar korda, neile suurematele ja koledamatele villidele ainult rohtu peale. Ülejäänud ongi praeguseks juba kadunud. :)

Nüüd ma siin siis istun ja mõtlen, et huvitav, mis järgmiseks.
Noh, tegelikult ma juba tean, mis järgmiseks tuli, aga ma mõtlen, kas on mõtet seda teile öelda... elu niigi üsna kurb üsna paljudele.
Noh, ma panen enne siia mõned vahepeal kogunenud totakad naljad, ja eks ma siis lõpupoole hoiatan, kui hakkan asjadest rääkima, nii nagu nad on.



Saamuel says:
inimesed räägivad foorumis oma hirmudest
Saamuel says:
Oh my god, speaking of clowns.. One summer my brother was substitute organist at a church here in town, and I went along one Wednesday night. The pastor was this younger guy who gave a sermon about how everyone has their fears, and then talked about how some people find clowns to be terrifying. THEN in his prayer he said, "Please God, keep us safe from those things in life that make us afraid: losing our jobs, family sickness... clowns."
XD

--

Saamuel says:
george clooney meeldib mulle
Saamuel says:
mingi loomakaitseorganisatsioon käis talle pinda täiesti lollakate ideedega ja siis ta ütles meedia kaudu, et "imetajana olen ma loomulikult solvunud"

--

Saamuel says:
ma tahaks t-särki, mille selja peale oleks kirjutatud Mrs Cable
Saamuel says:
üks tahtis foorumis särki kuhu oleks kirjutatud mrs caleb followill, aga tegi trükivea ja kirjutas cable
Saamuel says:
ja see on nagu parim :D
Saamuel says:
et nagu... juhe koos
Saamuel says:
mrs cable :D ideaalne mulle
Saamuel says:
pluss igasugused alltähendused

--

S says:
<%khmer> the public bathroom in this cafe has some pencil on the wall
<%khmer> 'ROB WUZ HERE'
<%khmer> under it in pen:
<%khmer> 'BUT WILL HE RETURN FIND OUT NEXT WEEK!'
<%khmer> 'SAME BAT-TIME'
<%khmer> 'SAME BAT-ROOM'
S says:
ma naersin seda ilgelt kaua

--

S says:
http://www.funnyordie.com/blog/posts/14305

--

S says:
ma tahtsin sulle yhe nalja rääkida tegelt
Saamuel says:
noh
S says:
see foorum mille texti ma sulle aegajalt kopin onju
S says:
seal oli nii et yx tyyp rääkis et ta toas haiseb õudselt juustu järgi ja ta ei saa sellest lahti. Et see haises nii juba enne kui ta sinna kolis.
S says:
ja siis yx tyyp hakkab hullult aitama teda igast nõuannatega
S says:
et hõõru vaipa äädikaga ja pane aknalauale soodat ja
S says:
ja siis tyyp ytleb et ei, miski ei aita. et ta viis madratsi välja ja nyyd haiseb isegi tugevamini
S says:
ja siis see teine tyyp yritab veel igast nõuandeid anda ja siis pani lõppu: .or i could just stop sneaking into your room at night and making cheese sculptures
S says:
kuradi faking naljakas, ma kujutasin ette kuidas tal terve seinaäär on mingeid juustukujusid täis
Saamuel says:
jah, ma oleks kohe alguses küsind, et kas sa juustu viisid juba välja
Saamuel says:
muidu nagu annad nõu igatepidi ja tegelt tüübil on lihtsalt juust toas
S says:
XD

--

Saamuel says:
see krdi... ee... kas see on see... erts-hertsog
Saamuel says:
ma mäletan kuidas meil üks klassis ütles järjekindlalt et hertsog ja kui õps parandas, siis kordas jälle hertsog
Saamuel says:
ja siis lõpuks õps oli tulivihane ja näost punane ja kirjutas tahvlile ja käskis lugeda
Saamuel says:
ja see ütles, et "ma mõtlesin et te kokutate"
Saamuel says:
:D
Saamuel says:
see oli adorable

--


ja kle... ega sul polnd mingit tähtsat käiku kuskil? mul juba teist päeva tunne et oleks pidand küsima, et kuidas läks... aga KELLELT??? krt küll mu aju
hahaa, muide... ma ei tea, kuidas see lehekülg nüüd lahti läks või mille peale ma jälle vajutasin, aga uue msni üleval on riba, kust saab netist asju otsida. ja millegipärast mul poole jutu pealt viis sinna ja trükkisin sisse eelmise lause kaks viimast sõna, st "mu aju"
ma loodan et need otsingud kuskil ei kajastu
terve mu msniseltskond loeb, et LL otsis netist oma aju

--

hahaa. k- ja ch räägivad viirustest ja siis et on need, mis aktiviseeruvad kindlatel kuupäevadel
ja k- räägib et
when they are activated on certain special days, such as april fools, hilters birthday, september 11, those kinds of things
ja ma naersin praegu kõva häälega selle peale, ehkki joosep magab
mind ajavad tõesti lollakad asjad naerma, ma tunnistan vähemalt
aga jah... see kuradi hilter XD

--

Lumikangekene says:
foorumis hakkab pinda käima, ma olen nagu mingi krdi allknowing spirit seal
Lumikangekene says:
aga mina pole süüdi, et ma olen kõik nende imelikud asjad juba mitmekordselt läbi teind
Lumikangekene says:
ja viimane asi oli, et üks mainis et varesed pidid vist targad olema
Lumikangekene says:
mul oli vares, krt, kui ma laps olin
Lumikangekene says:
misiganes üles tuleb, ükskõik, mis teema, ma olen juba läbi teind, täiega häiriv

--

Lumikangekene says:
õudne on seee supernaturali osa
Lumikangekene says:
ravitseja, tead, nagu usas on, telkides esinevad
Lumikangekene says:
ja kui üks terveks saab, siis samal ajal läheduses keegi teine sureb sellesse haigusesse, mida raviti
Lumikangekene says:
ravitsejal endal pole aimugi, ta naine praktiseerib musta maagiat
S says:
oh meen
S says:
alati need naised
Lumikangekene says:
ja siis nagu... need surevad, kes selle naise arust patused on
Lumikangekene says:
ta valib välja
S says:
bitch
Lumikangekene says:
jap :D
Lumikangekene says:
nunnukas läks just altarit segi peksma
S says:
perfektne mees *õhkab*
Lumikangekene says:
:D
Lumikangekene says:
see oli see sääreluude ja inimverega altar

--

Dibidag says:
"lol XD
ah, ***** and her weird and wonderful imagination are back!!"
Dibidag says:
:)
Dibidag says:
juba vanad tegijad avastasid mu
Dibidag says:
ma just ütlesin seal et mõtle kui lahe oleks, kui logid saidile ja siis virtuaalne ewan ilmub su kõrvale ja ütleb hello darling *****. want to know what has happened meanwhile? well, ch said this and then k- answered that and...
Dibidag says:
selle asemel et vajutada neid "unread" asju

--


Dibidag says:
leegitsevad tervitused või kuidas see oligi
S says:
leegitsev jalg sulle perse
S says:
nagu ytles red
Dibidag says:
:D

--

K ütleb:
praegu ma pean vabandama, sest ma olen tiba ebakaines olekus, nii et lauseehitus võib natuke põõsas olla
Dude ütleb:
ei ole hullu
K ütleb:
kena on
Dude ütleb:
kena, aga hull

--



Uff. Tead... ma ei oskagi öelda, kas ma peaksin nüüd sellest unest ka rääkima või peetaks mind siis imelikuks... Aga kuna ma ühe korra juba kõhklesin samal teemal ja nüüd kahetsen nagu segane, siis tuleb vist riskida, et mõned lollakaks peavad.
Õnneks jättis see uni (ja kaasnevad tingimused) mulle nii kustumatu mulje, et ma rääkisin sellest päris mitmele inimesele, ühele saatsin isegi messi, nii et sain nüüd minna kuupäeva vaatama ja üle lugema.
Ühesõnaga... ma armasta(si)n kedagi ja me ei saanud asjaolude tõttu koos olla, nutsime kaelakuti ja leppisime kokku, et järgmises elus. Hiljem kuulsin, et ta tappis end ära. Arvestades, et temast lahtiütlemine ja unustamine oli kogu eelneva aasta aega võtnud... ja sellest tingitud deprekas oleks mu äärepealt teiselepoole saatnud, oli see üsna valus. To say the least. Noh... ma ei tahaks sel teemal rääkida, aga see on ilmselt vajalik.
Ma nägin teda unes. Üheksanda märtsi öösel. Ma ei näe teda peaaegu üldse unes, ehkki ma mõtlen ta peale ikka veel iga päev. Ma olin unes kuskil mahajäetud majas ja ma leidsin sealt mahajäetud lapse, väikse tüdruku, ja Joosepi, Joosep lamas alguses eemal rusude all poolenisti ja ma mõtlesin, et ta on surnud, aga ta ainult magas. Istusin siis seal, lapsed süles, see maja oli kuskil metsa sees, ja väljas oli külm, autot mul ka pole. Ja järsku helises mu mobiil. Helistas J ja ütles, et ta on terve selle aja minu peale mõelnud ja et ta tuleb lõpuks ometi minu juurde.
Ja mina naersin, et jah, mina ja mu kaks last... vinge diil(sest ma ei kavatsenud seda tüdrukut enam kuskile jätta.)

Siis ma ärkasin vahepeal üles, Joosep rääkis midagi ja tahtis, et ma kohukese lahti teeks. Siis jäin uuesti magama ja nägin uuesti J-i unes, ta ütles, et armastab mind ja et tal on kahju, et kõik nii läks. See oli nii pagana ehtne, see uni. Ta oleks nagu päriselt seal olnud ja see tuletas kõik uuesti meelde.
Ärkasin üles ja lamasin voodis. Väga kurb oli. Joosep tuli mulle "tere hommikust" ütlema ja kallistama ja vaatas, et miks silmad märjad. Ma siis ütlesin, et ah, ma nägin ühte onu unes, keda ma enam kunagi päriselt ei näe.
Ja Joosep ütles, et jah, tema nägi ka unes ühte onu (ja kirjeldas J-i) ja tema oli seal unes teinud nii ja naa (põhimõtteliselt üks fakt teise järel, kuidas J end tappis, ja isegi ta krdi hüüdnimele oli üks väga selge vihje.) Paar lauset ainult ütles, ja tema jaoks oli see kõik ainult mänguline uni, aga see oli kõik nagu rusikas silmaauku. Mul tulid külmavärinad peale.

Ja ma ei suutnud muud lahendust mõelda sellele, kui et ju ta siis tõesti käiski külas. Sest Joosep ei tea temast üldse midagi.
Nagu pagana tõendusmaterjal afterlife'i eksisteerimisele.

Ja SIIS ma mõtlesin, et ta tuli lihtsalt mulle ütlema, et kõik on korras... aga NÜÜD tundub kõik teisiti. Mäletad seda emopoissi, kellest ma rääkisin paar blogi tagasi? Kes depressioonis oli. Ja talle ei meeldinud, et teda emopoisiks kutsusin. :) Väike põrsas.
Ma mõtlesin veel selsamal hommikul, et räägiks talle MSNis, et ehk ta siis näeks neid suitsiidimõtteid teisiti. Et kui kuuleks, et ehk ongi ikka nii, nagu ma talle koguaeg rääkisin, et pärast hõljub ringi ja kahetseb. :)
Aga ma otsustasin, et see on vist ikka liiga napakas. Ja siis ma ei rääkinudki. Mõtlesin, et ehk on tal tuju juba parem ja ma olen lihtsalt liiga pealetükkiv oma abipakkumistega... Niigi ju üritasin... kutsusin enda juurde elamagi, et ta probleemidest väljapoole pääseks.

Siis oligi see ema haiglavärk ja närvipingest ülesaamiseks tegelesin musaga, orkutis kustutas Kings of Leoni Eesti kommuuni omanik kommuuni ära, seega kasutasin juhust ja tegin uue, tegelesin siis sellega, et mitte muretseda pidevalt.

Tükk aega hiljem hakkasin ühel õhtul mõtlema, et pole teda ammu MSNis näinud. Hakkasin asja uurima ja teda polegi enam. Polegi.


Inxu just küsis MSNis, et kas keegi lähedane. Me ei kohtunud temaga kunagi, aga ma alati teadsin, et me jääme sõpradeks ja ükspäev saame ikka kokku. Hakkasime rääkima, kui ta oli 15. Ma ei oleks temaga ilmselt jäänudki rääkima, kui ta poleks ultralahe olnud. Kurat, enamus inimesi ei saa üldse pihta, mida ma räägin, tema tabas kõik poole jutu pealt, hästi nutikas tüüp. Ja kena ka, me ikka flirtisime temaga tongue in cheek. Super huumorimeelega, selline väheke kiiksuga. :) Ja ta oli nii naljakalt aus minuga alati, rääkisime kõikvõimalikel teemadel. Nii et kui ma mõtlen selle üle, siis jah, ta oli mulle lähedane küll. Palju lähedasem, kui mõni, kes loogiliselt lähedane peaks olema.
Väga armas sõber.
Ja mina olin jälle sama kasulik kui kivi teeveeres.


Õilis Võrse ütles, et ta avastas, et pealiskaudsena on niipalju kergem elada. Ja mina pidin nentima, et ma olen liiga sügavate asjade peale liiga palju mõelnud, olen nad enda jaoks juba selgeks harutanud, ja nad ei tundu minu jaoks enam rasked. Ma olen nii sügav, et tulen juba teiseltpoolt välja. Seega... kah pealiskaudne, lihtsalt teiseltpoolt võetuna.
Surm ei ole minu jaoks lõplik. Aga ma oleksin tahtnud teda ikka temana näha, ma ei taha mingeid häguseid hingi ja ... Tema nimi algas ka J-iga muide.
Tunnen end veidike... tühjana.

Armsad olete mulle ikkagi, mõlemad. Äääh, deem. Eks te kõik olete. :) Elavad ka. :)