Reede õhtul mõtlesin siin omaette, et nädalas oleks vist viisakas magada rohkem kui 15 tundi. Mul tuleb iga öö peale keskmiselt 3 tundi und. Neljapäevaks nokkisin töölolles juba hoolega teri, vahepeal jäin vist magamagi laua äärde. :)
Eelmine nädal oli pretty much samasugune, kusjuures, väsinud ma ei olegi eriti, ainult silmad kipuvad tagurpidi keerduma, muudkui pilgutan neid, et otseks tagasi saada.
Kinos oli küll maruraske olla, eriti kuna nii pagana kurb film oli. :) Frankenweeniet käisime vaatamas, isegi Joosepil tuli pisar silma, mis siis minust veel rääkida.
Enne käisin vahetasin väljaprinditud teatripiletid pärispiletite vastu (jääb ilusam mälestus ja osad tahan ära ka kinkida,) ja siis pärast kodus fb chatis sõbrants küsis, et miks sa nii tegid, see ju maksab. Ma hakkasin siis mõtlema, et oh shiet, maksab või... ma oma arust küll midagi ei maksnud.. :D Aga meil oli juba kiire sel hetkel, ehk siis läksimegi lihtsalt minema piletitega. Igaks juhuks helistasin järgmisel päeval Piletimaailma ja küsisin järgi. :D Õnneks on ikka tasuta. Aga hakkas piinama küll juba vahepeal. :D
Hah, nagu ma käisin Joosepi kooliprojekti jaoks vöösid ostmas, valisin kohe alguses ühe välja ja siis käisin veel terve poe läbi, vaatasin kõikvõimalikke teisi asju ka. Siis otsustasin, et ah, tulen pärast tagasi, käin vaatan üleval korrusel olevasse poodi ka. Läksin kiire sammuga poest välja ja sõitsin eskalaatoriga üles... järgmises poes oli teist kätt ka vaja ja avastasin, et oh shiet, mul on mingi vöö käes. :D Hea aju. Igatahes, läksin ruttu allakorrusele tagasi ja ütlesin, et haa, ma panin teilt praegu vöö pihta. :D
Õnneks see naine oli arusaaja, naersime ja maksin oma paarkümmend senti ära ikka ilusti. Aga samas, mõtle kui seal oleks olnud mingi turvamees, kes oleks järele jooksnud ja keegi polekski eales tuvastada suutnud sajaprotsendiliselt, et ma ju ei tahtnud seda varastada. Uhh.. tõde on nii tähtis mu jaoks.
Kas te seda üksikvanema kampaaniat olete juba märganud? Need suuuuuured plakatid väikse poisiga, et "issi, kus sa oled?"
Mul tekkis meeletu okserefleks seda esimest korda nähes... inimesed pole ikka üldse asja läbi mõelnud. Kellele see reklaam haiget teeb, eksole. Üksikemadele,kes tunnevad end niigi süüdi, ja nende lastele, kellelt hakatakse tögades küsima, et "kus issi on." Isadel, kes, sabad seljas, metsas on, on ju enivei savi. Jalgalasknud isadele võiks mingi häbimärgi külge panna, a la suurte tähtedega otsaette tätoveerida, et "olen kaabakas." :D Siis oleks sellel kampaanial jumet, ja naised oskaks vältida neid mehi.
Ehkki ma tegelikult ei tea, mismoodi terasid sõkaldest eristada ja mitte normaalseid mehi, kes mingil põhjusel oma laste juures ei ole, süütult peedistada. Igasuguseid olukordi on ju maailmas, ega's alati mees süüdi ole. Pealegi, üks teatav on ju kaabakas küll, aga ma ei laseks elu sees talle mingeid märke külge monteerida. :D
Ent ikkagi, point jääb, et oleks võinud selle kampaania kuidagi... teisiti lahendada. Väga masendav. :(
Ükshommik (ükssarvik) tormasin tööle, ja tee ääres põõsas.. või noh, mis põõsas see enam, kui lehti pole, lihtsalt selline tihe ligipääsmatu võsa, paljupalju peenikesi tüvesid üksteise kõrval, meenutas "Lendavate pistodade maja" bambusmetsa. :)
Ja siis nende pruunide vihmaveest sätendavate okste keskel oli üks must lind, paksu kollase nokaga, ja noka vahel oli suur punane mari. :D Täiega... niiiii kahju, et silmadega ei saa pilti teha. Oleks tahtnud sõpradele ka näidata, see oli lihtsalt nii võrratu.
Nagu see.. punane let's-destroy-everything nupp filmidest. :D Lind pani pihta. Dr. Evil laiutab kurvalt käsi.
Haha, nagu Joosep rääkis mulle, et ühes filmis oli tegelase nimi Miugel. :D (Tegelikult oli Miguel ikka.) Aga Miugel on nii fantast nimi, et kui ma kunagi veel peaks (sülitan kolm korda) mõne kodulooma saama, siis Miugel it is.
Ma olen fb-s ühe ehtetegija fänn, ja mingil päeval.. mida ma enam ei mäleta, pani ta üles küsimuse, et mitu sõpra oma tema 892-l laikijal kokku. Ma võtsin siis arvuti ja asusin tööle, eksole. Inimene küsis, ma vastan. Viisakas. :D Et umbes 400-l on 200 sõpra ja osadel on jällegi hell hunnik ja osadel ainult mõned... Ja pakkusin oma numbri.
Kuna fb ei anna mulle absoluutselt teavitusi viimasel ajal, siis ei mõelnud selle peale ka rohkem. Õhtul tuli meelde ja läksin tshekkima, et mis see number siis oli ja paljuga ma mööda panin. Ja loen sealt, et mina olengi võitnud. :D
Vau, ma ei võida ju kunagi kusagilt midagi. :) Vaatasin vähemalt kolm korda üle, veerisin oma nime ja puha, et kas ma näen ikka õigesti. Igatahes, sain ühe kaelakee tasuta valida endale. Tegin siis tellimuse ka, et ta niisama ei peaks teisele maale saatma pakki. Ma olen selline.. vastutulelik võitja. :D
Ahh, kuidas mulle need ehted meeldivad... Valisin mitu päeva. :D Nii tore.
Muid plaane on ka terve hunnik, ja kavva võetakse enamus kohe, kui tööl jälle kergemaks läheb, ehk siis järgmise nädala keskel. Saab põnev olema. :)
Eks see sõltub muidugi esmaspäevast ennekõike.. Hoidke Joosepile pöialt. Esmaspäev, esmaspäev. Proovi olla ilus ja helesinine. :)
Monday, November 12, 2012
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment