Usk, lootus, asfalt

Mar says: Su profiilil on kiri: LL oli kohas nimega Rock Cafe ja 2 teises kohas.
L says: :D jah ma ainult kolmes kohas olengi olnud
Mar says: Teine koht on Riigikogu
L says: ahaha
Mar says: Rock Cafe ja Riigikogu :D
L says: väga osav valik, ma leian
minulik
Mar says: jep :D
segadusse ajav...

Ja ma vist ikka olen nõid. :D Eile jäin päeval sujuvalt magama (no ma korraks istusin voodi peale..) ja nägin unes selle viie minuti jooksul, et mu tuli hammas ära. Ärkasin täitsa ehmunult ja ütlesin Joosepile, et uff, ma nägin nii õudsat und. Ja siis pool minutit hiljem Joosep hakkas ehmunult halama, et AAAA, mul tuli hammas äraaaa!
:D
Tal õnneks tulevad uued asemele. Mu väike tibu. :) Nüüd on sahtel jälle pisut harvendatud, üle ühe (no peaaegu) on olemas. :D

Mu kurbuseks kipub ta viimasel ajal suureks kasvama. Pidime koos poodi minema ja terve aja ta käsutas, et ma pean vähemalt 6 meetrit eespool käima. :D Masendav. :D Ei mingit käest kinni hoidmist enam, laps tahab iseseisev olla. Ja poes ütles ta, kui küsisin, et mida ta söögiks soovib, et "tahaks seda... eee.. pihlamarja või mis see oligi." Ma olin hämmingus, et misasja. Viis mu siis viinamarjade juurde ja käskis osta.
Kusjuures, ta on siiani söönud puuviljadest ainult õuna ja paar korda kiivit ka maitsnud, ülejäänute peale on ainult õudsaid grimasse tehtud. Aga sõigi siis kodus viinamarja... ja siis istus pool päeva ja vaatas youtube'ist rockvideoid. (Senini on sellisteks ajaröövliteks olnud kas cartoon network või arvutimängud..)
Varsti on teismeline valmis... ja ta on ju alles 8. Tänapäeval tuleb kõik varem... Ja kes siis MIND kallistab? :( (Alahuul kaugele ette viia.)
Õnneks tulevik väga tume ei ole, tuleviku kohta kuulsin alles ükspäev (ilmselt peale uudiste- või krimisaadet) sellist lauset: "Mina küll ei taha tulevikus selline mees olla, kes narkoosi sööb." (Y) Väga hea plaan.

Pealegi, hiljem zombotroni mängides (zombrotton, nagu tema kangekaelselt ütleb) hoidus ta ikkagi viikingikiivritega luukerede tapmisest, sest ma kutsun neid kiisudeks... ja ta teab, et mulle need meeldivad. :) Ja öösel, kui voodisse ronisin, lamas ta käed õieli nagu meritäht ja ühelpool oli kaisus mõmmi ja teiselpool koer. =) Seega pääsen veel mina ka löögile. :D

Koolivennad on tal ka naljakad, täna saatsin Joosepi kooli ja majast uuesti väljudes tuli üks ta klassivend vastu ja küsis ilma mingi sissejuhatuseta: "Kas kell juba helises?" Õnneks polnud veel helisenud, loodan, et ta jõudis ikka. :)
Ja päeval, kui vastu läksin (ta muidu tuleb juba üksi koju, aga oli kokku lepitud, et läheme poodi) ja üks võõras väike poiss ütles mulle tänaval: "Ma tunnen su poega küll." :D Jäin siis seisma ja ajasime veits juttu. See on nii koomiline (ja õudsalt tore!), kuidas nad mind ei võõrasta ja räägivad nagu ma oleks sama vana kui nemad. :)

Muidu oli täna igavene emopäev, hommikul selgus, et mu töökohustuste hulka kuulub ka ajas rändamine, ja fb-s ütles üks tuttav Lille ilusa üleskutse ( http://uudised.err.ee/index.php?06276096 ) peale, et pole mõtetki üldse midagi öelda või võidelda, sest niikuinii pole sellest mingit kasu, ja mina, vana loll, murdusin minutitega peale selle lugemist ja öeldu vastu protesteerimist. Siis nutsin täiesti lohutamatult mingi krdi kolmveerand tundi. Mäletan nii hästi veel seda aega, mil olin indu täis ja üritasin ka maailma muuta. Proovisin vähemalt, eks. Ja siis kulus enamus võhmast sellepeale, et öelda inimestele, et aga kui midagi ei tee, siis ju midagi ei juhtu ka, lõpetage see negatiivne hoiak. Kõik koos ju suudaksime, tule kampa.
See on.. noh.. ma ei tea, toon näite tuttavast depressioonimaailmast: kui üritad oma masendusest üle saada ja ümberringi kõik korrutavad, et sa ei saa enivei hakkama ja elu polegi väärt elamist. No... miks ometi nii öelda.
Üks lause oli netis, et.. ee.. kuidas see nüüd kõlaski, et.. kui sa usud, et võib paremaks muutuda, siis sa teed ka midagi. Kui ei usu, siis pole ju pointi rabeleda.
Seega tuleb usku hoida. See on nii tähtis. Ehk ma suudan ka end millalgi jälle kokku võtta ja kuskil kaasa lüüa.. :) Sest ma ikka usun veel, ju nõu. Va sinisilm. :)

Usundid mõeldi üldse ilmselt selleks välja, et midagi teha oleks. Sest fakt on ju fakt siis ka, kui keegi ei usu. Viimasel ajal mõtlen, et ehk peaks usklikuks hakkama. Nagu tõesti. Siis oleks mingi põhjus. (Ehkki tänapäeva religioonid on täiesti erinevad kui tavausklikkus, näiteks nagu see film sõrmuste isanda fännidest. Ma vaatasin ja nii lahe oli, inimesed tundsid ühtekuuluvust ja kogusid kirega oma väikseid kujukesi ja kordasid peast filmi lauseid ja see tegi nad õnnelikuks. Targad inimesed, kes leiavad midagi, mis meeldib ja kuhu saab end kasvõi ajutiselt kaotada muu maailma eest. Kirg millegi vastu on tarkus.)
Akna taga (haha, kell on jälle 02:02, tervitused inglitele,) hakati just asfalti puurima. Tuleb ilmselt magama minna. :D My kind of logic.