Grillihooaeg on alanud

Joosep ehitas diivani peale telgi ja loobib siit selja tagant potte ja panne ja püstoleid põrandale: "Ma lähen nüüd välja grillima."
Otsustati grillida kala. Väga hea idee.

Eile õhtul nägin üht trullakat mammit majast mööda minemas, pikk mantel seljas ja ludumüts peas. Kuna ta kõndis aeglaselt ja väikse lumevalli taga, siis tundus nagu oleks ta hõljunud. Meenutas muumimultika Urri (siinkohal oleks meeleolukas mainida viie aasta tagust Joosepit (veel üks sulg, kuhu see aeg küll läinud on, ah,) kes tuli käed püsti ja teatas hauataguse häälega: "Ullllll tuleb, Ullll tuleb!") ja siis mõtlesingi, et kui Urr läheb poekotiga kodu poole, siis peaks ilmselt ilmad soojemaks minema hakkama. Hiljem delfist lugesin, et järgmisel nädalal pidavatki sulaks kiskuma.

Tänahommikune helesinine taevas ja roosad pilved ja kena tüüp teiselpool teed tekitasid kah suviselt patuseid mõtteid. :)
Haha, millest omakorda meenub. Mu täditütar saatis mulle saksamaalt mingeid suuri C-vitamiini tablette, sellise hõbepaberi sees, kandilised pakikesed pisikesed. Iga tablett on eraldi pakitud.
Kujutasin selgelt ette, kuidas ma tänaval bussipeatuses seisan ja selle aeglaselt lahti käristan... silmanurgast märkan, et mõni kena noormees piidleb... ja siis pistan vitamiini suhu. Ja siis järsku mõistan, kuiväga see pakend kondoomiga sarnaneb... :D
Haha. Edaspidi olen alati tuntud kui mammi, kes kondoome nätsutab ajaviiteks.

Joosep tõi mulle nüüd süüa, rohuplaadi (mullast vabastatud :D), liblikavokaali ja vee väikese karbi sees.
Head isu.

Indiaanisuvi

S ütles ammu aega tagasi, et tal on "helesinine" juba peas ja peaksin miskit uut kirjutama. :)
Noh... ma tahaksin reisida enamasti selleks, et siis ma oleksin võõramaalane.

Nüüd meenus see, mis isa kunagi rääkis, et kui nad väikse õega Aafrikas käisid, siis oli selline hetk muude hetkede seas olnud, kus üks must mees jooksis takso kõrval ja tegi nägusid ja laulis ja tantsis, sest ta tahtis pisikest blondi tüdrukut rõõmustada. Selline siiras ja lapselik hea tahe. :)
Mulle poleks vajagi laulda ja tantsida, mulle võiks niisama nägusid teha. :D

Teadupärast näen ma kõikjal igasugu ogarusi, vii mind tuppa, kus seintelt värv koorub ja ma võin tundide viisi end lõbustada, leides sealt miljon pilti. Viimasel ajal läheb see kõikjal piltide nägemine juba nii intensiivseks, et hakkasin üles joonistama neid asju. Vannipõhjas oli ükspäev katlakivist draakon näiteks. Ja eile öösel proovisin üht varju pildistada aknast, seal oli tantsiv naine, juuksed püsti nagu sarved, hästi khuul. Või see, kui üks mänd oli heisanud valge lipu, ehk siis kilekott oli okstesse takerdunud. Mõtlesin, et pildi nimi oleks allaandmine, aga siis sain aru, et ei. Täiskuu paistis puu ladva tagant, ja kilekott oli tuult täis. Wannabe. :)
Seina pealt paistis mitme eri värvikihi alt purilennuk, mille ühe tiiva küljes oli hambaidpidi koer. Ja see vares, kes aknast mööda lendas, joogitops noka vahel.. mutionul oli kuskil jälle pralle.
Mul võiks mõni kunstnik siin elada, ma annaks talle kõik oma ideed, ja ta joonistaks need mulle valmis. Isejoonistamisega on see häda, et peas on kõik detailideni selge, sa tead, kuidas see välja peaks nägema. Ja siis joonistad suure õhinaga, ja välja tuleb mingi hale käkk. :D
Aga hakkab tunduma, et pean ikka ise need asjad kõik paberile vist panema.. ma pole ainult materjalides veel selgusele jõudnud.

Kirjutamist peaks vist ka jätkama.. tundub, et kõik ootavad, et ühel hetkel ma kirjutan mingi suurepärase teose. :D Ent jällegi, enne tuleb selgusele jõuda, mida ja miks. Võiksin ju niisama ka midagi lihtsalt otsast kirjutama hakata, aga siis ma ei tunne end seda tehes üldse nii nagu peaks. Tahaks seda põlengut, ju nõu. :)
Pealegi meeldib mulle teha asju, milles ma pointi näen.

Ja Joosep tellis endale heegeldatud hiire. Tagumik on juba valmis. :D
Tegemisi kui palju, eksole. Täna kojutulles avastasin, et kui mind ei ole, siis jääb elu seisma. Keegi ei tee mitte kui midagi, kui ma kupjana, kurikas käes, ähvardavalt selja taga ei kõrgu. Mistõttu ongi see blogi siis üsna unarusse jäänud. Aga mõtteid on palju, nii et küll ma tulen ja kirjutan ükspäev pikemalt, no wirries. .)

Ja lõpetuseks panen siia Muse'i laulu (Hoodoo) viimase salmi, pani mõtlema. Mis sa arvad?

And I've had recurring nightmares
I was loved for who I am
And missed the opportunity
To be a better man