Yeeees, this is dog.

No tere vana-aasta-lõppu teile kõigile. :)
Kuidas 2013 tundub kokkuvõtvalt? Mu arust üks parimaid aastaid üle pika aja. :) Joosepi isa võttis aru pähe ja avastas lõpuks isarõõmud ja mina leidsin iseennast jälle (neil kahel suuremal selleaastasel sündmusel pole küll mingit omavahelist seost, täpsuse mõttes lisan :) ), ja muidu on ka üsna selline.. sujuv käik sees olnud. Ja mõtted on selged olnud, ei mingit udu, see on nii suurepärane. :)
Täna bussijuht soovis ka head vana aasta lõppu lugupeetud reisijatele, mul tuli pisar silma. :)
Kahju on sellest va 2013-st. Võiks veel natuke kesta.

Jääme vist ikka koju aastavahetuseks, ehkki Inks kutsus külla, nii armas temast. Aga Joosep tahab raudselt isaga skaibis (skype noh) jaurata ja mul oli horoskoobis öeldud, et stay at home or else shit will hit the fan. Ja mul on oma fännidest kahju, seega jään koitsa. :D
Haa, täna sattusin just sel hetkel blogisse, kui viimane siiasattuja oli Kanadast. Vaatan - Ontario, Canada ja mõtlen, et huvitav, kas see oli mingi kommenteerijarobot või pärisinimene... Kui pärisinimene, siis tervitused, ja kõigile teistele ka. Nii tore on mõelda, et kuskilt kaugelt keegi loeb ja leiab ehk mõne mõttejupi või suutäie naeru. Lähematele lugejatele kah semutsev müks õlapiirkonda.

Kuulen, kuidas Joosep oma isaga teises toas skaibi kaudu peitust mängib.
Ilmselt ei leita, sest hüüdis just vihjeks: "Vaata! Ma näitan sulle sõrme! ...mitte keskmist!!!"

enne joonistas just püssi ja kirjutas kõrvale "desert egale"
tuleb näitama.
mina: ...ee.. ma parem ei ütle midagi, muidu sa vihastad
tema: ütle ikka
mina: kas sa oled kindel, et eagle nii kirjutatakse
joosep vaatab pilti, siis võtab aeglaselt kõrvalt vildika, hakkab "egale" peale peitvaid kriipsukesi tõmbama, samal ajal veenvalt venitades: theeere waaas nooooothing hereeeee
:D kusjuures ta teadis väga hästi tegelikult, kuidas kirjutama pidi.. lihtsalt ei kasutand esimesel korral aju.
kui ma ta taban mingilt pahanduselt, siis tal on kombeks aeglaselt nurga taha taganeda, kätega sugestiivselt vehkides ja I'm just an illusion öeldes. Olen vist juba rääkinud sellest .. kunagi.

Postin tänase jooksul siinse teksti ikka ära, siis on lootust, et uuel aastal tuleb tihedamini. :) Kuigi, seoses mu peas toimuva mõtetetornaadoga on minus tärganud kummaline kitsidus, st ei taha jagada enam kirjutatut.. ja samas tahan ju ka! :)
Huvitav, kas see endalehoidmisekihk on hea või halb. Ehk peaks just palju kirjutama... või ehk peaks ootama, kuni kihk nii suureks kasvab, et... ma ei teagi. :D Kasvab nii suureks, et ei tahagi enam kirjutada. :D Haha. No kurat teab, eksole. Tuntud tagurpidiantsuna ei eelda ma tavaliselt igaks juhuks midagi.
Ma üleüldse ootan mingit surematut shedöövrit, jumalikku ilmutust, selle asemel, et lihtsalt otsast trükkimist alustada. :) Aga noh... ma natuke veel venitan.. ehk tulebki. :D Haha. Miks teistel võib tulla ja mul mitte. Vabalt võib. :)
:D

Ohjah... avameelsusepuhangud. Kurdan siis ühtlasi, et olen jube paksuks läinud. Jätsin ju suitsetamise maha üleöö, oktoobri algusest vist? Ei mäletagi enam. Tundsin lihtsalt, et... kui veel suitsetan, siis jään haigeks. Ehkki polnud mingeid sümptomeid, aga teate mind küll ja mu kummalisi fiilinguid.
Enihau, nüüd olen siin aegamööda paisunud nagu kukkel. Õhtul panen särgisabad püksi ja kampsuni selga ja hommikumantli kõige peale ontlikult (külm on,) ja hommikul teen silmad lahti ja kõik kohad on tisse täis. See on see hea osa paks-olemisest, olen väga volüümikas just õigetest kohtadest. :D Aga no.... uuest aastast alustame tervislike eluviiside vilistamist.

Muide, nipp - kui jalgadel külm on ja sokke pole, siis lase kummikud sooja vett täis. Ainult et siis peab aeglaselt käima.

--

"My my baby blue
Yeah I'm talkin' about you
My my baby blue
Yeah I've been thinkin' about you.."

Ehk vanad head õhusepad. Jube totter nostalgia on juba mitmendat päeva. Küllap on see tingitud mu aastatetagusest meeste püha kolmainsusest, mis hetkel teatud asjaoludel jälle üksteisest sõltumatult aktuaalne on. Ma ei tea, miks mõnel varahommikul lähed ja järsku mõtled sellele, kuidas teine magab, siuke karvane käte ja jalgade pusa ja.. näed ja tunned ja.. Ja ise mõtled, et miks ometi.

Hah, see on see mu mõttelainete teooria, olin juba unustanud.. igatahes..
Kas tunded üldse saavadki otsa? Ses mõttes, et kas asjad ununevad ja lõppevad kunagi? Või kuhu kadunud mälestused lähevad? Mulle tundub viimasel ajal, et tunded on nagu maad katvad pikkus-ja laiusjooned, ainult et nad liiguvad ja lainetavad suvaliselt läbi inimeste ning vahel astud pahaaimamatult ja ilma mingi loogika või ettehoiatuseta mõnda ammumöödunud tundesse ja kõik meenub nii selgelt nagu oleks see äsja juhtunud. Ja just seetõttu võib totaalne rõõm sekundi murdosa vältel nutuks muutuda, jne.

Mul õnneks on nii iidsed emotsioonid, et ma tunnen sama, mis tollal, pluss lisaks seisaks nagu praegune targem versioon vana (st noore) ja ogara iseenda kõrval ja kommenteeriks/õpetaks sõbralikult. Ja õnneks lähevad sellised asjad kiiresti üle, mul vähemalt. Eip, mitte helilaineteks, ehkki see oleks sms-laenu puhul tragikoomiline, eurod nuukseteks, eks, aga mulle tundub selline... no
nagu oleks kõikjal selline nähtamatu lasershow, ja iga ruuduke või kolmnurk, mille need nähtamatud kiired moodustavad, on mingi random tunne. Ja kui sealt läbi lähed, siis see jääb hetkeks su külge nagu näts. Veel lahedam oleks see, kui nt pikijooned oleks pikaajalised tunded, need on harvemalt ka, mis seletaks pikki deprekaajastuid tervetele rahvustele, kuniks jooned edasi liiguvad nagu tuulega. Ma olen juba terve pika teooria välja mõelnud..




Aga nad on kõik endiselt kallid, igaüks omal kummalisel moel. Ehkki keegi neist pole mulle see "õige." Mul polegi "õiget," ma arvan. Mul on "võimalikud." :D
Kurb on küll natuke, kui inimesed kahetsevad asju. Mina ei kahetse, aga vahel on põnev mõelda, et aga kui oleks hoopis nii läinud, kuhu ma siis praeguseks jõudnud oleks.
Õnneks ma tean oma juuriklust hästi, ilmselt istuks ikkagi samamoodi ja mõtleks, et tahaks shokolaadi või küpsist... :)


L says: ma pean oma impulsiivsel käitumisel silma peal hoidma, tegin just selle luikede järve hüppe ja oleks äärepealt keldrisse kukkunud, maja kõik ragises
hahaha, omg, siuke väike ümar junn ja paki peale on kirjutatud: HOIATUS! Ei soovitata alla 3-aastastele lastele, sisaldab pisidetaile ja lõikavaid teravaid ääri. Ettevaatust - lämbumisoht.
viska või maha ja jookse eemale, ausõna. :D

enivei, olime tööl ja ma rääkisin talle et joosep kirjutas eelmisel aastal jõuluvanale kirja ja jättis kuuse alla
ja siis isa ütleb et jaah, ja siis ärkab hommikul ja kuuse all on suur kast
teeb kasti lahti ja see on tühi
aga jõuluvana ütles sinna sisse suure aitähi
:D
see on nii lahe kuidas ta räägib nüüd, enne ta ei jaganud üldse selliseid lollakaid mõtteid, aga nüüd on hakand tulema, sest ta näeb, et me oleme ühel tasandil selle asjaga
aga nii hea idee... et kummardab ja ütleb kasti sisse "suur aitäh" ja siis tõmbab teibiga kinni... :D

--

Tead, mis mu maailmapildil valesti on. Või noh, mitte valesti, aga tasakaalust väljas. Just äsja avastasin selle, ehkki nüüd tagasi mõeldes imelik, et enne selle peale ei tulnud. Mulle meeldib anda, eks. Aga ma ei oska vastu saada. Või no, mitte vastu, aga üldse saada. :D Margit just ütles, et sa ei taha nagu üldse raha või, kui ma piletiraha tagasi lükkasin, sest no tõepoolest, tegelikult ta aitas mind hoopis hädast välja sellega, et pileti võttis. Muidu oleks niisama hukka läinud, kuni ma selga murdsin kodus..
Ja justsama meenus see naine, kes ukse taga kella andis ja tahtis mulle mahla anda, lihtsalt niisama, puhtast südamest. Ajasin mingit käojaani talle.. ehkki ka käojaanis oli tõde sees, siin ei ütle teile, mis täpselt. :D Igatahes.. naaber, eks. Ja nii armas temast, aga... ma ei julge võtta võõralt.
Ma ju ei anna teistele lonksu ka, ega anna oma kahvliga ampsu. Tihti ei joo ma näiteks teed edasi, kui see on vahepeal mõne inimesega kuskil teises toas omaette olnud.. (No välja arvatud siis, kui ma jommis olen. :D ) Ma olen sedapidi imelik, ja nii inetu minust... aga veel inetum oleks ju olnud vastu võtta, teades, et keegi meist seda ei joo. (Joosep joob vett ja piima, mahla haruharva.)Süümekad jäid igal juhul. Loodan, et ta pakkus ehk mõnele teisele naabrile siis, kellelegi, kel suur janu ja hea meel pärast. :)
Ja nüüd alles oli teatris üks naine, kes andis mulle ühe euro, et me saaksime kava osta. :D Seisime sabas ja nägin kava ja ütlesin midagi a la ohpeller, ma ei võtnud sularaha kaasa... (otse töölt ju tormasime.) Ja ta andis kuidagi üleõla ja ütles, et oh-see-on-nii-väike-raha ja siis läks ruttu kaks sammu ettepoole, et ma tagasi ei saaks anda. :D See tuletas mulle mind ennast meelde, ja ma ei hakanudki tagasi ajama, ütlesin niisama "aitäh," võtsin euro ja ostsin kava. :) Ses mõttes, et ma saan ju aru küll ta motiivist, küllap samasugune teatrilemb. Nii kenad inimesed viimasel ajal mu teel, eksole. :) Õudsalt lahe kava oli, muide. :D Niiiiiii hea meel, et mälestuseks saime. Me Joosepiga mõlemad oleme suured mälestustefanatid, korjame igast jama. :D

Aga näed, õnneks ma ikka arenen, eks. See uksetaga kellahelistamine oli nii rändom, ma ei olnud valmis, eriti kuna meil käivad igasugused pakkujad ja joomarid ukse taga alatasa, kaitseseisak tekib iga kord, kui kell heliseb... Teatris ma olin teadlik, et inimesed on ümberringi, seal oli natuke normaalsem reageering. Peab ju olema valmis ka vastu võtma, kui head inimesed pakuvad heast südamest. Üritan õppida. :) Aga andmine on ikkagi kuidagi... toredam. :) Oleks selleks ainult rohkem võimalusi.

Joosepi isa küsib ka, et mis lapse "ülalpidamiskulud" on, hea sõna, ahaha, nagu ma peaks ahvi. :D No ega palju erinevusi pole, muidugi. :D Mul nagu polekski mingeid kulusid, ma ei mõtle selle peale eriti, kui talle ostan. Ma armastan teda hirmsasti. Noh... ee.. sokke peaks talle ilmselt ostma juurde, pesen neisse viimasel ajal augud sisse. :) Ja jäätist armastab ta küll seda
kõige kallimat, aga see maitseb mulle endale ka, nii et see pole mingi eriline tema kulu. :) Niisiis ei osanudki nagu öelda midagi... mõtlen, et siis küsin, kui mingi suurem asi tekib ja endal võimalust pole.. Nii tore on igal juhul, et ta aidata tahab.
Mulle ei meeldi rahaasju rääkida, see on kuidagi nii... nõme.

(Mulle meeldiks palju rohkem, kui ta saaks Joosepile ise meisterdada midagi, näiteks selle hetkel vajamineva kummuti.. ta oskaks ka, kuldsed käed. :) Või no, osavad. Kuld on nii nadi materjal ju tegelikult, pehme ja libe. :D Kes see siukseid käsi ikka tahaks.)

Ja seepärast ka, et ta tahab järgmisel aastal Eestisse tulla ja oma sõbrad kõik läbi käia üle Eesti. Ja kuna ta tahab pojaga koos olla nii palju kui võimalik, siis võetakse Joosep kaasa... ja kuna Joosep on veel väike ja näeb neid esmakordselt ja on minu külge kasvanud nagu väike siiami krants, siis võetakse mind ka kaasa. :D Ma küll ütlesin talle, et see läheb rahaliselt üsna kulukaks... aga kõvad pead on meil juba vanadest aegadest saadik kombeks.
Tegelikult on mul selle tuuriga üks sootuks teine probleem. Mulle küll meeldib ta uus naine, ja me saame tõenäoliselt hästi läbi omavahel, aga... me oleme ikka väga ühte nägu. :D
Joosep on alati olnud oma isa täielik koopia, see on huumor, kui sarnased nad on, isegi maneerid ja liigutused, geenid on ikka üks hämmastav värk.
Aga jah... kujutasin ette, kuidas me saabume nagu mingi tsirkusetuur, J ja Joosep nagu üks ja sama mees kahes eri suuruses ja siis meie ta naisega sabas ahahaha, nagu krdi kaksikud. Igaüks, kes isaste kohta midagi ütleb, ja raudselt öeldakse, lisab kõõrdpilgu meie, naiste, poole. :D See on lihtsalt nii lollakas olukord. Üks sõbrants soovitas hipiriided kah selga panna, siis tundub loogiline. One big happy family. :D

--

(")> ... <(") Tule teri sööma. -- Hahahaa, tänahommikune südar - inimtühi ja külm Mustakas, kõndisin hiigelpoe ääres omi mõtteid mõeldes ja kui majanurgast umbes meetri kaugusel olin, ilmus järsku maa lähedalt nähtavale naeratav krokodillinägu. :D Ma vist isegi kiljatasin, corgi sabaslentsiv kaelarihma hoidev onu muheles igatahes hirmsasti. :D Tänahommikune aww - poesabas oli minu järel rõõmsa naeratusega mees. Ta ostis ainult ühe asja, arva ära, mille? :D Piparkoogitaina! :) Mul muidugi läks fantaasia kohe käima, kujutasin ette, kuidas ta jookseb koju (kell oli 8 hommikul,) ja paneb ahju sooja ja kui kukub rullima, nii et jahu lendab! :D Eki keelenõuanne - mitte koomamale, vaid tõmbas koomale. :D Koomamale oleks tegelikult põnev, aga kuidas seda mängida? Ahaha, suguühendus. xD L says: Aa, ja eile istus kinos mu selja taga Baari-Paavo või mis ta nimi nüüd oligi. :D M says: Issand kus sa sellist veel mäletad.. :D L says: No see on ju täiesti ebaoluline, seega loomulikult meeles. :D Üks teine päev, sada aastat tagasi. :D Joosep ütles peale esimest korda oma isaga rääkimist, et "hea, et sa mulle Luke nimeks ei pannud." :D Star Wars reference siis, isa esimene lause oli ju ennasttutvustav “tere, ma olen su isa.” Krt, huumorimeel ja absurdimeel on küll minult vist päritud.. :D Ega paljudel esine elu jooksul võimalust sellist lauset kuuldagi muidugi... -- Bussi oodates lasen silmad üle putka mänguasjavalikust, nagu ikka, eksole. Vaatan - uus helikopter, peale kirjutatud: "Fight Plane, mystery action. It can sound, it can light, it can run." :D It can, but it won't. Very mysterious. Ühtlasi on seal juba ammu müügil Crazy Cat Lady Starter Kit (minu nimetus,) kotitäis suuuurte hullumeelsete silmadega plastmasskasse. Iga kord on kange kiusatus need ära osta, lihtsalt huumori eesmärkidel. -- Hompkust, vaatasin just horoskoopi ja seal on kirjas, et skorpionid on täna nagu jommis. :D Ja endal on küll selline tunne, bussipeatuses nägin üht tuttavat ja kõigepealt ütlesin talle et oih, ma vaatasin ja mõtlesin et tuttav nägu aga kes see küll olla võiks. :D No ma mõtetega viimasel ajal igaks juhuks minevikus (kuna neid minevikunägusid aina kerkib, Õ, mu esimene armastus, kirjutas ka alles ja kutsus külla kangesti), siis uuemaid meestuttavaid ei tunne äragi. :D No ja siis ma tõmbasin ta praktiliselt sinna putka juurde ja näitasin talle seda fight plane'i, millest just fb-s kirjutasin, ise naersin muidugi väga... nagu tunneks teda sada aastat juba ja ma ei tea.. ja siis rääkisime natsa valimistest ja ahahaha, siis panin käe talle niimoodi õla peale, ja ta vaatas mu kätt täie hämminguga, ahaha, et mida ma ometi teen. :D Aga ta seisis mul tee peal ees noh, buss tuli! :DDD Ja siis lükkasin teda veidi eest, patsutasin niimoodi sõbralikult ja tormasin minema. :D Hellalt koomiline tagantjärele mõeldes. Ma olin nagu mingi paganama tornaado. :D Tore poiss on muidu, tal on väike poeg ka, hirmsasti armastab oma poega. :) Nii nunnu. Rebasenäoga oli täna, vaatas mind ja kissitas aina silmi. :D Ahaha, ei tea, kas pritsisin tatti või. :D Jumala eest. :D Ma olen nagu üks neist tädidest, teate küll. :D Hahaha, jubeluguküll. Õnneks me pole üldse nii tuttavadki, nii et no wirries. -- ma peaks ka hakkama no habla ingles ütlema, kui miski ei sobi :D hahaha, kui telefonimüüjad helistavad näiteks ütlen hallooo... ja siis ta hakkab rääkima ja viskan kähku no habla ingles'e letti ehkki ta eesti keeles räägib :D ahaha veel parem on öelda, vabandust ma ei oska inglise keelt, ja toru ära panna. vaeseke on tükk aega segaduses et kas ta rääkis inglise keeles või :D joosep just pidi õppima pähe luuletuse kus oli et tantskem, tantskem, mardikesed, sõni kui armu antakse, vorsti kotti väänatakse ja ütles siis, et uuu, tahaks ka ikkagi marti jooksma minna, saaks nii palju süüa. mina siis ütlen, et ega tänapäeval ei anta enam vorsti, tänapäeval pannakse kommi küll joosep vandus vihaselt raisad annavad kommi! kuhu see kõlbab :D haha, pilt kus terve vannituba on rinnuni vahtu täis ja siis üks kommis all: still romantic -- hahaha. õpetasin siimule skaibi selgeks, nii et nüüd rääkisid mingi tund aega ja mängisid sõda skaibi vahendusel :D roomasid mööda põrandaid L says: veidi peomeeleolu St says: Peameeleolu L says: :D haha. seda sõna hakkan kasutama, kui tahan üksi olla Ahahaha, märkasin siin parema külje peal reklaami: "Sul on häbi oma keha pärast ujumispüksid seljas? Aeg on küps kaalust alla võtta." Hetkeks mõtlesin masendumise peale, aga siis kujutasin end basseini äärde seisma nagu sink, küünarnukid selja taga koos ja ujumispüksid õlgadesse soonimas... :D Täitsa lõbus oleks, ja keha küll ei häbeneks, pigem nagu aju.. :D Püksid ju ikka jalas tavaliselt. Ja mis kuramuse ennastaustav dieedireklaamija kasutab sõna "küps?" :D See on nagu Free range. Never gonna work. :D Mis siin vaba saab olla, kui range on antud. :P Küps on ju toit... kohe hakkab ila tilkuma ja dieet ongi siuhti peppensis. M: ma sain ka maal koerakäppa nuusutada.... maailma parim lõhn :) L: on jah :) oli seal koer ka küljes? norra keel on natuke nagu köhahoog üldse aga mulle meeldib. ja norra mehed on mind alati tõmmand :D kuidagi siuke.. meri ja külm ilm ja.. kampsunid seljas :D -- tead kuidas ma oma ema käest tõe kätte saan? ta ju valetab koguaeg mulle. ma siis küsisin et kas selle soola viskasid ära, kuhu need ööliblikad paljunema läksid. tema: jaa, loomulikult. mina: no arvesta sellega, et kui ma ära suren ükspäev, siis ma tulen tagasi ja vaatan, kas sa rääkisid tõtt. ja siis ma tulen kummitama sind, kui valetasid ema: no võta siis see uus pakk tead neid tähetabeleid ja siis küsitakse, et millist sõna sa kõige esimesena märkad? ma nägin Pines. ja mõtlen, et huvitav, mida see tähendab umbes minuti mõtlesin, siis nägin et tegelt on happiness :D mul vist nii käibki või ehk kõigil? et alguses arvad et mingi jama, ja siis hiljem vaadates alles mõistad, et krt, happiness. :D nüüd oskame juba varem kahtlustama hakata, onju? :) täna rääkisime j-ga mingi kaks tundi vähemalt, tõenäoliselt kauem ja siis rääkisime joosepist midagi ja ta ütles naljatavalt at arukas poiss, ilmselgelt minusse. ja ma siis lisasin et ja väikese tagumikuga. ILMselgelt minusse. kui juba absurdi laskusime, eksole. :D aga ta jäi hetkeks täiega vait ja ei osanud nagu midagi öelda ja see ajas nii naerma :D ta ei teadnud kuidas mulle teatada, et tegelt on igavene suur tagumik sul ju! :D L says: :) jaa koer teeb kõik paremaks peale väljamaareiside St says: XD St says: Ma eile r22kisin mingite venelastega kes s6id kiievikotletti Ja siis me ytlesime et mis liha see on ja tyyp ytles: tuvi...breast Ja siis ytles, ma tean kuidas tissid on aga ma ei tea kuidas breast 6elda St says: Ja siis ma ytlesin tuvitissid L says: ahaha :D St says: Ja ta ise naeris pool tumdi St says: ma leidsin veini!!!! L says: :D yay L says: joosep ütles et järgmisest aastast tahab kitarritundi minna, alates kolmandast klassist lubatakse isa on vist juba hakanud talle kitarre valima ütles et usast saab odavamalt :D St says: :D tuuuuuuuus Tahaks ka kitarri :DDDDD L says: :D pane väike seelik selga ja seo tissid kinni. hobusesabad pähe ja ehk õnnestub teda veenda, et tegelt sain kaksikud St says: XDXD V2ike seelik xd ma tahtsin Milka kampaaniast osa võtta, meile mõlemale joosepiga maitsevad need küpsised ka, ja odavalt sai, ostsin siis kohe kolm pakki. ja siis viskasin ostutsheki ära fkn udupea aga küpsised olid head :D L says: kas sul on seal nesquiki kakaod? teinekord vaata seda pilti sel pakil lähemalt. ma eile sain kreepsu jänes joob neegripeast kõrrega :D tõsilugu tegelt on jänese sõrmed ümber klaasi. kolm sõrme, kõige esimene on kõige suurem, see on nina. ja siis all on lopsakad neegrihuuled mul võttis tükk aega, enne kui aru sain, et see pole neegripilt :D ja see piimaviirg on nagu päikseprillid, siuksed futuristlikult kitsad, või nagu neil lumelauduritel on tsheki horrorlingilt pilti: http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.arn.lv/xml/2849/big/IMG7910.jpg&imgrefurl=http://www.arn.lv/?tp%3D1485%26prodsid%3D2849%26lang%3Dlv&h=246&w=280&sz=51&tbnid=d8PGYKae6GL-XM:&tbnh=90&tbnw=102&zoom=1&usg=__teJG-cDDX8qRUaKCfGU47uGX_nU=&docid=59QnhZzVDilTrM&sa=X&ei=9CY2UsmuGPGP4gSzs4GYBg&ved=0CGAQ9QEwDg&dur=7429* < http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.arn.lv/xml/2849/big/IMG7910.jpg&imgrefurl=http://www.arn.lv/?tp%3D1485%26prodsid%3D2849%26lang%3Dlv&h=246&w=280&sz=51&tbnid=d8PGYKae6GL-XM:&tbnh=90&tbnw=102&zoom=1&usg=__teJG-cDDX8qRUaKCfGU47uGX_nU=&docid=59QnhZzVDilTrM&sa=X&ei=9CY2UsmuGPGP4gSzs4GYBg&ved=0CGAQ9QEwDg&dur=7429>


:D ma nägin seda altpoolt, istusin köögis taburetil ja see pakk oli kapis
riiulil, jänest polnud üldse näha
sonks on ka õige :D

--

:D pilt merejalaväelasest kes läks kaitsma mingit noorukit ja sai peksa ja
ütleb et teeks iga kell uuesti nii.
ja siis seal pildi all üks kommenteerib: your the man.
Teine parandab: you're
kolmas: Nah, pretty sure there is no asterisk in the word.
:D


Selah Sue - This World -



Huvitav, kas Teele-nimelised naised tunnevad pidevat vajadust kuskile
minna, rännata..?

Ed Sheeran - Give Me Love -



Hahahaha, Riina staatus:
“Loen lehest reisipakkumist Lapimaale jõuluvana juurde.
Ilus pikk kirjeldus ja siis ühtäkki on tekst: õhtul tuleb majakeste juurde jõuluvana (eestlane, bussijuht)”

--


L: teine m hakkas raamatuid kirjutama. sul ei ole samu mõtteid?
M: Ma ei oska kirjutada
L: joonista siis oma elulugu
tantsi
M: Kah mul elulugu
L: elulootants oleks ju põnev
M: Ma ei mäleta muffigi
L: ma pärast mõtlesin, et kirjutaks ka.. aga just, jõudsid ette ma ei mäleta ju ka
hea elulugu küll, kaks asja.
M: Lihtsalt passiks ja eeeeeee....et eeeeeee...
Ja läheks laiali
L: jõin kalja ja sõin suhkrusaia
the end
M: Just
L: meil oleks väga lakoonilised elulood
peaks vastastikku kirjutama, siis oleks põnevam mõtleme välja, mida ei tea
M: Oh, hea mõte
Vaatad raamaturiiulis oh, ägedad kaaned ja lahe pealkiri ja siis teed
lahti...peale ühe lause polegi, ülejäænud on tühjad lehed kirjuta ise edasi

--

L: ma käisin ükspäev seal sinukandis, mõtlesin et helistan ja ütlen, et tere,
siin maxima juhataja, meil on teile üks pakkumine. kui viie minutiga maxima
juurde tulete, saate üllatuse
M: Miks sa ei teinud siis?
L: aga siis mõtlesin et ei oska numbrit salajaseks teha
laenaks mingi suvalise käest telefoni ja helistaks...
tere, võitsite kolm muna

--

L: ta on ju horoskoobikunn
koostab neid kaarte ja värke
ütles ju mulle ükskord just sellepärast et jaaa, sa oled NII empaatiline!
mul jäi suu lahti et ta mind üldse märganud on :D
oli vist vaadand enne et mul on uraan kuus või midagi :D
tegelt uraan ei saa vist kuus olla? mõlemad ju taevakehad
krt seda teab, mul käib see üle mõistuse
M: Küsid minu käest või?
L: :D
õde on üritand mulle seletada, aga ma ei jaksa terve lause jooksul
keskendunud olla
M: :D


...hing käib ringi soorebasel... Ongi sellised sõnad või? Nii nummi. Enivei, nägin just aknast, kuidas üks väike poiss tuli, koolikott seljas, jopehõlmad lahti, kampsunid ja mütsid süles, sall lohises mitu meetrit takkajärgi. Mõni ime, et esimestel aastatel haigused murravad. Aga... jumal tänatud, nad on kõik seal topskid, ma juba mõtlesin, et ainult minu järglane tuleb juba kolmandat päeva sandaalidega koju ja unustab saapad kooli. Täna käisin ja tõin suure kotitäie saapaid koju. Ja siis ta saabus,
suure naeratusega, vahetusjalatsid jälle jalas... aga noh, tõi mulle Raffaellot. Naljatilk, ma annan talle taskuraha ja ta ostab mulle selle eest kingitusi.

--

Aga see-eest nägin trollijuhti, kes foori taga seisma jäädes kohe pastaka ja paberi haaras ja kähku kirjutama hakkas. Mõtlen, et ta on kindlasti poeet. "Ta käib mööda maad ja ta silmadesse mahub terve taevas.."

Lugesin just õudsat uudist ka:
A thirty-eight year old man from Brisbane was left with no alternative but to watch an entire concert with his eyes, after he mistakenly left his phone at home.

--


L says: ema tegi liha ja kartulisalatit. st kutsus just sööma, aga samas... ma kuulen, kuidas ta liha taob alles pehmeks... ma ei saa nüüd aru hästi..
M says: ta paneb liha taldrikutele
L says: eriti energiliselt :D
M says: jah :D
L says: haamri abiga... et ikka ilusti taldriku külge jääks
M says: jh, muidu veel libiseb maha
L says: :D

--

M: Ma ei näe sind üldse, oled online?
L: ma sind näen küll
istud seal, aluspükstes
veinipudeliga

Näen teid kõiki seal istumas. Tõsiselt. Pange püksid jalga ja naeratage.
Hõissa! Olgu teil mõnus aastavahetus, saatke vana pinsile ja võtke uus rõõmsa südamega vastu, küll ta siis peegeldab teile sedasama rõõmu.

--

Meh, juba lõppebki... jõuan vist napilt ikka detsembrisse veel, jeee! :) Jaanuarist üritan siis targemat juttu ajada. :D
Hahaha, as if.
Kallid ja musid!

Saapad ja müts

Ma tulin koju ja mu taga trollis istus üks vanapaar, sellised soliidsed, kenasti riides ja jutu järgi oli ka aru kohe saada, et haritud ja laia silmaringiga, arutasid, et kuhu sööma peaks minema, et mingi uus söögikoht jäi linnast meelde.
Ja siis nad hakkasid väga viisakalt ja mõõdetult vaidlema nagu inimesed, kes on sada aastat koos olnud ja teavad teineteise vigu, ja aktsepteerivad neid tegelikult.
Naine: mis sa seal tegid nii kaua.
Mees: ma otsisin oma mütsi.
Naine: ma võtsin su mütsi ju kaasa.
Mees: nojaa, ma ei näinud, et sa võtsid ja jäin otsima, kõik kohad otsisin läbi.
Naine: ma ju ütlesin sulle, et võtan, sa ei kuule lihtsalt.
Mees: ei märganud jah, et võtsid.
Naine: ma ootasin sind nii kaua seal all.
Mees: ma tean, aga ma ju otsisin mütsi.
Naine: no ega sel vahet ei olegi, mul polnud saapaid jalas. pidin niikuinii tagasi tulema.
Mees: jah, kui sa üles tagasi tulid, siis ma nägin küll oma mütsi su käes.
Naine: miks sa siis kohe alla ei võinud tulla?
Mees: ma ei tahtnud ilma mütsita tulla. Jätame nüüd selle jutu.
Naine: oled ikka küll.
Mees: ärme enam räägi sellest, vaata kui ilus tulepüramiid sinna on ehitatud, nii ilus.
Naine: ei ole.

:D


Nad ajasid mind nii naerma, terve tee rääkisid hästi lahedalt, see vaidlus oli ainult üks hetk. :D Niisuguse kaaslase peakski endale leidma vanaduspõlveks, kellega juttu koguaeg jagub, kellega on huvitav. :D

Whatwhatwhat now

Haha, Joosep tuli eile koolist koju, viskas ranitsa nurka ja hakkas nuiama, et ma lubaks tal jälle mõne sõbra juurde külla minna. Taipasin asjade kulgu juba sellest, kui ta uksest sisse lasin ja eemalt välisukse klaasaknakesest mitu mütsi paistis. Naljakas, et vanust ju küll juba, aga ikka lähevad ainult kulmudeni peitu.
Hästi, mine siis pealegi, sõbrad on olulised. Võiks arvata, et klassivennad elavad siinsamas kuskil, eksole, aga ei. Üks elab kuskil taga-Lasnamäel ja teine Õismäel. Ja ma olen üks üle keskmise muretsev mamma, seega ütlesin, et aitab nüüd küll sellest hulkumisest ja et olgu kordki kodulähedal kuskil. Lubas olla ja tormas minema. Ega ma eriti ei eeldagi käsu täitmist, aga ehk ikka. :) Loota ju võib.
Mitu tundi hiljem helistan ja küsin, et kuule, pimedaks läheb juba, kus sa oled. Joosep toriseb vastu, et ma tean, sellepärast ma olengi juba peaaegu ukse taga. Ja andiski uksekella. (Väiksemana ta ütles mulle, et jah, ma olen uksetaga juba, ja siis jooksis kuskilt kurepepust ummisjalu, et ma aru ei saaks, et valetas. Sestap olen kiiruse asendanud ettevaatlikusega oma nõudmistes. Tulgu parem rahulikult.)
Teen ukse lahti, seal seisab mu armas poeg, kintsudeni läbimärg, põsed punased ja nägu porine, ise jube asjalik. Samal päeval ostetud kindad lootusetult värvimuutnuna käkras käes. Rääkis, et nad olid tiigis jääd murdnud, muidu pardid ei saa ujuda, ja ujumine on ju väga tervislik!
Üks sõber oli tagumikuli vette kukkunud, ja siis hakanud kurtma, et külm on, aga Joosep õpetas teda, et ära siis vahi niisama, jookse ringi. :D
Vaene vennike vihtus ringiratast joosta, aga varvastel oli ikka külm, sest need ei mahtunud saapas liikuma.
Mina ütlen vahele, et jumal küll, homme olete kõik karjaga sirakil voodis. Joosep: Ei, minul ei olnud üldse külm, ma ju koguaeg askeldasin. Aga me käisime vahepeal kohvikus ka, ja seal teine sõber võttis jope seljast aru, saad sa aru?!
Mina: mis selles siis nii hullu oli?
Joosep: No me olime ju seal rõdul, tuul puhus ja lund sadas pähe.
Mina: ohjummel... mis te seal kohvikus üldse tegite?
Joosep: jäätist sõime.
:D

Pärast avastasin, et tal oli taskusselitsutud pooleldisöödud viineripirukas.
Ooooh, poisid. :)

Õhtul harjutas kooli jaoks flöödipala "Läks lume sahisema." Ma avaldasin küll arvamust, et ehk oli siiski "läbi lume sahiseva," aga ta oli endas üsna kindel.

--

Üks teine päev.

Hommikul oli jälle nii ilus taevas... Ja buss oli nii meeletult rahvast täis, et läksin järgmises peatuses vabatahtlikult maha, et need, kel kiirem, peale mahuks. Mul ju aega küll, tööpäev algab alles kell 9. Joosepiga olen koolis kell 8 juba.
Sõitsin siis trolliga, sai istuma ja puha. Mu kõrvale istus üks vanamees, kes lõhnas nagu oleks teda just ülekere triigitud. Välja küll sedamoodi ei näinud. :D Aga jah, istusin seal kõrval ja vaatasin ta käsi, sellised sinised, imeõhukese kortsus nahaga... õudsalt oleks tahtnud ta kätest kinni võtta, mu käed olid raudselt sada korda soojemad. Korraks käis peast läbi, et aga küsiks, kas ta mu kindaid ei tahaks.. ohjah. Eestlased, raisk. : ) Saaks veel sõimata või midagi... äkki ta solvuks...
Ühesõnaga, ei teinud ma midagi. Aga pisar tuli küll korraks silma. Siuke väike kuivetund vanamees noh.
Ja siis Koidu peatuses üks väike tüdruk läks oma emaga maha eestuksest ja ütles trollijuhile kõva, selge häälega: “Aitäh!” : ) Täitsa lõpp, kui armas. Me trollijuhiga lõime särama kohe, nägin teda täpselt sellest tahavaatepeeglist. : ) Nii tore.

Ja ühes peatuses siin Sõpaka ääres on kõrvuti lumepallipõõsas ja punaste õuntega õunapuu, sõidan sealt juba mitmendat korda mööda ja vahin... täna veel päikesepaistes ka, superilus. :) Kui mõnel lähiaja vabal päeval jälle päike paistab, siis lähen ja teen pilti.

Üks teine päev.
Ma just vandusin endale, et täna ei tee mingit tööd, munen siin niisama. :D Pea valutab ja silmad ja selg, ei saa teha igast inventuure ja arvete sisselöömisi, jätan kõik homseks. Ja täna õhtul
lähen siis vara magama.
:D No ma vähemalt plaanin nii, eksole. Hea mees, kes plaanibki.
Ma tahaks kangesti raaamatut lugeda, võtsin raamatukogust, jube hea, alustasin juba paar päeva tagasi, aga krt, pean silmi säästma, homme vaja kõik arved sisse lüüa ja inventuur lõpetada. Üök.
Hästi hea kirjanik, ma ei tea, ehk oled lugenud talt midagi, Maugham.
William Somerset. :D
Igavene naljakas mees oli, abielus ja ise sebis samal ajal naise teadmisel ühe kutiga, ja reisis terve maailma sada korda ristipõiki läbi ja... ludinal kirjutas, ja niimoodi mõnusalt. Inimesi tundus ta
ka taipavat. :)
Raamatukogust küsisin ta raamatut, ja see tädi vaatas mulle täitsa mõistmatu näoga vastu, trükkis ja otsis, lõpuks küsis raamatu nime järgi. :D Maugham hääldub ju "moom."
:D Kesse kurat sellist leiaks, kõike ei saa ju teada. Nagu see Ewan McGregori otsimine, kui Laseringi töötaja küsis peale pooletunnist arvutistuhlamist, et kas kirjutatakse Juan või Juhan. :)
Raamatukogus on muide selline huvitav värk, et seal on ette antud nimekiri hunniku raamatutega, ja kui neist 15 läbi loed, siis saad tasuta pileti teatrisse. Nii khuul. Võtsin kaks raamatut sealt, aga pigem sellepärast küll, et tahtsin neid enivei lugeda... Iris Murdochi tahaks ka, aga see oli välja laenutatud parajasti.

Õudsalt tahan blogida ka koguaeg, varsti lähen lõhki kui kasvõi mõnda lauset kirja panna ei saa. :D Aga nii kui koju jõuan, siis pean hakkama särke pesema homseks, mul kõik mustad, ja Joosepiga õppima ja sada miljon
muud asja... Masendav. Vaatan, et jaksan siin töö juures miskit kirja panna... Aga juhe jookseb kuidagi kokku igakord.
Üritan igatahes. :)

Üks teine päev.
Kool algas jälle, pühapäeval käisime veel sõpradega nukuteatris, jube lahe oli, "Väike Gavroche" - soovitan kõigile vähemalt 7-aastastele poistele, ja tüdrukutele ka. Joosep tahtis veel kohvikusse minna Saiakangi, siis läksime üles Toompeale, vahtisime vaadet ja sõime Teatrikohvikus jäätist ja pannkooki. Joosep mängis seal laealuses lastesalamänguruumis mingi võõra pisikese vene tüdrukuga, neil oli hirmus tore. Ja siis tulime koju kell pool kuus ja avastasime e-koolist, et esmaspäevaks oli vaja üks raamat läbi lugeda ja selle kohta kirjutada... :D Tormasin siis joonelt Kristiinesse, meil lähemal suuri raamatupoode pole, üks raamat nimekirjas toodutest oli ainult müügis, 16 eurtsi. Igatahes, sõitsin siis ruttu koju tagasi, lugesin tee peal juba pool raamatut läbi. Kojujõudes ajasin Joosepi vanni ja pesin tal pea ära, samal ajal jutustasin talle raamatu esimese poole ümber. :D Ja siis lugesin ette veel valikuliselt olulisemaid juppe, kuniks ta kuivas oma rätiku-ja hommikumantlikuhjas, ja viimased peatükid luges ta juba ise... tehtud saime. :D Vot selline elu ongi siinkandis... pisut hullumeelne, aga tore. :D
Eks ta loeb ise seda raamatut veel niikuinii mitu korda, hästi lahe raamat sattus õnneks. :) Samueli võlupadi.

Muide, teatrist veel nii palju, et etendus oli super, tõesti, Joosep ja ta semud vahtisid kõik suu ammuli, ja ma ise ka. :D Aga pipratera oli kah olemas. Kopin otse varemkirjutatust.

L says: nii nõme, et on lapsevanemaid, kes on totaalsed imbetsillid ja viivad "alates 6 või 7aastastele mõeldud" või mis see number seal oli kirjelduses ette antud, etendust vaatama kolmesed (vist polnud veel kolmenegi), ja siis ei keela kordagi neil kõva häälega rääkimast terve fucking etenduse aja
a la gavroche kukub surnult maha ja siis kõlav titehääl küsib: miks see onu seal pikali on
ilgelt häiriv. ja pole laste süü, vaid nende lollide vanemate, kes nad sinna tassivad
ja siis noored lastetud inimesed ütlevad selliste asjade peale, et lapsed sakivad... :( ehkki vanemad ju hoopis.
mu kõrval istus teises vaatuses üks selline isa lapsega, meeletult segas
isa oli täielik munajoodik, selgrootu, selle asemel et varem juba seletada lapsele ja õpetada, ostis lihtsalt ära. tead küll seda tüüpi, viskan raha peale, probleem kaob.
"ma ostan sulle jäätist pärast, näe, võta limonaadi, hea küll"
keelatud on kusjuures etendusele viia sööki-jooki
kangesti oleks tahtnud talle öelda et kle... aga ta nägi nii lollakas välja, kui tuled põlema läksid, siuke fkn poole ajuga rikkur, et ma ei hakandki midagi ütlema
St says: Hahaha
Nii h2iriv
Ja tyyp ise ei saaarugimiuke munajoodik ta on
L says: ma arvan et sai küll natuke
ma mühisesin vahepeal juba nagu põlismets :D

Üks teine päev.
Viisin täna paki ära Olümpsi juurde, jalgsi Vineeri peatusest, sinna ei lähe ju ükski buss otse... totaalses
paduvihmas. :D Tööle jõudsin, olin aluspüksteni läbimärg. Õnneks I-l on kampsun siin, muidu ma vist juba sureks vappekülma. :D Aga krdi raske pakk oli, postiga saates oleks meeletult kallis olnud.. Olen ju "patrioot" küll.

Uus on unustatud vana paneme järgmisele lõigule pealkirjaks.
Ehk... ilmselt mu uimerdamisele vastuseks ja teemaarenduseks saatis saatus proovikivi. :D
Nagu mul kombeks, tulevad kõik ringiga tagasi. Misiganes motiividel siis.
Eile noor H kirjutas mulle: võiks kokku saada ja tegutseda.
:D Hahaha. Algselt naersin ta välja, et kamoon... aga siis selgus, et ta oli mind kuskil näinud.. ja see on ju iseenesest väga meelitav, et nägi, ja ei jooksnudki kiljudes minema... Nooh..
Tshekkisin seepeale ta profiili üle miljoni aasta, tal on ilus noor tüdruk, mis pagana jõud paneb noore mehe mõtlema, et aitab küll kaunitarist, otsin mõne pensionieeliku ja mudin seda. :D Vastasin talle siis väga konkreetselt ent sõbralikult, äärepealt oleks küll lõppu lisanud, et mine trügi ühistranspordis tipptunnil, ehk õnnestub mõnda vanurit kobada..
aga siis hakkas hale. :D Äkki olen liiga karm vaese ullikese vastu?
Paraku on ta endiselt nii hirmus ligitõmbavalt enesekindel ja kirjutas sellepeale, et: (..ehkki ma ütlesin talle ilgelt karmilt, et lõpeta ära, never gonna happen)
"Mõtle selle peale."
...

Mehed tuleks tõesti kõik põlema panna. :D "Mõtle selle peale" on
maailma kõige õudsam lause.
Kõige hullem on see, et nüüd ma ju mõtlengi!
:D
Fkn tiirutavad mesilinnud.
Pagana raske on niimoodi järjekindlalt ära öelda, kui see on ehk mu elu viimane selline kutse tantsule.
Aga have no fear, mu süda on jääst ja terasest. :) Või vähemalt jäätisest ja teradest.

Mõtle selle peale... ohjah. Ma olen tuntud iseendale käkikeeraja, mõtlen ennast igasugu kahtlastesse tunnetesse ja seiklustesse ülepea sisse. :D Õnneks oskan end ka välja tagasi mõelda, kahjuks lihtsalt sutike aeglasemalt.
Ohjah. Igatahes... hakkasin mõtlema. :D Tulemus aga oli hoopis koomiline kokkulangevus. Joosepi isa uus naine on temast sama palju vanem, kui mina H-st. Haa. :) Õnneks neil on aga tõelised tunded, mitte selline särisev tiivaripsutamine nagu meil H-ga oli. Lõkkeõhtu ja kanakäed.
Ma ei ole endiselt üldse diskrimineeriv, aga... ei viitsiks enam mängida niisama. Õnneks ta sai lõpuks ikka aru, ei pidanudki sadistlikuks minema. :)
Eks näis, millal järgmine ring täis saab. :D

Üks teine päev.
Ahahahaha, inimesed on nii koomilised. Tellisin just kaupa ja lugesin
järjest ette neid suurusi ja numbreid ja asju, ja siis ütlen, et nii,
nüüd on vist kõik, ja jäin siis ootama, et ta ütleks, et millal minuni
jõuab kaup, nagu ikka kõne lõpus öeldakse, eks.
Ja tema küsib: nüüd on kõik? lõpetame siis kõne ära.
:DDD

Postin nüüd ära, sest lubasin Margitile. Oleks pikemalt kirjutanud, aga homme tuleb elektrik kell friggin 9 hommikul, ta on vana semu tegelikult, kellega me pole täpselt sada aastat kohtunud. Natuke tobe on, ses mõttes, et nüüd oleme vanad ja koledad. :D Oleks siis vähemalt väga targad, aga ei. :D Ütles telefonis, et on paksuks läinud... justnagu ma oleks modelliks muutunud, eksole... Igatahes, kui ta nüüd homme tuleb, ja minust paksem pole, siis ma kavatsen teda harjaga lüüa. :D
Ja päeval lubasin Joosepiga kinno minna... seega pean kuskil vahepeal natukene magama. :) Aga üritan nüüdsest väiksemaid vahesid sisse jätta, see pagana google'i ülemvõim õudsalt segab, ma pean igaltpoolt mujalt mitmekordselt välja logima selleks, et bloggerisse pääseda.
Reedel kirjutan jälle, teeme nii. :) Ööööööööööd!