Kallis kaheksajalg.

Bom dia.
Ehk pomm teie igasse päeva.
Ma leian, et see on päris hea soov... kui just kuskil terroristidemaal ei ela.
Mul on tihtipeale väikseid emotsionaalseid pommitusi vaja, raputab natuke kilbist välja.

Isa soovitas mul osa võtta ühest kirjandusvõistlusest... aga... ma ei
tea. Selle nimi on Bestseller 2015 ja bestseller peaks põhimõtteliselt
ju olema pikem kui mu tavapärased novellikesed. :) Samas, eile just ju leidsin
vanaisa raamatu üles, nii tore oli lugeda. Ja siis käis kah peast
läbi, et nüüd peaks teise samasuguse väikse raamatuterakese
avalikustama, siis kunagi hiljem järgmisel sama perekonnanimega kodanikul on kah põhjust
omakorda sama teha. :) Nagu käeulatusena üle aastate, ju nõu.

itsitasin, sest raadios rääkis kahekordsest siirdamisest, et
siirdati korraga kõhunääre ja neer. Ja mina mõtlen: seega näär.

Loen raamatut nimega Öine rong Lissaboni. Portugali nimed ajavad aju kärssama, aga muidu on väga broo. Õnneks pole neid nimesid seal palju, mäletan, kui üritasin ühe tuntud ladina-ameeriklase teost lugeda, siis kolmandaks leheküljeks olid kõik tegelased lootusetult segamini, isegi sellest ei saanud enam aru, kes mees ja kes naine. Kõigil on friggin kümme nime, kusjuures, 7 neist on kõigil samad, lihtsalt eri järjekorras.

Igatahes.. käesolevas Lissaboni raamatus on näiteks selline mõte arutamisel, et kui suured käärid on su välimuse ja sisemuse vahel. Et kas sa paistad ka selline nagu sa seesmiselt oled ja et kas teised näevad päriselt sind, või mingit moonutatud kulissi.
:) Mulle meeldivad siuksed mõtted.
Et kas sisemine ja välimine mina on tasakaalus või
näevad teised mingit võõrast? :) Või äkki vaatad ise peeglisse ja näed mingit vale inimest.

Tead, mis ma tegin just nati aega tagasi? Registreerisin Teeme Ärale end jälle.
:D Rist ja viletsus, ma vaatasin, et kas keegi meie majadest on nüüd
ise teinud talgud ja pärast nende kõigi läbikõplamist mõistsin, et ma
ei viitsi teist korda enam otsida. :D Pealegi tekkis see meeleolu ja
õhin kõiki neid talguid vaadates. :D
Mul on hoopis kurk haige, muide, polegi allergiat, mida vahepeal kahtlustasin. :) Silm nii lippas. Nüüd joon kuuma kohvi
ja krõbistan Renniet. :D
Ostsin rohtu kaasa... lähen täna veel sünnipäevaüritusele. :)

Koolides olevat jälle täid. Uff. :D Mul tekkis kohe kange sügelus ülekeha ja peaks vist Joosepi vanni panema täna... :D
Isa ütles küll, et kõige kindlam meetod, kuidas teada saada, kas täid on, on laulda kõva häälega mingit väga kaasahaaravat laulu ja siis järsku poole refrääni pealt vait jääda ja kuulatada.
Kui peenikese häälega edasi lauldakse, siis on täid. Ja kui püksist kostab, siis on soolenugilised. :D

Vaatasin just forumcinemas'st uusi filme, seda Märt Avandiga Vehklejat
muude seas, ja kujutasin ette, kuidas jalutad sinna saali, kus mõni
just mõõgaga trenni teeb ja siis jääd kohmetult seisma ja küsid et:
noh... mis sa siin... vehkled.
:D Nii naerma ajas.

Eile, kell oli mingi kolmveerand üks öösel, läksime mr.X-i juurde, soe öö
oli ja puha. Kõnniteeplaatidel ta maja ees jäi mu silm peale, siuke
hellalt rammus ja läikiv pikk putuk, sarved peas, vehkis kõigi oma
saja jalaga maja poole sibada. Ütlesin: ohohooo, tule vaata!
Mr.X astus paar sammu tagasi, viskas pilgu peale ja ütles
tunnustavalt: kaheksajalg.

:DDDD
Mul purskas suust naer välja nagu hullumeelsel, siiamaani ajab nii
jubedalt naerma. :D
Küsisin, et kas tal on matemaatikas probleeme või zooloogias. :D
oskabki ainult kaheksani lugeda. :D

Ma nii armastan neid sõnavääratusi. :D