Whatwhatwhat now

Haha, Joosep tuli eile koolist koju, viskas ranitsa nurka ja hakkas nuiama, et ma lubaks tal jälle mõne sõbra juurde külla minna. Taipasin asjade kulgu juba sellest, kui ta uksest sisse lasin ja eemalt välisukse klaasaknakesest mitu mütsi paistis. Naljakas, et vanust ju küll juba, aga ikka lähevad ainult kulmudeni peitu.
Hästi, mine siis pealegi, sõbrad on olulised. Võiks arvata, et klassivennad elavad siinsamas kuskil, eksole, aga ei. Üks elab kuskil taga-Lasnamäel ja teine Õismäel. Ja ma olen üks üle keskmise muretsev mamma, seega ütlesin, et aitab nüüd küll sellest hulkumisest ja et olgu kordki kodulähedal kuskil. Lubas olla ja tormas minema. Ega ma eriti ei eeldagi käsu täitmist, aga ehk ikka. :) Loota ju võib.
Mitu tundi hiljem helistan ja küsin, et kuule, pimedaks läheb juba, kus sa oled. Joosep toriseb vastu, et ma tean, sellepärast ma olengi juba peaaegu ukse taga. Ja andiski uksekella. (Väiksemana ta ütles mulle, et jah, ma olen uksetaga juba, ja siis jooksis kuskilt kurepepust ummisjalu, et ma aru ei saaks, et valetas. Sestap olen kiiruse asendanud ettevaatlikusega oma nõudmistes. Tulgu parem rahulikult.)
Teen ukse lahti, seal seisab mu armas poeg, kintsudeni läbimärg, põsed punased ja nägu porine, ise jube asjalik. Samal päeval ostetud kindad lootusetult värvimuutnuna käkras käes. Rääkis, et nad olid tiigis jääd murdnud, muidu pardid ei saa ujuda, ja ujumine on ju väga tervislik!
Üks sõber oli tagumikuli vette kukkunud, ja siis hakanud kurtma, et külm on, aga Joosep õpetas teda, et ära siis vahi niisama, jookse ringi. :D
Vaene vennike vihtus ringiratast joosta, aga varvastel oli ikka külm, sest need ei mahtunud saapas liikuma.
Mina ütlen vahele, et jumal küll, homme olete kõik karjaga sirakil voodis. Joosep: Ei, minul ei olnud üldse külm, ma ju koguaeg askeldasin. Aga me käisime vahepeal kohvikus ka, ja seal teine sõber võttis jope seljast aru, saad sa aru?!
Mina: mis selles siis nii hullu oli?
Joosep: No me olime ju seal rõdul, tuul puhus ja lund sadas pähe.
Mina: ohjummel... mis te seal kohvikus üldse tegite?
Joosep: jäätist sõime.
:D

Pärast avastasin, et tal oli taskusselitsutud pooleldisöödud viineripirukas.
Ooooh, poisid. :)

Õhtul harjutas kooli jaoks flöödipala "Läks lume sahisema." Ma avaldasin küll arvamust, et ehk oli siiski "läbi lume sahiseva," aga ta oli endas üsna kindel.

--

Üks teine päev.

Hommikul oli jälle nii ilus taevas... Ja buss oli nii meeletult rahvast täis, et läksin järgmises peatuses vabatahtlikult maha, et need, kel kiirem, peale mahuks. Mul ju aega küll, tööpäev algab alles kell 9. Joosepiga olen koolis kell 8 juba.
Sõitsin siis trolliga, sai istuma ja puha. Mu kõrvale istus üks vanamees, kes lõhnas nagu oleks teda just ülekere triigitud. Välja küll sedamoodi ei näinud. :D Aga jah, istusin seal kõrval ja vaatasin ta käsi, sellised sinised, imeõhukese kortsus nahaga... õudsalt oleks tahtnud ta kätest kinni võtta, mu käed olid raudselt sada korda soojemad. Korraks käis peast läbi, et aga küsiks, kas ta mu kindaid ei tahaks.. ohjah. Eestlased, raisk. : ) Saaks veel sõimata või midagi... äkki ta solvuks...
Ühesõnaga, ei teinud ma midagi. Aga pisar tuli küll korraks silma. Siuke väike kuivetund vanamees noh.
Ja siis Koidu peatuses üks väike tüdruk läks oma emaga maha eestuksest ja ütles trollijuhile kõva, selge häälega: “Aitäh!” : ) Täitsa lõpp, kui armas. Me trollijuhiga lõime särama kohe, nägin teda täpselt sellest tahavaatepeeglist. : ) Nii tore.

Ja ühes peatuses siin Sõpaka ääres on kõrvuti lumepallipõõsas ja punaste õuntega õunapuu, sõidan sealt juba mitmendat korda mööda ja vahin... täna veel päikesepaistes ka, superilus. :) Kui mõnel lähiaja vabal päeval jälle päike paistab, siis lähen ja teen pilti.

Üks teine päev.
Ma just vandusin endale, et täna ei tee mingit tööd, munen siin niisama. :D Pea valutab ja silmad ja selg, ei saa teha igast inventuure ja arvete sisselöömisi, jätan kõik homseks. Ja täna õhtul
lähen siis vara magama.
:D No ma vähemalt plaanin nii, eksole. Hea mees, kes plaanibki.
Ma tahaks kangesti raaamatut lugeda, võtsin raamatukogust, jube hea, alustasin juba paar päeva tagasi, aga krt, pean silmi säästma, homme vaja kõik arved sisse lüüa ja inventuur lõpetada. Üök.
Hästi hea kirjanik, ma ei tea, ehk oled lugenud talt midagi, Maugham.
William Somerset. :D
Igavene naljakas mees oli, abielus ja ise sebis samal ajal naise teadmisel ühe kutiga, ja reisis terve maailma sada korda ristipõiki läbi ja... ludinal kirjutas, ja niimoodi mõnusalt. Inimesi tundus ta
ka taipavat. :)
Raamatukogust küsisin ta raamatut, ja see tädi vaatas mulle täitsa mõistmatu näoga vastu, trükkis ja otsis, lõpuks küsis raamatu nime järgi. :D Maugham hääldub ju "moom."
:D Kesse kurat sellist leiaks, kõike ei saa ju teada. Nagu see Ewan McGregori otsimine, kui Laseringi töötaja küsis peale pooletunnist arvutistuhlamist, et kas kirjutatakse Juan või Juhan. :)
Raamatukogus on muide selline huvitav värk, et seal on ette antud nimekiri hunniku raamatutega, ja kui neist 15 läbi loed, siis saad tasuta pileti teatrisse. Nii khuul. Võtsin kaks raamatut sealt, aga pigem sellepärast küll, et tahtsin neid enivei lugeda... Iris Murdochi tahaks ka, aga see oli välja laenutatud parajasti.

Õudsalt tahan blogida ka koguaeg, varsti lähen lõhki kui kasvõi mõnda lauset kirja panna ei saa. :D Aga nii kui koju jõuan, siis pean hakkama särke pesema homseks, mul kõik mustad, ja Joosepiga õppima ja sada miljon
muud asja... Masendav. Vaatan, et jaksan siin töö juures miskit kirja panna... Aga juhe jookseb kuidagi kokku igakord.
Üritan igatahes. :)

Üks teine päev.
Kool algas jälle, pühapäeval käisime veel sõpradega nukuteatris, jube lahe oli, "Väike Gavroche" - soovitan kõigile vähemalt 7-aastastele poistele, ja tüdrukutele ka. Joosep tahtis veel kohvikusse minna Saiakangi, siis läksime üles Toompeale, vahtisime vaadet ja sõime Teatrikohvikus jäätist ja pannkooki. Joosep mängis seal laealuses lastesalamänguruumis mingi võõra pisikese vene tüdrukuga, neil oli hirmus tore. Ja siis tulime koju kell pool kuus ja avastasime e-koolist, et esmaspäevaks oli vaja üks raamat läbi lugeda ja selle kohta kirjutada... :D Tormasin siis joonelt Kristiinesse, meil lähemal suuri raamatupoode pole, üks raamat nimekirjas toodutest oli ainult müügis, 16 eurtsi. Igatahes, sõitsin siis ruttu koju tagasi, lugesin tee peal juba pool raamatut läbi. Kojujõudes ajasin Joosepi vanni ja pesin tal pea ära, samal ajal jutustasin talle raamatu esimese poole ümber. :D Ja siis lugesin ette veel valikuliselt olulisemaid juppe, kuniks ta kuivas oma rätiku-ja hommikumantlikuhjas, ja viimased peatükid luges ta juba ise... tehtud saime. :D Vot selline elu ongi siinkandis... pisut hullumeelne, aga tore. :D
Eks ta loeb ise seda raamatut veel niikuinii mitu korda, hästi lahe raamat sattus õnneks. :) Samueli võlupadi.

Muide, teatrist veel nii palju, et etendus oli super, tõesti, Joosep ja ta semud vahtisid kõik suu ammuli, ja ma ise ka. :D Aga pipratera oli kah olemas. Kopin otse varemkirjutatust.

L says: nii nõme, et on lapsevanemaid, kes on totaalsed imbetsillid ja viivad "alates 6 või 7aastastele mõeldud" või mis see number seal oli kirjelduses ette antud, etendust vaatama kolmesed (vist polnud veel kolmenegi), ja siis ei keela kordagi neil kõva häälega rääkimast terve fucking etenduse aja
a la gavroche kukub surnult maha ja siis kõlav titehääl küsib: miks see onu seal pikali on
ilgelt häiriv. ja pole laste süü, vaid nende lollide vanemate, kes nad sinna tassivad
ja siis noored lastetud inimesed ütlevad selliste asjade peale, et lapsed sakivad... :( ehkki vanemad ju hoopis.
mu kõrval istus teises vaatuses üks selline isa lapsega, meeletult segas
isa oli täielik munajoodik, selgrootu, selle asemel et varem juba seletada lapsele ja õpetada, ostis lihtsalt ära. tead küll seda tüüpi, viskan raha peale, probleem kaob.
"ma ostan sulle jäätist pärast, näe, võta limonaadi, hea küll"
keelatud on kusjuures etendusele viia sööki-jooki
kangesti oleks tahtnud talle öelda et kle... aga ta nägi nii lollakas välja, kui tuled põlema läksid, siuke fkn poole ajuga rikkur, et ma ei hakandki midagi ütlema
St says: Hahaha
Nii h2iriv
Ja tyyp ise ei saaarugimiuke munajoodik ta on
L says: ma arvan et sai küll natuke
ma mühisesin vahepeal juba nagu põlismets :D

Üks teine päev.
Viisin täna paki ära Olümpsi juurde, jalgsi Vineeri peatusest, sinna ei lähe ju ükski buss otse... totaalses
paduvihmas. :D Tööle jõudsin, olin aluspüksteni läbimärg. Õnneks I-l on kampsun siin, muidu ma vist juba sureks vappekülma. :D Aga krdi raske pakk oli, postiga saates oleks meeletult kallis olnud.. Olen ju "patrioot" küll.

Uus on unustatud vana paneme järgmisele lõigule pealkirjaks.
Ehk... ilmselt mu uimerdamisele vastuseks ja teemaarenduseks saatis saatus proovikivi. :D
Nagu mul kombeks, tulevad kõik ringiga tagasi. Misiganes motiividel siis.
Eile noor H kirjutas mulle: võiks kokku saada ja tegutseda.
:D Hahaha. Algselt naersin ta välja, et kamoon... aga siis selgus, et ta oli mind kuskil näinud.. ja see on ju iseenesest väga meelitav, et nägi, ja ei jooksnudki kiljudes minema... Nooh..
Tshekkisin seepeale ta profiili üle miljoni aasta, tal on ilus noor tüdruk, mis pagana jõud paneb noore mehe mõtlema, et aitab küll kaunitarist, otsin mõne pensionieeliku ja mudin seda. :D Vastasin talle siis väga konkreetselt ent sõbralikult, äärepealt oleks küll lõppu lisanud, et mine trügi ühistranspordis tipptunnil, ehk õnnestub mõnda vanurit kobada..
aga siis hakkas hale. :D Äkki olen liiga karm vaese ullikese vastu?
Paraku on ta endiselt nii hirmus ligitõmbavalt enesekindel ja kirjutas sellepeale, et: (..ehkki ma ütlesin talle ilgelt karmilt, et lõpeta ära, never gonna happen)
"Mõtle selle peale."
...

Mehed tuleks tõesti kõik põlema panna. :D "Mõtle selle peale" on
maailma kõige õudsam lause.
Kõige hullem on see, et nüüd ma ju mõtlengi!
:D
Fkn tiirutavad mesilinnud.
Pagana raske on niimoodi järjekindlalt ära öelda, kui see on ehk mu elu viimane selline kutse tantsule.
Aga have no fear, mu süda on jääst ja terasest. :) Või vähemalt jäätisest ja teradest.

Mõtle selle peale... ohjah. Ma olen tuntud iseendale käkikeeraja, mõtlen ennast igasugu kahtlastesse tunnetesse ja seiklustesse ülepea sisse. :D Õnneks oskan end ka välja tagasi mõelda, kahjuks lihtsalt sutike aeglasemalt.
Ohjah. Igatahes... hakkasin mõtlema. :D Tulemus aga oli hoopis koomiline kokkulangevus. Joosepi isa uus naine on temast sama palju vanem, kui mina H-st. Haa. :) Õnneks neil on aga tõelised tunded, mitte selline särisev tiivaripsutamine nagu meil H-ga oli. Lõkkeõhtu ja kanakäed.
Ma ei ole endiselt üldse diskrimineeriv, aga... ei viitsiks enam mängida niisama. Õnneks ta sai lõpuks ikka aru, ei pidanudki sadistlikuks minema. :)
Eks näis, millal järgmine ring täis saab. :D

Üks teine päev.
Ahahahaha, inimesed on nii koomilised. Tellisin just kaupa ja lugesin
järjest ette neid suurusi ja numbreid ja asju, ja siis ütlen, et nii,
nüüd on vist kõik, ja jäin siis ootama, et ta ütleks, et millal minuni
jõuab kaup, nagu ikka kõne lõpus öeldakse, eks.
Ja tema küsib: nüüd on kõik? lõpetame siis kõne ära.
:DDD

Postin nüüd ära, sest lubasin Margitile. Oleks pikemalt kirjutanud, aga homme tuleb elektrik kell friggin 9 hommikul, ta on vana semu tegelikult, kellega me pole täpselt sada aastat kohtunud. Natuke tobe on, ses mõttes, et nüüd oleme vanad ja koledad. :D Oleks siis vähemalt väga targad, aga ei. :D Ütles telefonis, et on paksuks läinud... justnagu ma oleks modelliks muutunud, eksole... Igatahes, kui ta nüüd homme tuleb, ja minust paksem pole, siis ma kavatsen teda harjaga lüüa. :D
Ja päeval lubasin Joosepiga kinno minna... seega pean kuskil vahepeal natukene magama. :) Aga üritan nüüdsest väiksemaid vahesid sisse jätta, see pagana google'i ülemvõim õudsalt segab, ma pean igaltpoolt mujalt mitmekordselt välja logima selleks, et bloggerisse pääseda.
Reedel kirjutan jälle, teeme nii. :) Ööööööööööd!