Nägesh, peerevaarikad.

"Peerevaarikas" on siis uus sõimusõna, millega mu poeg mind õnnistas.
Kuna ma ei taha/viitsi/jõua tegeliku poindini JÄLLE jõuda, siis räägin niisama mula. Tööl on maruraske keskenduda ja koduarvutit mul taas pole, vist juba ütlesin millalgi?

L says:
:D joosep joonistab pilte. b-le ja k-le. ja nüüd küsis mu käest just, et kas tohib inimeste käest raha küsida
tahab oma kunsti müüma hakata :D
nad ostaks kindlasti mitu noorkunstniku tööd. köhh
mar says:
:D
mäletad kui mu laps käis poe juures tasuta lilli müümas?
L says:
:D ahaha
ei mäletand

Näen viimasel ajal jälle palju unenägusid, üks ogaram kui teine. Võin kohe näite tuua. Unes olin kaasas Mar-i, politseiniku ja detektiiviga (viimane siis erariietes ja vabameelsem :D ) mingis majas, kust leiti enesetapu teinud noormees. Ma ei teagi päris täpselt, kes ma seal unes olin, aga see detektiiv tundis end maruvabalt seal korteris, istus tüübi laua taha ja soris ta sahtlites ja... mulle tundus nagu natuke ebaviisakas. So what, et tüüp ise surnud on, eksole.
Läksin siis koridori. See maja oli tüüpiline mu une-maja, pikkade sirgete koridoridega. Ma näen alati koridore. Enivei, seal oli siis pikk koridor ja kahelt poolt läksid uksed eri korteritesse. Ja seina ääres, kahel pool koridori, oli kraav. :D
Ma vaatasin, et oi, ilusad lilled kasvavad seal (ma ju megalillelemb... not), ja siis selle politseinikuga korjasime neid, kollased tulbid olid, ma korjasin ainult hästihästi kinniseid, mis nägid välja nagu vintikeeratud kollased paberitükid, sest algul vaatasin, et need lahtised tulbid olid nartsissid, aga puudutades varisesid õielehed laiali, lihtsalt liiga lahti olid läinud juba. Ja siis vaatasin, et varjus kasvasid ilusad sinised lilled, paistis, et ehk rukkilill, ja tahtsin mõne korjata, aga puudutades vajus see ka olematuks.
Mar korjas mingeid rohelisi pudeliharja moodi taimi, ma ise soovitasin neid talle, et pidavat tervisele hea olema. :D
Igatahes.. järsku see detektiiv teatas, et see on mõrv hoopis. Noormehe päevikus oli viimases sissekandes ta pruudi nimi valesti kirjutatud. Kusjuures, mulle jäi isegi meelde, mismoodi, pruudi nimi oli olnud Elena, aga viimases sissekandes oli kirjutatud Jelena. Ja detektiiv-tüüp siis küsiski, et wtf, unustas oma pruudi nime ära või, see peab olema kellegi teise kirjutatud.

Ja siis ma nägin seda surnud noormeest järsku seal ukse juures seismas, ta paistis läbi ja tahtis kangesti midagi mulle öelda, ja mina jällegi ei tahtnud vaimudega rääkida ja tegin näo, et ma ei näe teda. Põgenesin ruttu, välisukse juurest kraavist leidsin veel selle surnu jope ja dokumendid, mis vihjas justkui jällegi, et tegu polnud enesetapuga. Ja siis tuli see detektiiv ja musitas mind seal ukse peal, ning jooksis minema. Mul oli totaalne wtf, täitsa ootamatu pööre unes. Hetk hiljem läksin end kogununa teistele järele, et auto peale minna, aga ei suutnud autot enam üles leida. Ekslesin seal võõrastel tänavatel lume sees.
Ja siis ajas Joosep mu üles juba.
Dream dictionary teatab siis järgmist:

To see tulips in your dream indicate fresh new beginnings. You are loving life! Tulips are also symbolic of faith, charity, hope, perfection, idealistic love and fertility. Consider the pun "two lips". Perhaps it is hinting to a kiss?

Jeap, njämma musi kraavist. :D
Kraavi kohta öeldakse seal, et see on miski, mida vältida, olevat emotsionaalne baggage, mille ma peaksin minema laskma... ja mul kasvasid seal lilled, mis tähendavat uut algust? :D Faaaak, mu uned on sama segi, kui ma ise.

Ja mis need tähed tähendavad, ma ei tunne ühtegi Jelenat ega Elenat. Kui mingeid paralleele tõmmata, siis... kunagi tundsin Galinat ja Alinat. :D Ahahaha. Aga no, üks oli ammukohatud sugulase tuttav ja teine sõbrants, kes leidis mehe ja kadus seejärel kui vits vette, pole teda enam aastaid kuskil kohanud.
Mul on selliseid sõbrannasid üsna mitmeid, tegelikult. Köhh. Kapsas teile kõrva.

Enihau. Mõtlesin, et postin täna blogi, aga... kell on viis ja ma ei viitsi ka. Eks lõpetan blogi siis neljapäeval, vanana ja lähen koju sööma ühepajatoitu, mille ema tegi ja mis haiseb nagu (juurseller, ütleb ema) peer ja vanad sokid.

---

Nüüd on juba reede.
Ma sain vahepeal vanaks jah. Tunne oli igatahes selline, nagu oleks surmaotsuse saanud. :D Totaalne masekas. Nüüdseks on muidugi üle juba läinud, ma ei morjendu teadupärast kunagi väga pikalt. Eriti lõbus oli see, et isa ja boss õnnitlesid juubeli puhul (kinkisid niiiiiiii ilusad lilled mulle, ema ka) ja täditütar soovis õnne 37ndaks sünnipäevaks. :D Kui ema õhtul koju jõudis, siis küsisin ta käest üle, et KUI vanaks ma nüüd õieti sain. :D
Joosep joonistas mulle mitu kaarti, ise kiitis, et väga ilus pilt, merega kaetud.

Margit käis lastega külas, temal oli kohe järgmine päev sünna, nii et mõtlesime koos siis masenduda. Palusin tal Bingo piletid meile osta ja mängisime siis... nagu vanatädidele kohane. :D Tore oleks veel ka lilledega kübarad pähe panna, aga.. me päris nii stiilipuhtad ei ole veel. :D Teedjuues väikest sõrme ka õieli ei ajanud... eriti.
Miljoneid ka ei võitnud, seega peab seda Bingovärki veel harjutama. Ja vanatädivärki. :) Harjutamine teeb meistriks. Vanatädiks ei saagi, harjutad-harjutad ja siis oled hoopis meister. Deem.

L says:
ma nägin suurepärast und täna öösel
lõpuks ometi oli õige peategelane ja õiges rollis ja õigeid tegusid tegemas
friggin hea tuju on nüüd :)
mar says:
:) räägi
L says:
ehk ongi siis nüüd varsti lõpp käes. tihti nähakse tüüpe unes alles siis, kui juba pees kõik on, niiöelda aju üritab veel viimast korda ponnistada. :)
ehh. sain tuttavaks kuskil suurel festaril, komistasin ta semu jala taha purjus peaga,
naersime ja hiljem tuli seesamune ligi
ja siis oli siuke kohene sõprus :D
ja siis me leppisime kokku et läheme välismaale puu otsa elama
:D
mar says:
:D
L says:
tead need marupikad männimoodi puud, mis kuskil kaugel on, st kuskil... ma ei teagi. pikad sirged tüved ja siis üleval kõrgustes on paar oksa.
vot siukeste otsa tahtsime elama minna, onni ehitada sinna ja..
mar says:
küpressid?
L says:
ma ei tea, siin ei saa guugeldada ka, kräshib kohe :)
igatahes, ise lösutasime mu vanal kitsal kushetil, väga tore oli. köhh
mar says:
:D jaaa, usun
L says:
igast värke toimus seal, aga see on kõik nii random, lõpuks ajas meid mingi mõrtsuk taga, jooksime ja liibusime piki mustamäe seinu, aga lõpuks ma sain selle ikka oimetuks löödud ja päästsin päeva.
igatahes.... väga tore uni
kõike oli seal, romantikat ja tagaajamist ja niisama mõnusat olemist.
ja alastus oli ka marudelikaatselt lahendatud, ma olen kas ära unustanud, mismoodi mehed päriselt välja näevad ja ei hakanud üritamagi :D või siis on mul unes ka selle mehe vastu respekt ja ma ei hakanud midagi üldse mõtlemagi niipidi.
shiet. :D

Ilgelt hea meelega oleks väga ebaviisakas. :D Unes võiks siis vähemalt mingit actionit olla, siis oleks aegluubis päriselu kergem välja kannatada. Just mõtlesin paar päeva tagasi, et ega Tranit ei tulegi ilmselt siia blogisse enam iialgi. Juhul, kui keegi üldse mäletab, mida see tähendama pidi. Isegi siukseid panpipes play Trani-t ega vannitoas-ümises-naabrimees versioone ei ole kuulnud. :(
Viimane ümin oli purjes peaga (ehk siis väga pointless) kahe aasta tagune vist? Ega mu ajaarvamine on väga kahtlane, arvasin ju alles siin blogis, et ema on juba pool aastat või aasta töötu olnud, aga välja tuli, et tegelt juba teine aasta lõppeb. Mul polnud aimugi. :D Hea udupea. Igatahes.... nutune värk.
Aga noh.... mis siins ikka. Millest meenub :D ma koon viimasel ajal meeletult palju, üritan vist õmblusmasina taha istumist edasi lükata. :) Kardan uut asja alguses...
Pean kuskile ehituspoodi ka millalgi minema ja värve ostma, siis saan hakata kempsus ja vannitoas remonti tegema. Vist mingi... pahtel ja värk tuleb ka sebida. Ma ei tea sellest eriti midagi, aga no õpin. Ma olen üsna osav tavaliselt, loomulikust intelligentsist. :D Kassi saba kergitamine on käsil, seda ma teen ka väga hästi, kass ei pane kunagi pahaks.

Hakkasime Joosepiga Doktor Dolittle'it lugema. Ehk doktor Uulitsat, nagu Joosep väiksena ütles. (Väga armas raamat, eriti kui mõelda, mis oludes Lofting seda kirjutas. Ise tahan "Naha all" lugeda, aga krt, ei leia kuidagi aega ja silmamusklit.)
Lasteaias hüüdis Joosep ühte poissi vuntsidega kaerahelbeks.
Minule sosistas eriti valjuhäälselt pärast ühe isa täitsa ontlikku möödumist, et "ta kindlasti vaatas, et oi, kui kaunis sa oled."
Vaju või maa alla, eks. Mu poeg, the pimp.
Kodus valis pükse, mida jalga panna. "Emme, tule ruttu, ma külmun muidu tagumiku kaudu ära!"