Ligitulijad

Inimesed on kevadehõnguga nii tähelepanelikuks muutunud... või ehk üritavad nad paaniliselt vältida oma hinge müümist pastaka või shokolaadi eest.. Mina võtsin kah Vakralt shokolaadi vastu ja siis mainisin, et ma tegelikult valin kedagi teist. :D Väga inetu... aga no... tuleb varahommikul mingi pikk mantliga mees ja ulatab shokolaadi, ikka ju võtad vastu. :D
Shokolaadi pole veel ära söönud, kusjuures, ehk ta mürgitas mind juba ette sellega. Ei tea ju. :) Äkki neil on röntgenmasinad taskus, mis näitavad võimalike ohvrite ajukurde, siis teavad, kas annavad pärisshokolaadi või mürgiõuna.
Igatahes... ma mõtlesin hoopis seda, et vaatasin raamatukogu seina pealt laste joonistatud pilte, tädi seest märkas ja oli mu vastu hiljem hirmus nunnu. Ma vähemalt arvan, et selle pärast..
Sest enne vaatasin bussipeatuses taevast, pilved olid jube lahedalt, ja üks naine tuli vastu ja vaatas kah üles, et mida ma vahin. Ja siis tuli tal selline rõõmus naeratus näkku.. näe, taevas ripub seal! :) Kusjuures, mulle tundus praegu, et see on deja vu. Mul on varem ka nii juhtunud. Üsna loogiline, mu taevassepassimiskommetega. :)

Haa, sellest tuli meelde, ma nägin ühel hommikul bussiga mööda sõites foori taga ühte trullakat naist seismas, tal olid pikad sirged mustad juuksed, no kuskil vööni, ja ta põsed oli punased-punased. Sõitsin ja pilk jäi peale ja mõtlesin: "Leevike."

Mul oli täna huvitav juhus. Töölt tulles käisin Rosinaga jalutamas, ja tee peal tulid vastu kaks Jehoova tunnistajat, Vahitornid käes. Rosin kartis neid natuke, jäi eemalt vaatama algul ja siis lähenes aeglaselt nuhutades. Üks usklikest hakkas mulle, kes ma algselt heatahtlikult (kevad ju) seisma jäin, mingis imekeeles midagi rääkima, teine nõtkutas Rosina poole ähvardavalt põlvi... noh, et ehmatada.
:D Head usklikud.

Hmm, mu rummikoogis on shokolaadi. :) Kui armas.
Igatahes. Inimesed märkavad mind. :) Ehk... see on sellepärast, et ma olen liiga kergesti märgatav? :D Mul on päevadeeelne näljahäda, kogu aeg sööks. Mr.X-iga üksõhtu sõitsime tema poole ja ma istusin seal ja aina rääkisin, mida kõike süüa võiks... guljashi ja kartuliputru ja borshi ja kiluleibasid ja peediküüslaugusalatit ja heeringat ja hapukurki ja torti ja..
Ta vaatas mind kahtlustavalt ja küsis, et kas sul on kõht tühi või.
Kusjuures - ei olnud! :D Ma just sõin enne.
Hullumaja.

Naine on üldse väga keeruline olla. Kujuta vaid ette (ja ma räägin siinkohal meestega, eks,) et sa ei saa oma keha üldse kontrollida, ta teeb, mis ise tahab. Ja sama asi su peaga. Vahepeal heldid iga asja peale ja löristad nutta, siis karjud nagu põrguingel kõigi ja kõige peale, sest lusikas oli sahtlis valetpidi! Ja ise oled kuskil seal kere sees ja mõtled, et mis toimub, miks ma nii...
Ega kehaga kergem ole, äkilised peavalud, seljavalud, kõhuvalud, näljahädad, vahepeal oled horny as hell, siis ärkad hommikul ja terve nägu on vistrikke täis nagu seenemets peale vihma... Kõikvõimalikest muudest kammajaadest rääkimata. :D
Kujuta ette, mees, sellist elu. Nagu friggin deemoneid oleks ihu täis, kes kõik üritavad su elu pekki keerata.
Nii et... võtke oma naistel ümbert kinni ja öelge neile, et te mõistate, kui raske tal on. Silitage pead. Naisel läheb kohe paremaks. :) Naiste deemonid üldjuhul väga armastavad mehi, kuulavad neid. ;)

Hääletasin täna ära ka. Käisin isegi kahes valimisjaoskonnas.. sest üks oli ühtlasi raamatukogu. Ma mingil hetkel panen kõikide nende loetud raamatute nimed siia kirja, väga põnevaid asju on ette juhtunud. Viimasena lugesin näiteks Teisipäevad Morrie'ga. Väga soe ja nummi raamat.
Võtsin juba kaks uut, tööl on nii hea lugeda. (Mul bossid jälle reisul, passin päevad läbi tööl. Aga seal on hea rahulik.) TEGELIKULT peaksin hoopis kirjutama hakkama... tahtsingi homsest jälle oma juturibad ette võtta.. Pelmeri loo jupike ajas inimesed närvi. :D
Ehk panen selle siia ka, homme näiteks, täna ei viitsi enam välja logida ja siis gmaili sisse logida ja kopieerida jutukatket ja siis välja logida ja bloggerisse sisse logida ja... rist ja viletsus. :) Huvitav, mis bloggeril gmaili vastu on..? :) Mingi perekondlik rivaliteet.
Enihuu.
Tuleb, tuleb. :) Have no fear. Mul on pea täis kõikvõimalikke, ja mul on inimene, kes ütleb mulle, et ma olen awesome. :D Seega... ma olen kõige rikkam naine maailmas.

Haha, ma ju pidin end trükise jaoks kirjeldama... Mitu päeva murdsin pead, no mida ma oskan enda kohta ikka öelda... Lõpuks saatsin ära sellise teksti:

Sündis kassi aasta pühapäeval pikalt puigeldes ja lõpuks ümber
mõelnuna ülihelikiirusel, hiljem oli kuri ja äkksünnist paistes ja
sinine.
Siiamaani selline, ainult paistetus on asendunud ohtrate rasvavoldikestega.
Sisemus veel suurem kui väljastpoolt paistab, seega on sunnitud
aegajalt üht-teist paberile valama, et ajus elutegevuseks vajalikeks
funktsioonideks ruumi teha.

:D Ennast ajas itsitama. Vot, olekski pidanud lisama, et "on väga vaimukas ja maailma rikkaim naine." :D