Vana lõpp

Hei, ütles häbelik hääl sambla seest.
Mhmh, mina, va ront, jälle siin. Sain uue arvuti... või noh, vana. St ei pea teismelisega kaklema, et klaviatuuri manu kükkida. Nüüd pole enam ettekäändeid, juba nõuatakse "surematuid teoseid."
No kuni järgmise jaanuarini, mil arvuti kindlasti jälle saba paneb.
Meil on siis vana lõpp... uus lõpp oleks palju põnevam, aga nii heaste ka ei lähe. Ikka seesama vana. Mul on hetkel uuevajadus, värskelembus. isegi unes nägin Chris Hemsworthi Aquamani asemel. :D

Peaks mingi kokkuvõtva posti siia püstitama, aga ei oskagi eriti midagi öelda. See aasta oli üsna õudne, mõnes mõttes, ja üsna tore, mõnes teises mõttes. Omaenese mõtteid on raske taibata. :) Oleks teisiti läinud aprillis, siis... noh.. oleks kas väga ilus ja hea praegu, või hoopis katastroof. Ei või ju teada. Mul on usku, et läheb nii, nagu peab, ja nagu parem ongi.
Leidsin enda seest kirjatsura jälle üles, või vähemalt kasvatasin kirjatsura enesekindlust natuke. Käisin kirjanikukoolitusel, kahel, ja nii tore oli, kui inimesed, kes ka ju kirjutavad, ütlevad, et nii hea idee, ma ostaks kohe selle raamatu. :) Et inimesed tahavadki ehk ikkagi mu jutukesi kuulda... Mr. X on ka jube toetav, tahab, et ma luuletusteraamatu samuti ikka välja annaks. Natuke õudne on. :) Tänapäeval peab iga lause nii läbiv ja kõiketähendav/hõlmav olema, et lihtsad emotsiooniräbalad on ehk liiga naeruväärsed. Aga eks näis. Kunagi ma selle raha ju ikka kokku saan. :D (Ma naeran tegelikult seda, et ei saagi, aga ma ei ütle teile, arvake pealegi, et ma niisama naeran. :D )

Elu on tragikoomiline.
Hetkel näiteks valutan jalga ja küsiksin, kuidas teada saada, kas reieluu on katki või lihtsalt muljutud või kuidas esineb närvipõletik kintsus... või mis muud võib viga olla, kui käia kuigi hästi ei saa, aga ei mäleta, miks. :D Oeh, oleks see siis ühekordne lugu, aga ma ei panegi tavaliselt tähele, sõrmed on alatasa purud ja sinikad siinseal, endal pole aimugi, millal juhtus. Mida ma sellele arstile ütleksin, kes küsib, et mis juhtus... Ei tea! Millal? Ei mäleta! :D Nagu mingi vana joodik... Ja pole joonud! Ehkki võiks, natuke janu oleks küll. :D
Huvitav, kas targem oleks homme peale tööd traumapunktist läbi minna, ehk neil pole enne aastavahetust veel väga palju inimesi, või oodata ikkagi jaanuari alguses mõne viisakama päevani, ja siis lihtsalt perearstile minna. Endale meeldiks see viimane variant rohkem. (Veel rohkem meeldiks see variant, et ignoreerin kogu valu kuni üle läheb või surm tuleb. Aga krt, reieluud on seismiseks ikka vaja..) Traumapunktis nad käituvad nagu inimesed läheksid lihtsalt huvi pärast nende tegemisi sinna passima, kõigil on aega maa ja ilm ja patsientidele meeldibki, kui peavad alandlikult kuskil nurgas tundide viisi passima. Tõesti ei taha sinna minna. Perearstile ka ei kipu... krt küll noh. Faking vanadus.
Sellised asjad morjendavad nii ära. Peole liipan muidugi ikka, vahepeal saab täitsa kenasti liikuda.

Uuest aastast ootan küll uusi asju. Mitte karke, eksole. :D Kuna detsembris pidi soovida saama, et aina soovi ja muudkui tuleb kõike, siis ma sooviksin... et Joosepil oleks kõik endiselt hästi, ja mr. X-il ka, ja et mina oleksin ise ka terve ja suudaksin aina kirjutada, kõik need mitmed ideed, ja et ma saaks näiteks lotovõidu, umbes kaks miljonit, siis saaks suvila korda ja raamatud välja anda... No tegelt piisab ka ühest miljonist, või krt teab, maja on küll täitsa logu... Ühtlasi küsiks, kas siin pole mõnda katusemeistrit. ;) Või võrkaeda üle, umbes 100 meetrit, siis saaks vähemalt osale uuenduse, Rosinaplikale turvatunnet kosilaste eest. :D
Rosinale ka palju tervist uueks aastaks, ta on mu armaskallismusirull. Muid soove mul nagu eriti polegi... Mis siin ikka tahta, kui kõik kallid terved on, ja kõigil oma väljund või hobi... Maalima tahaks ka õppida, mõtle, kui oskaks kõik need asjad ja olendid välja maalida, keda ma näen. :) Ja Joosep võiks leida omale mõne interneedusevälise huviala. Mida veel.. haa! Vot ema võiks mul omale mõne rikka peika leida, kes ta kuskile tallu elama viiks ja seal poputaks. Või vaese peika, kes ta kuskile viiks. :D Peaasi, et oskaks meelitada. :D
Ohjah... Noh, tegelikult on mul üks päev ju veel aega mõelda. Küll ma siis homme soovin veel juurde. :D
Soovin teile ka rõõmu ja õnne ja vedamisi. :) Head vana lõppu.

Mehe Pai

Lihtsalt väike vahemärkus.
Kui mr. X jälle alles hilisöösel töölt koju jõuab ja ma olen veits nördind ja peseme siis hambad ära ja kobime voodisse ja ma keeran talle selja, sest kell on liiga palju ja peab siva magama jääma, et ilgelt vara jälle tõusta ja ütleme juba oma "head ööd" ära ja mul vajub silm kinni. Ja tema sirutab käe ja teeb mulle pai. Mitte üks kord, vaid oma kümme minutit. Vahepeal jääb ise magama ja siis mõni sõrm vajutab mulle ajju või silma, aga see on selline tore ajulohk, see ei häiri. See teeb rõõmsaks, ma magakski niimoodi ta sõrme all koguaeg täitsa hea meelega. Nii kummaline temast, eks. Nagu see muinasjutt kunagi, "Memme musi," aga hoopis Mehe Pai, mingi ürgne kõikevõitev maagia, pühib mu peast kõik pahad mõtted ära ja lohu-tab mu aju. :) Nii hea.
Tehke rohkem pai omadele ka.