09.01.09 :)

Blong luges eile mu blogi ja ütles, et kes vana asja meenutab, sel on silmapõletik. Nii ta ongi, hommikul läheb silm vaevu lahti ja näen üldises plaanis välja nagu hüljes. Seega ei midagi uut. :D

Mulle õudsalt meeldivad hülged, ma tean, et olen korduvalt neid kiitnud ja ülistanud, aga nad on lihtsalt superülikuulid loomad. Võiks nende edasi-tagasi ujumist jäädagi vahtima alati loomaaias. Oskavad end mõnusalt tunda. :)
(Tegelt nad kindlasti vannuvad oma pisikeste peade sees ropusti, aga no... vähemalt välja näevad nagu vana rahu ise.)

Sellest meenub, et mulle tuli postkasti mingi raamatuklubi reklaam jälle (mul käib neid mitu ja ma ei suuda meeles pidada, kellele ma helistama pidin, et ei, aitäh, ja siis nad muudkui saadavad mulle asju. Häbi on tagasi ka saata, siis olen sunnitud kõiksugu savi ostma. Aga noh... raamatud on üldiselt üks mu nõrkusi, seega ei saa ma kliendiksolemist ära ka kustutada...
Enivei, point oli selles, et seal näitas raamatut nimega, mis... eee.. kõlas umbes et "Ääretult ebaolulised faktid." Ma kohe tundsin, et mul on HÄDASTI seda raamatut vaja. Esimesel real oli kirjas siuke lause: "Kas te teadsite, et nahkhiir lendab koopast väljudes alati vasakule?"
No deem. :D Kui mitmes vestluses seda fakti nagu muuseas kasutada saaks, täitsa lõpp. :D
Noh... jääks niisamagi meelde, oleks kah kena.

Täna tulin tööle natuke tigedana. Need kolm hommikut aastas, mil tänavad Tallinnas libedad on, võiks nagu... no tänane libedus ei oleks ju tohtinud küll kellelegi üllatusena tulla, aga ikkagi polnud liiva ja/või kivipuru kusagil tänaval märgata.
Laps süles on eriti keberniitsium minna, siis ei näe ka korralikult, kuhu astud ja kukkumine on kohe mitmekordselt kehvem variant kui üksi olles.
Õnneks ma ei kukkunud muidugi. Ma olen superargpüks ja käin sellistel puhkudel aeglasemalt kui lombakas tigu.

Tegelikult õudsalt tobe minust, et ma otsustan nende... ee... kojameeste? (enamus naised, seega kojanaiste) üle ainult paari hommiku järgi, samas kui ülejäänd aasta olen ju suht rahul üldise tänavaolukorraga. Näiteks see lasteaiaõuekoristajatädi on tavaliselt alati õigel ajal kohal ja riisub/roogib/pühib, aga täna hommikul ei midagi. Äkki ta tuli tööle ja kukkus või miskit. Ja mina siis vannun seal ukerdades ja mõtlen, et on ikka kaabak. Väga inetu minust. Seega ma ei vannu, vaid mõtlen, et ju tal oli siis mingi eriolukord.

(Õhtuks muide oli siiski liiva raputatud lasteaia ümbusesse... kusjuures jube naljakalt oli üks koht keskelt jäetud liivata. Jalutad julgelt mööda teed ja järsku seisad ja tunned, kuidas jalad vajuvad üha enam harki ja midagi teha ka ei saa. :D Kui liigutad, siis kukud. Õnneks on mul ikka natuke lihasmassi veel jõuludeeelsest ajast säilinud ja suutsin end sealt minema manööverdada, aga hirmus lihtsalt, kui mõelda, et kunagi saan ma vanaks ja pean samasuguseid teekondi ette võtma. :S Ehkki tõenäoliselt ei saa ma vanaks, ma kukun enne kuskil jäisel tänaval pea lõhki. Phew, milline kergendus.)

Enihau... siis ma käisin ja surfasin veits mööda blogisid ja sattusin ühe väga kurja blogi peale, kus Maret Maripuu kohta öeldi mitmeid asju ja siis oldi lõppkokkuvõttes väga vihane. :D Ja mõtlesin, et vastan talle seal ta blogis... aga ma ei viitsi vaielda. Ta tundus hirmus vaidlushimuline meesolevus olevat ja... ma ei viitsi, ausõna. Vaielge mingite nooremate isenditega. :D
Igatahes... muidugi ta astus ämbrisse, ja see ei loe, kuidas või miks. Aga kas maksab kohe kirema hakata ja tagasiastumist nõuda.. minu arust on see tobe. Siiani on ta end üsna heast küljest näidanud (lisan vahele, et olen totaalpoliitikavõhik. :D) ja igaleühele on üks eksimus lubatud. Me oleme kõik inimesed. Ja ta parandas oma vea kiiresti ja kõik saab korda.
Nüüd on variandid: 1- ta lastakse lahti ja/või ta astub tagasi ja siis tuleb ametisse mõni uus ja turakas. Galojani taoline. :)
Või variant 2- ta teab, et tegi vea, ning üritab ja poeb ja siblib elu eest, et oma nime uuesti puhtaks pesta. :)
Minu arust on teine variant palju parem. :) Vähem kisa, rohkem villa.
Eriti kuna ta ei teinud midagi... noh... pahatahtlikku meelega.

Või ehk olen ma lihtsalt liiga pehme loomuga. :) Noooh, shoot me, aga nii ma arvan. :)

Praegu olen juba kodus, istun siin ja joon siidrit. Maasikasiidrit. :D Enne vaatasin MTV-d, kui veel häält ka kuulata sai. Nüüd kutt magab ja kõik toimub aegluubis ja hiilides. MTV-st oli Velvet Revolveri video nimega "Come on, come on" või miskit muud taolist sisutihedat, aga ma jäin seda lauljat vaatama. Kummaline, kuidas mulle meeldivad mehed suvalises spordijalatsis. :D Ausalt, parim võimalus mulle silma jääda on kanda tenniseid või ketse või botaseid. Ei teagi miks, aga silm jääb kohe peale. Kitsad teksad on ka muidugi pluss. Ja hästi ümber T-särk. :D Hihii. :D Ma lähen juba elevile. :DDDD Kampsuneid armastan ma ka, see on ilmselt mingi lapsepõlve kiiks.

Hah, täna hommikul tööle sõites oli bussis hea hetk. Mul istusid ümberringi kõik puha naised, ja kõigil olid jube kurjad näod peas. (Enesekaitse, tead küll. Kusjuures, meestele- nii raske on ringi käia, kui sul pole kindlustunnet selle kohta, mida värvikiht su näol teeb. Oleks naistel ka tahavaatepeeglid küljes, oleks nad kohe palju sõbralikumad. Ehk enesekindlamad.)
Igatahes, ühel naisel oli isegi jope peale kirjutatud, et "protest." :D Ja kõigil kulm kortsus ja ... siis mina, heleroheline ja ümar ja pilk kaugusesse suunatud igatsevalt a la "kas heinamaa hakkab juba varsti paistma?" :D

Blong sõitis siis täna õhtupoolikul minema... kaugele kaugele. :( Tuleb alles kahe nädala pärast. Homme öösel sõidab mu ema ka minema, Egiptusesse, ma vist juba mainisin. Ma tulin koju ja tee peal mõtlesin, et oh kõrgemad jõud, teeme nüüd nii, et järgneva 20 päeva jooksul ei kuku ükski lennuk alla. Aga igaks juhuks üritasin väevõimu ja tahtejõuga kõiki maailma lennukeid kõrgel õhus hoida... kuni selle hetkeni, kus mul turgatas idee pähe, et kuidas kurat nad siis maanduda saavad, kui ma neid üleval hoian. Siis loobusin üritamast ja jätsin asjad saatuse hooleks.

Mind õudsalt ärritab see idee, et mu ema ja ta sõbranna viib lennujaama nende tuttav, kes öösel surnuautoga valves on. See on liiga... ma ei tea. Ma mõtlen, et ehk peaks emale vägisi takso tellima ja las sõbrants sõidab siis selle surnuautoga, kui tahab raha kokku hoida. Aga noh, eks näis, kuidas asjad lähevad.

Nüüd peaksin minema ja pea ära pesema. Homme mõtlesin, et viin Joosepi Tapperisse, sellesse uude rokiklubisse, vana hea sõbrantsi poja bänd esineb. :) "Kereluu." Otsi orkutist, siis taipad, miks Joosep seda vaatama sobiks. :) Ja noh... oleks nagu aeg kah tal juba käpp valgeks saada. :D Vaatame siis... kuidas ta end sellises kohas tunneb. Tõenäoliselt laseme sealt üsna kiiresti jalga ka, kui nokastanud onud hakkavad kohale saabuma, või kui ära kästakse minna. :) Või ma ei tea... kas seal suitsetatakse siseruumides? Vist mitte... siis sellepoolest saaks vähemalt kutiga seal olla küll. Ega ma neid reegleid tea.... Joosep pole ju veel neljanegi. :D
Hiljemalt kümme peame hakkama koju tulema. Eks see minek-tulek sõltub sajast eri asjaolust ka, kui ta päeval magama õnnestub saada, siis saame õhtul kauem olla ka. :)
Igal juhul saab see ülipõnev olema. Kahju, et kõik tuttavad just homme hõivatud on, seega pean täitsa üksi minema temaga... mis natukene hirmutab. Aga arvan, et saame vabalt hakkama. :)

Naljakas, praegu just lõppes üks film, kus mängis terve rodu tuntud nimesid pluss Kevin Spacey. Ja mina vaatasin enne telekavast ja mõtlesin, et näe, Spacey... ta on hea näitleja. Ehk on hea film. Filmi ma muidugi ei viitsind vaadata, aga nüüd lõppu vaatasin ja Spacey oligi see, keda nad koguaeg otsisid seal. Üsna loogiline, eks... kuna ta kõige andekam näitleja kogu seltskonnast oli. :D Byrne on ka tegelt päris lahe.

Ma ei teagi... peaks ilmselt magama minema, üksainus klaasike siidrit ongi veel jäänud sellest hiigelpudelist alles. :) Või ehk peaks üle vaatama Yves Rocheri tänase pakkumise. Hellalt lahe firma tegelt. Koduperenaiste ja üksikute õnnistus. Tuleb ümbrik ja siis kleebi, rebi ja voldi kohe jupp aega. :D Ma vaevusin ainult kaks esimest korda kraapima ja rullikesi avama, edaspidi ma juba eeldasin, et jah, ma olen supervõitja ja saan kõige kõvemad auhinnad. :D
Hihii, siin on üks shampoon, tutvustuseks on kirjutatud "healõhnaline shampoon."
:DDD Väga... universaalne toode siis küll. (Y)

Uff. Närv on natuke must kah selle homse pärast. Pole nii ammu kuskil väljas käinud ja... poisiga minnes ei saa ka mingeid erilisi shedöövreid selga panna, ikka sama vana jama. Täna hommikul just mõtlesin, et dämmit, veebruariks pean ma kindlasti neisse mustadesse teksadesse juba mahtuma, sest mul on nii villand käia heledate teksadega, mille reite peal on suured porilaigud. Aga noh... ma ei taha, et Joosep hommikul vastu tuult rühib, nii et ma kavatsen teda ka edaspidi hommikuti sülle võtta. Kuni jaksan. Kuni ta vähemalt 10ndas klassis käib.

Ma ütlesin emale ka, et ma tahan selle ajaga, kui tema Egiptimaal on, alla võtta vähemalt ilge hunniku kilosid. Ema ütles: "Noh... ma küll ei usu, et sul õnnestub."
XD Oh seda mu ema küll. Alati nii toetav. :D

Tahtsin, et Blong paneks mulle kaarte enne äraminekut, et mida uus aasta mulle toob. Aga tal läks liiga kiireks ja ta ei jõudnudki. Deem. Nii tahaks midagi positiivset ja head kuulda. Või vähemalt midagi konkreetset, mul hakkab va loll lootus jälle pead tõstma. :D Ma vihkan seda, et ma nii pagana painduv ja taastuv olen. Nagu pajuvits. :) :D

Ennustage mulle. :) See teeks rõõmu.
(viimane siidrilonks ja siis saab lõpuks ometi magama minna. :D Krdi vanur, ausõna.:D Õnneks olen vähemalt kodus ja siin on normaalne kempsupaber, tööl oli boss kokkuhoidu vist üritanud ja kempsupaberis olid (ma arvan vähemalt et leiva-) tükid sees ja paber ise oli nagu plisseeritud. :D)

Enihau, head ööd, kullakesed. :*