Iseseisvumine

Joosep kurtis mulle täna, et osad poisid lasteaias on tema peale kurjad, sest tema ei taha nendega mängida. Ma küsisin, et miks sa siis nendega mängida ei taha? Joosep: "Sest nad kiusavad väiksemaid."
Selgitasin talle, et elus tulebki tihti selliseid valikuid teha, ja et väga paljud lähevad kergema vastupanu teed, kuulavad seda, kes füüsiliselt (või muudelt eeldustelt) kõige tugevam on, ja siis jooksevad talle heakskiitvalt määgides järele. Iseseisvalt otsustamine on palju raskem, aga nii leiad jällegi tõelised sõbrad ja võid nendele alati kindel olla.
Joosep sai väga hästi aru, ta ongi mul selline arukas. :) Veel kurtis mulle, et ta kardab, et saaks koolis ainult ühtesid. Vastasin, et numbrid ei olegi mu jaoks nii tähtsad. :)
Ehkki ühtesid ta küll ei saaks, see on selge. Viimasel ajal kirjutab juba nii hästi, et täitsa uhke olen kohe. Ainus asi, mille üle ma muretsen, on see, et ta kõnnib rääkides ringi. Kujutan ette, kui raske on teda koolipingis hoida, kui ta arvamust peab avaldama. :D Telefoniga rääkides traavib korteris ringi nagu hullumeelne.

Ja enne läks majast üks vanem mees mööda, aeglaselt ja pea norus. Ta ei tahtnud vist eriti minna sinna, kuhu jõudma pidi. Mul, vanal empaatiahail, tuli muidugi pisar kurku. Meestel, olgugi nad igavesed kaabakad on :) , on siiski nii neetult raske tunnistada, et neil abi vaja on. Nii et hoidke neil silma peal. Jube isa-igatsus tuli kallale.

Haa, Joosep tuli praegu voodist välja ja lõi käed ümber kaela ja ütles, et "sa oled isegi liiga hea ema juba, miljon protsenti. Maailma parim, isegi parem kui tulnukad." :D Tase, ma ütlen. (Kuigi kell on hetkel... 1:33 ja mu laps istub ikka veel voodiäärel ja räägib mulle superhiirtest, kelle ta mind tinistama saadab, sest siis ta saaks iga kell voodist välja tulla ja vett juua. Justnagu mingid juustused hiired tulnukema vastu saaks. :D )

Head ööd. :)