Une-Mati, Une-Mati, ära löö mul vastu tatti.

PS. Mu pealkirjad kipuvad aina napakamaks minema, eh.
--
Joosep hõõrub silmi, mina küsin, mis mureks. Joosep nördinult: "Ma arvan, et see on Une-Mati, aga teda pole ju kuskil näha! Näe, JÄLLE oleks nagu keegi jalaga vastu nägu löönud!"
Une-Mati on ilmselgelt oma töövõtteid karmistanud.

Ma ise olen ka täna (terve nädal tegelikult juba) hirmus väsinud. Inimestest ja asjadest ja... kõigest. Kui saaks, läheks kuskile metsaonni üksindusse istuma. Kahjuks või õnneks on üksindus asi, mida ma ei saa. Ja ometi on mul teda niiiiiii palju.
Probleem on tegelikult selles, et mul on liiga palju ideid. Tõepoolest. See on nii (kasutame ka sõna ära, sest sobib siia oivaliselt) nörritav, et ma ei saa kõiki neid oivalisi ebapraktilisi üliarmsaid asju valmis ehitada sellisel lihtlabasel põhjusel nagu ajapuudus! Kusjuures - mul ju oleks nagu aega. Oleks ju justkui... Kuhu ta siis kaob? Väga vihaleajav. Ja mis veel - ma igatsen võimaluse järele minna kuuri ja saagida ja naelutada ja... Mul on täiesti konkreetselt vaja praegu ehitada üht-teist. :D
Ehk peaks kodus mõne toa ümber tegema mingiks... kuuriks. :D
Isale rääkisin ka oma ühest keerulisemast ideest, ta tegi üsna rõõmsa näo pähe ja ütles, et ega see nüüd nii kerge ka ole.. No mis, minu peas on küll üsna lape! Olen süsteemid välja mõelnud, mismoodi seda kaadervärki ehitada saaks ja... Ehitan kah, kurask. :) Materjali ainult vaja. (Ja materjaliks sobiks vist üks teine asi, mille ma pidin ära viskama... Teeks risaiklingut. :) Jälle peetäis kärbseid ühe hoobiga. Peaks endale ka vahva rätsepa vöö tegema. :D)
Ja kui ei tule välja, siis viskan selle suures kaares üle toa ja trambin seal otsas ja siis proovin uuesti. Ehkki... ma olen täitsa veendunud, et see tuleks mul suurepärane. :)
Nagu kõik need ülejäänud asjad, mida ma meisterdada tahaks. :)

Uuu, vaata neid asju, tahaks!



Ma NII khuule asju teha ei oskaks, aga entusiasm on igatahes olemas. :D Isegi need nukuriided, mida ma teen... Ma ostan uue lõnga ja käed värisevad, tahaks juba, et valmis oleks kleit. :D Aga kuna need asjad on nii pisikesed, eks, siis peab lõng hästi peenike olema ja vardad ka, ja siis kaob silmanägemine jube kiiresti. :D Ja aega läheb ka roppu kanti, sest ilus kleit on pikk ja kohev ja need imetillukesed silmused... :)
Aga jah... mul on praegu umbes 15-20 asja peas, mida ma teha tahan. Peaks vist hakkama üles kirjutama, muidu unustan ära. Teen mingi eriti kummalise to-do listi, joonistustega, et ma ise ka aru saaks, mida ma mõtlesin. :D
Trenni peaks ka tegema... midagigi. :D Ja blogima peaks tihedamini. Ja koristama peaks kodus..
Noh, homme teen. :D



Nii pretensioonitu ja mittestaarilik oma ninapühkimisega. :) Nummi mees.
Mõned kohe ongi sellised. :)
Ohh, muide, ükspäev oli tööl hästi palju teha, olin 8ni siin ja ikka ei jõudnud valmis, võtsin siis paberid koju kaasa. Ekspress enam ei sõitnud, seega läksin trolliga, mis on alati väsitav. Bussiga sõidad kuidagi siuhti ja ongi valmis. Aga trollis on kõik kohad inimesi täis ja jube aeglane on see kohalejõudmine. Mul väsib selg hirmus kähku ära.
Enivei, masekas tagus jalaga tagumikku ja mõtlesin siis, et lähen ostan Joosepile rula. Mul küll on juba talle sünnipäevakink..e mitu, aga ega küll küllale liiga tee. :D Mar arvas, et kus ta sellega ikka sõidab, aga.. ma mäletan oma lapsepõlvest, et meil oli toas rula... Mul on neljatoaline korter, ruumi küll. :D Ise sõitsin ka nagu kala, kõhuli seal peal, kätega lükkasin. Ja kui põlvili olla, siis saavutab päris kiire hoo ajuti.
...peaks endale ka rula ostma...

Enivei, point oli selles, et võtsin siis rula kaenla alla ja läksin trolli. Ja trollis istus üks umbes 14-15 aastane poiss, kes vaatas mind ja vaatas mu pealuudega rula ja ta silmis peegeldus totaalne ja südamesttulev VAUUUU. :D Ta vist tõsimeeli arvas, et see trullakas keskealine tädi käis kuskil rulatamas just. Lumetorm oli väljas, by the way.
Oleks pidand talle "jou" ütlema.
:D
Aga persik, kus tegi tuju heaks. :) Ammu pole keegi peale Joosepi mind siukse "deemsaoledüberkhuul" näoga vaadanud. Missiis, et tegelikult polnud põhjustki. :D

Joosepil, muide, tuleb kohe varsti sünnipäev, mis justkui eeldaks, et ma kirjutan tüüpilise sünnipäevaposti. Aga mul on silmad hirmus väsinud. Ja lugesin just ükspäev mingit varasemat sünnipäevaposti ja nii naerma ajas, nii et ma kopin sealt ka ühtteist. Kordamine on tarkuse ema ja nii edasi.
Eks tuleb ikka uuemat staffi ka. Nii paljusid nalju ei saa ma üles kirjutada, sest ütleja on mu pastakad kõik järjekordselt vuuki pannud ja neid otsides tühjeneb mu aju silmnähtavalt, kustutades sujuvalt mälukaardi.

L says:
krt, tegin blogi lahti, et mingi märkme üles kirjutada, millest hiljem rääkida, ja no kadus ära peast
mar says:
:D
L says:
nüüd nii kui kinni panen, tuleb kohe meelde kindlasti
ette juba ajab vihale :D
...
...
ei meenu mitte. peens!
peens on mu uus lemmiksõna
see on siuke "deem" ja "persens" vahevariant
mar says:
peenike sõimusõna
L says:
jeap
ümbermõõt on üsna tühine XD
mar says:
:D

Poliitikast ka - hämmastav, kui vastupidiselt mulle mahategemine mõjub. Netis on hästi näha... mõned inimesed veedavad oma aega teisi maha tehes, selle asemel, et enda soosikut kiita. Noh... eks negatiivne on alati kergem olla. :) Naeruvääristamine on liiga lihtne.
Öeldi, et näed, millised kaabakad, kasutasid nii ilusat laulu oma reklaamis, et alateadlikult mõjutada. :D Nagu... mis siis need "ausad" poliitikud teevad? :D Death metali taustal vuristavad oma jutu ette? "Ilus" laul on muidugi subjektiivne enivei.

Poliitilised nännipakkujad ei meeldi mulle ka. Veel enam - mulle ei meeldi üleüldse nänn. :D Juba see sõna on nilbe, tunnistame ausalt, eks. :D
Ma tunnen end alati hirmus ebameeldivalt, kui midagi tasuta pihku topitakse. Nagu oleksin millekski kohustatud. Tasuta kipub mu peas tähendama "tasuta." Seega väldin ma hoolikalt neid kramplikult naeratavaid tudengeid ja muid taolisi märssidega tegelasi, keda linnapeal praegu hordidena liikvel on.
Eile just pidin äärepealt bussi alla jalutama, et ühe kõrvuni suuga poisi käest pääseda. Tahtis nii kangesti mulle kommi anda. Ma isegi kujutan ette, kui õnnelik ta ise oli, nagu jõuluvana keset kevadet, eks. :D Saab rõõmu valmistada, nii tore.
Mis vahet sel erakonnal. Jeah.

Ja kes ei hääleta, on loll. Tõsiselt. Nii mõtlengi. Nii et kui sa ei hääletanud, siis ära mulle sellest rääkima tule. Ma pettun.
Mis tähendab, et "pole kellegi poolt hääletada." Kuidas pole, kui üks põhikandidaate on silmnähtavalt punane mees. Seega hääleta kedaiganes muud, kui aju muid põhjuseid leida ei suuda. Loogiline, eks. Kui poolt ei ole hääletada, siis hääleta vähemalt selle kõige õudsama VASTU.
Ma pakun, et inimesed väidavad, et ei ole kedagi valida, sest nad ei viitsi kogu värki üldse süvenedagi. Igaüks kuhnib oma omandihunniku otsas ja näitab ülejäänutele keskmist sõrme.
Aga... ma pole üleüldse poliitiline inimene, kaaaauuuuuugel sellest. Ent mulle meeldib see maa, millel ma elan, ja ma armastan neid inimesi, kes siin minuga koos elavad. Enamasti. :D
Kui inimene teatab, et "mis vahet sellel on, kes võimul on, mina pean ikka ise omadega hakkama saama," siis... ma ei teagi. Tekib selline tunne, et kriisisituatsioonis ütleks ta vaenlastele, et "ah et jätate mu rahule, annate ehk natuke nutsugi, juhul kui? Näe, seal põõsa all nad redutavad."

See on nagu lapsepõlves mängitud sõda. On punased ja valged roosid ja kui üks valge taganeb, siis tuleb sinna punane. Kui oled vait, siis annad oma hääle järelikult vaenlase poolt.
Ja kui hääletuse tulemuseks on puha punaste meri, siis võib juhtuda jälle nii nagu ükskord, et "me ISE kirjutasime ja palusime, et meid ametlikult punaste hulka võetaks."
Ehk siis tuleks hääletamishuvi tagasi...? Kui seda enam teha ei lasta.

--

Random lapsepõlvemälestus (hakkan vanaks jääma, siis pidavat lapsepõlv uuesti meelde tulema) sellest, kuidas ma kuuris puid lõhkusin. Vabatahtlikult. Mulle ilgelt meeldis, suurepärane ajaviide. Ma ei jaksanud kirvest eriti tõsta, aga see oligi lahe.
Selline ülipositiivne mälestus. Ise mõtlen, et huvitav, ma olin ikka väga titt siis, mingi 5-6, kui ma seal tagahoovis oleks endal kirvega jalad 30 senti lühemaks löönud, siis poleks keegi enne avastand, kui kella 12 ajal tühja voodit nähes.
Aga noh, siis olidki hoopis teised ajad. Hulkusin ju päevad läbi kuskil metsas ja polnud üldse probleemi. :)


Joosepile pean sünnipäeva puhul lasteaeda hellad hunnikud maiustusi kaasa ostma. :) Või noh... ei PEA, aga tahan. Joosepile meeldib kangesti pakkuda teistele ka, mitmeid kordi on mult tellinud piparkooke ja küpsiseid kogu lasteaiale. :D Ma ostaks kah, kui raha oleks. Pfft, ma tahtsin öelda, et kui nad nii kuivanud poleks poes alati. (Mar kunagi õpetas, et poes ei öelda kõva häälega, et "mul pole raha," tuleb öelda, et "oh, need on nii kuivanud." :D )
Kui Joosep nüüd ikka saab terveks oma sünnipäevaks... Tal on hetkel hirmkõrge palavik vahelduva eduga, öösiti sonib nagu vana mees. :( Hakkangi kohe koju minema, viin talle burksi ja kohukest. :)

mar says:
kuidas sul?
oled tööl?
L says:
tööl neh
isa teeb mingeid koopiaid laos
koopaid kirjutasin algul :D
mar says:
ma lugesin ka koopaid :D
L says:
:D
isa on koopaorav :D
mar says:
juba jooksis pilt kuidas ta kastidest koopaid ehitab
L says:
:D

Koobastest meenub omakorda hiljutine Dramamama kontsert, kus keegi kampsikuga noormees esitles Blongile kummist selgroogu. :D Seisis ta ees ja jalad püsisid küll paigal, aga kere ülemine ots paindus aina rohkem tahapoole ja tahapoole. :D Oleks seal ruumi olnud, siis oleksime eest ära tulnud ja vaadanud, et kuhumaani ta paindub, aga seal polnud ruumi, krt. :D Mul oli tasse usku, ta oleks kindlasti vabalt kukla põrandale asetanud.
Blong läks küll kurjaks, sest ta muudkui taganes ja taganes ja sealsed seinad ei ole just riiete vastu hõõrutamiseks kõige toredamad. :) Muidu oli tore, nägime ka ühte inimest, kes oleks nagu Goodmani amburi-kirjelduse pealt maha viksitud, kojuununenud taktitunde ja pea sisse ehitatud ruuporiga. Sellised inimesed on mõnes mõttes jube nummid ja samas ei meeldi kohe üldse. :)

Hiljem nägin Drama lauljat unes, ta seisis mu elutoas ja vaatas, kuidas ma suppi sõin (ka püstijalu, sest ma ei saanud aru, miks ta mu toas on ja tundsin end väga tobedalt :D) ja kutsus mu ZZ Topi kontserdile. :D Ahahaha. Ma ei ole selles unenäos peituvat loogikat või koodi veel tabanud.
Ehk on mul habe liiga vohama hakanud.

--

Facebookis on üks fotokoht, ja seal pandi umbes nädal aega tagasi patakas vanu pilte üles. Üksainus foto sellest grupist meeldis mulle, minu jaoks oli ainult sellel mingit... sisu. Aga selle leiate enda jaoks ise. Mis mind häiris, oli... Oot, annan lingi, selle ühe pildiga, mida ma iseäranis vihkan.

http://www.facebook.com/#!/photo.php?fbid=166611653387789&set=a.166566376725650.32946.118800638168891

Nagu... miks ta paljas on? Sel ei ole mitte mingisugust pointi. Ta on laps, for god's sake. :( Pealegi, vaata neid teisi pilte, ta silmad ei ole just kõige selgemad. Ülejäänud naised on kõik pealaest jalatallani kinni kaetud, ninaotsad ainult väljas. Huvitav, mis neist naistest/lastest sai hiljem, kes end pildistada lubasid (või kas üldse lubasid, sel tüdrukul sel pildil küll eriti rõõmus meel ei tundu olevat) niimoodi... poolpaljana. Loobiti kividega surnuks, nagu sealkandis kombeks?
Mnjaa, piltnikuonud vaevalt huvi tundsid. Ega ma isegi, tegelikult. Seal on mingi kodulehekülje aadress ja puha, ehk on neil seal pisut pikemalt kirjutatud, mida ja miks ja kuidas. Ehk nad seletavad seal, miks peaks tiss igal pildil pluusist välja rippuma. Aga ma ei jaksa süveneda...

Ehk sama viga on Võrnol, viimases Q-s intervjueeris ta ühte Skype'i meest ja ju ta siis ei viitsinud enne selle onu kohta mitte kui midagi välja uurida või siis teise variandina on ta ise jube rahaahne, aga terve jutuajamise jooksul ta rõhutas täiesti arulageda järjekindlusega seda, et Skype'imees on rikas. Nagu... ma ei teagi, kas see häiris ka intervjueeritavat või ehk on mehed nii võistlushimulised, et neile meeldibki see, aga... kas tõesti oli raha ainus, mis seda meest iseloomustas? Ma ise leidsin küll mitmeid muidki asju, millest temaga rääkides oleks kinni saanud hakata. Tundus päris põnev onu, jutt jooksis ka kiiresti.
Aga... suisa solvav oli kuulda Võrno remarki, et "kas sa ütlesid ka neile, et võiksid nad terve selle bussiga ära osta, kui vaid tahaksid."
Pfft. Ekskuse muaa, veri muhh.
:)

Aga.
Teate, mis ongi kõige õudsam üldse.
Leppida sellega, et oled täielik nõmedik. :)
Miks ma masendunud olen üldse? Kõik on ju üsna hästi, mul pole ühtki neist probleemidest, mis nii paljudel inimestel praegu. Mul on armas laps ja kodu, küll sutsuke lagunev, aga nii ongi põnevam, eks. Mul on ema ja isa ja õdesid-vendi. Sõpru on ja... Elukogemust on ja silmaringi. Olen palju lugenud ja saan iga päev süüa.
Kõik on ju imehästi. Mul on täitsa vinksvonks elu. Missiis, et aega pole kõige tegemiseks. :)
Aga teate mis. Tappev on sealjuures see, et ma tean, et paremaks enam ei lähe.
As good as it gets. Praegu ongi kõrghetk, mu elu põhiline-peamine osa. Ja ehkki ma loodan, et laps-mina ei oleks praeguses minus väga pettunud... mul on ju üsna ebatäiskasvanulik peasisekujundus, ent... Minust ei saa vist kunagi neid asju, mida lapsena lootsin, ma ei saavuta kunagi oma unistusi. Ehkki need oleks täiesti saavutatavad, ma olen eluaeg enamvähem lihtsaid asju tahtnud. Aga ma ei saa kunagi oma unistust teoks teha.
Ja miks on see nii, kes on selles süüdi?
Mina ise. :D Sest ma olen selline töll.

Masendav.
:D

Aga ma üritan de-tölluliseeruda, luban. Ehk kunagi 80selt lööb järsku silm särama, et woohooo, ma sain normaalseks! :D Ja ehk leian ka aega... ja motivatsiooni, et oma unistused teoks teha.
Teeme koos. :)



--

Ma märkasin just, et Joosep seisab keset tuba, püksid maas. Küsin, et mis sa ootad, kuni Une-Mati tuleb jalaga tagumikku lööma või. Joosep: "Eiiii, ma õhutan!"