Mummuline mumuu

Joosep: "Mõtle kui Batman oleks Hatman."
:D Nüüd mõtlengi ja Hatman oleks friggin khuul! Mõtle vaid.

Haha, facebook ütleb:
"Mar recently added 7 friends. Do you know any of them?"
Varahommikune näljane, probleemialdis ja iseäranis turtsakas mina loeb: "Mar recently added 704 friends. Do YOU know ANY of them?"
:D
This is the stuff action movies are made of. Fkn ülbe biatch see fb, eks. :D
Lugeja hääletoon või tuju teeb öeldu nii tihti hoopis teiseks.
Aga see on vist kõigega sedasi... näeb ju ka olukordi ja inimesi nii, kuidas tuju parajasti on. Ja siis hiljem jälle hoopis teisiti.
You're the boss! :)

Üldiselt kehtib see reegel, et mida rohkem inimesi, seda rohkem jama. Vahepeal siin suhtlesin natuke hoogsamalt ja kohe tekkis hell hunnik draamat igalepoole, vaevu vingerdasin välja. :D Ahaha. Aga tõsi. :D

L says:
ema ka teeb täielikke lollakusi
ja karjub koguaeg iga asja peale, ilgelt häiriv
õnneks ta on nii ohmu, siis ajab naerma mind pidevalt
täna käis poes ja tuli tagasi ja rääkis et pani poes pangakaardid ja värgid
püksitaskusse ja siis läks teise poodi. ostab ära asjad ja siis kobab ja
otsib ja taskud tühjad
täitsa lõpp, läks kohe paanikasse, nagu tal kombeks :D
ja siis sai aru, et ta oli need omale aluspükstesse pannud :D säärest
hakkasid välja kukkuma
kujutan selgelt ette kuidas ta seal kassade juures omal pükstest kaarte
välja raputas :D
friggin võlur :D
ja siis tuli ükskord koju, püksid täitsa rippus. ma küsisin et miks sa neid
siis ülespoole ei tõmmanud. tema: ma ei saanud, kõik ju vaatasid koguaeg
kui kaugemalt oleks tulnud, siis oleks lõpuks püksid maha kukkunud
lihtsalt. üles tõsta ei saa, kõik vaatavad, tulen parem palja peega koju. :D

--
Ja siin üks niisama ilus värk, kena tädiga.
http://chirkup.me/evolution-of-the-female-image-through-the-centuries.html

--
Pakutakse "magamisvoodit Jubee." Mul tekkis nii palju küsimusi.

Ja kas teile ei tundu, et nüüd on kõikjal bussi- ja rongiõnnetused? Üksvahe muud polnudki uudistes, kui et siin või seal kukkus lennuk alla, mingi aeg kuulis järjest laevaõnnetustest, nüüd on siis aeg maismaatranspordi käes. Kummaliselt korraga juhtuvad need kõik. Nii hakkabki tunduma, et kellegil kuskil tuli meelde, et ahjaa, õnnetused... ja siis paneb lipukesed paika, et vot siin ja siin ja siin... ja nüüd jätame väheke vahet ja siis teeme veel mõned maavärinad siin ja seal.
Aga noh... ma ei kobise parem, muidu äkki märkab mind ka jälle. :D Olen siin vahepeal üsna radarilt väljas olnud, õnneks, ja väga teretulnud vahelduseks.

Kusjuures, lähemegi nüüd Joosepiga pikale rongisõidule.. Sõidame Margitile külla, jippii. :)
Mitte et raha selleks oleks, oh ei. SMS-laen koputab mu kolbale iga öö peale magamaminekut. Tuleks see pagana lototvõit juba kiiremini, muidu läheb tõesti olukord nutuseks juba. Seekord aga jätsin muud asjad maksmata ja otsustasin lihtsalt minema sõita. Meil Joosepiga on ka puhata vaja, tahame ka elada. Pole sel aastal isegi ujumas käinud kordagi. :(
Igatahes... sel nädalavahetusel siis lõbutseme. Või krt teab, mis teeme, me Margitiga oleme mõlemad harjunud üksi otsustama, ja nüüd järsku kahekesi ühes ruumis.. :D
Vaatasin, et nädalalõpus ja uue alguses on Tartus 29 kraadi sooja, phew... Selga panen selle mumuu-kleidi, mida ma Tallinnas kanda ei julge. :D Ma usun, et tartlased on vastupidavamad.

Oeh, räägin nüüd selle sõidule eelneva öö juhtumised ka ära. Olin akna peal, kell oli 1 öösel, olin Joosepi just voodisse murdnud (lõpuks ometi..) ja tegin suitsu. Järsku vaatan, miski sibab muru peal.. Mõtlen, et oh shit, kui suur rott.. aga pole nagu päris rott, eksole... ehk on siil? Aga kuidas siil siia sattus, keset Mustamäed, igalpool ümberringi autoteed suured. Okei... vaatan, uurin, ehk on merisiga? Pääses mõnel lapsel ehk käest ja pistis plehku? Teine nüüd kodus nutab. Igatahes, kähku teise tuppa, ajasin Joosepi ka üles, et misiganes loom see siis ka pole, ta tahab ka näha kindlasti. Panime kiiresti suvalised riided selga ja tormasime välja.
Õues siis selgus, et ikkagi siil. Läks Siili peatuse poole. :D Kunagi ammu kirjutasin siia blogisse ka, kui eelmine kord siili Mustamäel nägin, ma muretsesin ja mõtlesin ta peale veel aastaid hiljem, et kuidas ta ikka hakkama sai ja et ehk oleksin pidanud midagi tegema.
Tundus seekordne siil selline rahulik ja ümar, aga kui lähemale läksime, siis oleks ta nagu seelikusabad ülespoole kergitanud ja pistis kiirelt eemale põõsaste poole punuma peenikeste koibade välkudes. Nii ei jäänudki reageerimiseks eriti aega, Joosep kiskus käigu pealt endal jaki seljast ja ütles, võta see. Võtsin Joosepi jaki kinnasteks ja haarasin siilil sabast. No.. mitte päris sabast.
Tõusin siiliga koos püsti ja nentisin, et nüüd on olukord selline, et peaks midagi.. tegema. Aga mida, käed on ju kinni. Hakkasime pargi poole minema, ise pobisen omaette, et mida teha, ega see park teda ka kauaks ju päästa. Ja siis näen, takso seisab. Võtame seda kui jumalikku sekkumist.
Taksojuht vaatas meid nagu hullumeelseid, aru ei saanud ta kah midagi, ehkki oleks nagu loogiline. Kell üks öösel on ju mõistetav, et siiliga takso peale ronides soovid sa metsa sõita. :D
Lõpuks ikka taipas ja läks sõiduks. Siil oli vaikne ja korralik, ei rüselenud ega midagi. Peatusime metsaveeres, taksist tegi meist kiiresti ja täitsa vabatahtlikult paar pilti ja siis läksin hirmsa raginaga võssa. :D No Nõmme mets, oma, mis mul seal kottpimedas ikka karta. Peale siilide. :D
Jätsin siilikese võssa ja tulin tulema, taksist oli keset teed ristipõiki, et mulle autotuledega teed valgustada, ehk kartis, et ma jäängi sinna ekslema või korjan veel mõned siilid üles.
Vot selline lugu siis seekord... Kes teine saaks öelda, et on öösel koos siiliga taksos sõitnud? Või hiirtega, ma olen seda ka teinud. :D

Igatahes, lippan nüüd puhkusele, kõike rõõmsat teilegi! Muahh ja kalli!